Kui ettevõttel tekib soov soetada auto ning on otsustatud, millist tüüpi sõiduk kõige enam vajadustele vastab, siis tasub läbi mõelda ka liisinguprotsess ning selle juurde kuuluvad detailid.
Kui tavaliselt pöörduvadki ettevõtted liisinguettevõtte poole pärast seda, kui auto on välja valitud ja seda soovitakse juba liisingusse võtta, siis tegelikult võib liisinguettevõttega nõu pidada ka enne. Nii saab varakult teada, millise summas ja mis tingimustel on võimalik liisingut saada. Eeltöö aitab tavaliselt hiljem aega säästa ning ettevõtte võimalusi realistlikumalt hinnata.
Kuidas ettevõttele liisingut taotleda?
Kui ettevõte on automüüja juures sobiva sõiduki välja valinud ja hinnas ning muudes tingimustes kokkuleppele jõudnud, tuleb liisinguettevõttele esitada liisingutaotlus. Selle võib saata kas elektrooniliselt või paberkandjal ning vormid on saadaval SEB Liisingu kodulehel ja SEB klientidele ka internetipangas. Selleks, et taotluse läbivaatamist kiirendada, tasub sellele kohe lisada:
- auto müügipakkumine;
- ettevõtte eelmise majandusaasta aastaaruanne (kui seda auditeeritakse, siis auditeeritud aruanne);
- bilanss;
- kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui 120 päeva.
Kui ettevõte leiab, et taotluse rahuldamiseks on ilmselt tarvis lisatagatist käendaja näol, siis on mõistlik paluda tal kohe täita isikuandmete leht ning ka see taotlusele lisada. Kui liisinguettevõte ise leiab taotluse läbivaatamise käigus, et liisingulepingule on tarvis ka käendust, siis palub ta täita käendajaga seotud dokumendid. Pärast seda teeb liisinguettevõte liisingutaotleja analüüsi ning krediidiotsuse. Kui see on positiivne, sõlmitakse liisinguleping.
Kasutatud auto liisimine ettevõttele
Kui sõiduki müüjaks on SEB Liisingu koostööpartner, siis loetakse sõiduki soetusmaksumuseks tavaliselt selle müügihind, sõltumata selles, kas tegu on uue või kasutatud autoga. Kui kasutatud auto müüjaks ei ole SEB Liisingu koostööpartner (vaid nt eraisik või mõni teine ettevõte), siis tuleb taotlusele lisada sõiduki registreerimistunnistuse koopia ning lasta sõiduk hinnata SEB Liisingu koostööpartneri juures, kes koostab sõiduki kohta hindamisakti.
Liisingut pakkudes loetakse kasutatud auto soetusmaksumuseks sel juhul tavaliselt maksimaalselt hindamisaktil märgitud hind. Kasutatud autode puhul tasub jälgida, et liisingusse saab võtta reeglina kasutatud auto, mille hind on vähemalt 3000 eurot ja mis ei ole liisinguperioodi lõpuks vanem kui 13 aastat. Seega saab näiteks viieks aastaks liisida auto, mis liisingulepingu sõlmimise hetkel on kuni kaheksa aasta vana.
Lugege lisaks: Kasutatud auto ostmine ettevõttele
Kapitali- või kasutusrent ettevõttele
Auto liisimisel ettevõttele on võimalik valida kahe liisinguvormi, kapitali- ja kasutusrendi vahel. Eesti ettevõtted eelistavad kasutusrendilepingut. Sel puhul tagastab liisinguvõtja auto pärast liisingulepingu perioodi lõppu automüüjale. Auto seisukord peab vastama normaalsele kulumisele ning auto läbisõit ei tohi ületada automüüjaga lepingu alguses kokkulepitud kilometraaži. Kui läbisõit on suurem, tuleb tavaliselt tasuda lepingus kokku lepitud leppetrahv.
Kasutusrendi korral ei kajastu sõiduki liising ettevõtte bilansis kohustusena, vaid kasumiaruandes rendikuluna. Käibemaksu arvestatakse liisingu igakuistelt maksetelt. Kasutusrendi puhul võib ettevõte ka ise auto soovi korral liisinguettevõtte käest kokkuleppel välja osta, lepingut pikendada või selle kapitalirendilepinguks ümber sõlmida.
Kapitalirendi puhul saab ettevõte pärast kõikide liisingumaksete tasumist auto omanikuks. Kuid ka siin on kaks võimalust:
- kas sõiduki eest tasutakse rendiperioodil kõik osamaksed (jääkväärtus puudub) ja ettevõte saab siis sõiduki omanikuks,
- või jäetakse rendiperioodi lõppu (viimaseks makseks) liisingufirmale aktsepteeritav jääkväärtus.
Viimasel juhul saab ettevõte sõiduki omanikuks pärast jääkväärtuse (viimase suurema graafikujärgse makse) tasumist. Jääkväärtuse jätmine liisinguperioodi lõppu võimaldab vähendada igakuiseid kuumakseid ja lükata suurema kohustuse tasumine selle aja peale, mil leping lõpeb. Tavaliselt on võimalik jääkväärtusele ka uuesti liisinguleping sõlmida.
Pärast auto omandamist võib ettevõte autoga teha, mida soovib, näiteks jätta enda kasutusse või selle edasi müüa. Ettevõtte bilansis kajastub kapitalirent aktivas põhivarana ja passivas krediidikohustusena. Käibemaks makstakse kohe, kuid ettevõttel on võimalus ajatada selle tasumine liisingulepingu kolmandale kuule. Sellisel juhul tasub SEB Liising käibemaksu ettevõtte eest ning ettevõte tasub liisingule käibemaksu tagasi kolmandal kuul, olles selleks ajaks ise tavaliselt riigilt käibemaksu tagasi saanud.
Mõlemal renditüübil on omad eelised ning parima lahenduse leidmiseks tasub konsulteerida panga nõustajatega.
Kaskokindlustuse erinevused
Auto liisingusse võtmisel on lisaks tavapärasele liikluskindlustusele kohustus sõlmida ka kaskokindlustusleping. Samale sõidukile pakutav kaskokindlustus võib olla eri hinnaga. Tegu ei ole üldjuhul lihtsalt kindlustusettevõtete hinnavahega, vaid vahe on ka pakutavates kindlustuskatetes.
Soodsamate kindlustuspakkumiste puhul on kliendil reeglina suurem omavastutus ja mitmed lisateenused, näiteks asendusauto, puksiirabi või esiklaasivahetus ilma omavastutuseta jms, enamasti puuduvad. Kallima kaskokindlustuse puhul on omavastutus tihti väiksem, hüvitatav summa suurem, kliendile pakutakse mitmeid lisavõimalusi ning kindlustuskate on laiem. Kindlasti soovitame lähemalt tutvuda kindlustuslahendustega.
Kui olete auto välja valinud, täitke liisingutaotlus, kui aga soovite enne valiku tegemist oma liisinguvõimalusi arutada, siis kontakteeruge meiega aadressil liising@seb.ee.
Mihkel Külaots
vabakutseline ajakirjanik
