Maailmas tegeleb aktiivse investeerimisega vaid mõni protsent inimestest, kuid arvestades vananevat elanikkonda ja arenenud maailma olulisi säästumahtusid, võiks investeerimisest kujuneda palju laiemalt levinud trend. Omalt poolt soodustab investeerimise populaarsust ka tehnoloogiline areng, tänu millele muutub tehingute tegemine kiiremaks ja personaalsemaks. Muutustele reageerivad kiiresti ka investeerimisteenuste pakkujad, muutes investeerimist lihtsamaks ja soodsamaks. Millega peab arvestama teadlik investor trendist maksimaalse kasu saamiseks?
Kaks peamist tasu liiki
Laialt võttes on investeerimismaailmas kaks peamist hinnastamise allikat: tehingutasu (tasu iga tehingu teostamise eest) ning hoidmise tasu ehk tasu varade hoidmisega seotud toimingute eest. Viimased on seotud tasudega väärtpaberite depositooriumidele ja vahendajatele ning on mõeldud ka klientide varade teenindamise, aruandluse ja regulatiivsete nõuete täitmisega seotud kulude katmiseks. Mõned investeerimisplatvormid pakuvad oma klientidele ka täiendavaid teenuseid, nt võimendusega (st laenuraha eest) investeerimist, kuigi tavainvestori jaoks on laenuraha eest investeerimisriskide võtmine üldiselt liiga riskantne.
Sellest hinnastamise loogikast joonistubki välja valdkonna peamine äristrateegia, mis seisneb võimalikult aktiivse kauplemise soodustamises ja/või võimalikult mahukate varade hoidjate ligi meelitamises, mille administreerimine toob samuti lisatulu.
Kauple rohkem, et saada …?
Kuna aktiivne kauplemine on see, mis investeerimisplatvormi pakkujatele tulu toob, on üsna tüüpiline, et investorite aktiivsust hoitakse sageli üleval eesmärgiga soodustada aktiivset kauplemist. Meie SEBs arvame, et aktiivne kauplemine ei pea olema eesmärk omaette, vaid pigem on valdavale osale investoritest kasulikum pikaajalise investeerimise ehk „osta ja hoia“ strateegia, mis eeldab, et aastatega suudavad turud toota olulist lisandväärtust ning et ka ajutiste kõikumiste ajal võidavad need investorid, kes hoiavad pikaajalist vaadet.
Baltikumi ja välisaktsiate hoidmine on SEBs tasuta kuni 35 000 euroni.
Erinevad piirkonnad, erinevad kulud
Investeerimistehingute hindade alandamine on viimastel aastatel aset leidnud tänu nii konkurentsile (turule on jõudnud väga mitmed ja erinevad pakkujad) kui ka investeerimise automatiseeritusele. Tehingutasusid kliendile mõjutab nii see, kas maakler saab klientide korraldused edastada turule automaatselt või vajab see maakleri n-ö käsitööd, kui ka üldine tasude ja likviidsuse tase konkreetsel turul. Keskmisel investoril on reeglina keeruline kõikide maksumuse detailidega arvestada ja seetõttu kiputakse vahel eelistama investeeringu tegemisel just neid turge, mille sisenemistasu on madal või lausa puudub.
Samas on sellel omad miinused, sest „tasuta“ piirkondadesse raha investeerimine võib viia turu moonutuseni (sest sinna investeeritakse ilma piiranguteta, lähtudes „odavuse põhimõttest“). Teiselt poolt võib „tasuta või odavamate“ piirkondade pakkumine viia investori tähelepanu eemale ehk isegi tulusamatest investeeringutest. SEBs kehtib minimaalselt madal tasu investeerimisel Balti börsidele kui meie koduturule, ülejäänud enamlevinud turgudele oleme kehtestanud ühtse ja võrdlemisi madala tehingutasu, et mitte ajada investorit segadusse ja teha investeerimisega seotud kulud lihtsaks ja läbipaistvaks.
Seega, võttes maailma ja Eesti tavasid lihtsalt kokku, peab ütlema, et investeerimine pole kunagi olnud odavam ja lihtsam. Usume, et sama jätkub ka tulevikus, kuid soovitame alustada oma investeeringutega juba praegu, et olla esimeste seas, kes parematest tingimustest kasu saab.
