Ettevõtlusküla selgitab Eesti lastele läbi mängulise õpetamise, kuidas olla ettevõtluses edukas, kuidas majandus toimib ja kuidas rahaga tulemuslikult ümber käia. Ettevõtte tegevjuht Evelin Rätsep räägib, kuidas ja miks nad seda teevad ning mismoodi teha ühiskonnale head, olles samas ka äriliselt kasumlik.
Millega Ettevõtlusküla tegeleb?
Ettevõtlusküla on majandust, rahatarkust ja ettevõtlust õpetav rollimäng lasteaia- ja kooliõpilastele. Eesti laste tulemused Pisa testis on head, aga lapsed õnnetud. Ma arvan, et noored tahavad kogeda ja aru saada, kuidas õpitavad teadmised elus kasuks tulevad, mitte lihtsalt tuupida. Seda Ettevõtlusküla võimaldabki - lapsed saavad reaalse ettevõtluskogemuse.
Koolitusmängud toimuvad Tartus spetsiaalses tehislinnakus, kus on olemas väljamõeldud ettevõtted ja riigiasutused. Mängijad jagatakse rollidesse ja neile antakse ülesanded, tegevuse käigus õpitakse nägema ja looma seoseid kodanike, majanduse ja ühiskonna toimimisest.
Lisaks on meil olemas kaasaostmiseks mängukomplektid, mis sisaldavad materjale ja koolitust, et rollimänge näiteks koolides läbi viia.
Kuidas on teie ärimudel üles ehitatud?
Tulu teenime rollimängude läbiviimisest ja mängukomplektide müümisest. Panustame palju vabatahtlikku tööd ja jooksvad kulud saame põhitegevusega kaetud. Kui linnak majandab end juba ise ära, siis mängukomplektide projekt on pidevas edasiarendamise faasis ja vajab toeks veel lisainvesteeringuid.
Sotsiaalse ettevõtluse puhul kasutatakse rahastusena peamiselt projektitoetusi ja annetusi. Kuidas jõudsite ettevõtlustulu teenimise juurde?
On huvitav tendents, et kui asjad on tasuta, siis inimesed suhtuvad sellesse kui väheväärtuslikku asja, seetõttu ei tekkinud meil soovi ka midagi ise tasuta pakkuma hakata.
Ettevõtlusküla arendusjuhi Mehis Pärna nägemus oli algusest peale see, et peame tegelema sisulise tööga, mitte kirjutama toetusprojekte. Toetuste puhul läheb suur osa aega projekti kirjutamisele, aruandmisele ja lõpuks ei ole keegi tulemusega rahul.
Tahtsime keskenduda teenuse järjepidevale parendamisele. Kirjutame projektitaotluse vaid siis, kui on võimalus küsida raha uue toote, teenuse loomiseks või olemasoleva edasi arendamiseks, mitte igapäevaste kulude katteks.
Ettevõtlusküla puhul kirjutavad toetusprojekte koolid või maakondlikud arenduskeskused, et meie teenuseid kasutada. Tänu sellele jääb meil rohkem aega arendustegevuseks.
Sotsiaalses ettevõtluses võib esineda olukordi, mil teenust kõige enam vajav inimene ei saa seda rahapuudusel kasutada. Kuidas see tendents teid mõjutab?
Koolidel pole ilmselt kunagi liiga palju raha, aga täna on neil siiski mitmeid võimalusi, millest kinni haarata. Soovitame omalt poolt kaasata ka lapsevanemaid. On olnud juhuseid, kus üks lapsevanem maksab terve klassi kulu kinni, et lapsed saaksid juba varakult majanduse ja ettevõtluse kohta kogemuse.
Rollimängus osalemise jaoks raha hankimine võiks olla isegi üks osa ettevõtluse õpetamisest - õpetajad võiks suunata lapsi ise selle jaoks raha hankima. Näiteks võib koolis korraldada kohvikutepäeva või midagi muud sarnast.
Hiljuti saime ise säärase positiivse kogemuse osaliseks, kus üks 9. klassi tüdruk organiseeris kogu ürituse alates bussist kuni rollimänguni. Õpetaja tuli lihtsalt kaasa ja ei teadnud korralduslikust poolest midagi.
Olete sotsiaalselt vastutustundlikud ja tahate ühiskonna heaolu parandada. Kuidas missioonitunne mõjutab igapäevaseid juhtimisotsuseid?
Tahame teha head ja samas ise ka ära elada. Tänapäeva noored, sealhulgas meie, on uutmoodi suhtumisega - ei piisa lihtsalt raha teenimisest, me tahame kõrgemat eesmärki ja teadmist, mis meie tegevuse tulemusena maailmas muutub. Minu eesmärk on arendada Ettevõtlusküla inspiratsiooniks teistele maailmaparandajatele, et muutuste loomine ja sotsiaalne ettevõtlus võib väga edukalt ka raha teenida. Sinna jõudmiseks läheb veel aega, kuid usun selle visiooni võimalikkusesse.
Miks valisite just sotsiaalse ettevõtluse?
Ma olen juba väiksest peale olnud maailmaparandaja. Ma tunnen, et tööl või tegevusel peab lisaks raha teenimisele olema kõrgem eesmärk. Kogu teadliku elu on mul olnud kihk teisi aidata, pakkuda samu võimalusi, mis mulle on osaks saanud. Kõik see lõi head eeldused Ettevõtlusküla loomiseks.
Kuidas mõõdate oma edukust?
Häid mõõdikuid alles otsime, hetkel küsime klientidelt pistelist tagasisidet. Heaks indikaatoriks on see, kui laps kirjutab ja tänab, et näitasime, milline täiskasvanute maailm välja näeb.
Me selgitame oma tegevusega, kust raha tuleb ja kuidas see meie igapäevamajanduses liigub. Kõik ei pea ettevõtjaks hakkama, meie eesmärk on selgitada, kust ettevõte oma töötajatele palga maksmiseks raha saab. Näiteks klienditeenindajad peavad aru saama, kust nende palgaraha tuleb - läbi Ettevõtlusküla tegevuse paraneb loodetavasti ühel hetkel ka Eesti teeninduskultuur - see oleks väga meeldiv eduindikaator.
Kas olete mõelnud oma teenust eksportida?
Meid tunnustati nii Eesti Ettevõtlikkuse edendaja 2017 kui ka Euroopa Ettevõtlusvaimu edendaja 2017 tiitliga ja seoses sellega saime laialdast kajastust ka välismeedias. Tänu sellele võeti meiega ühendust paljudest eri riikidest. Selgus, et mujal maailmas on sarnased mured ja Ettevõtlusküla toode sobib ka teistes riikides ettevõtluse mänguliseks õpetamiseks. See teadmine annab indu juurde rahvusvahelisele areenile pürgimiseks.
Ettevõtlusküla taolise toote ainult väikese Eesti turu jaoks loomine ei tasuks ennast ära, meie ärimudel peab olema skaleeruv. Hetkel arendame mängukomplekte, aga protsessi käigus võib lõplik toode hoopis teise kuju võtta - oleme katsetamise faasis ja saame siinsetelt klientidelt head tagasisidet, mis toimib ja mida tuleks muuta. Kui oleme leidnud skaleeritava mudeli, on kindlasti plaan laieneda Eestist välja.
Mihkel Külaots
vabakutseline ajakirjanik
