Pensionisäästude laialijagamise reform on nüüdseks Riigikogus vastu võetud. Üks pensionikogujate poolt sageli esitatud küsimus on, kas fondidesse jääjatel on põhjust muretseda suure hulga lahkujate tõttu? Arvame, et SEB klientidel pole muretsemiseks põhjust.
Vastavalt uuele seadusele peavad pensionikogujad raha väljavõtmise soovist teatama vähemalt viis kuud ette ja lahkumissoovi esitanud saavad oma soovi ka veel tagasi võtta, seda kuni kuu aega enne raha väljamakse kuupäeva. Esimene pensionisäästude väljamaksmine on plaanitud 2021. aasta septembrikuu esimestele päevadele. Seega tuleb väljamakseavaldus esitada hiljemalt järgmise aasta märtsikuu lõpus ja ümber on võimalik mõelda kuni juulikuu lõpuni. Raha investeerimiskontole kandmise soove saab esitada alates aprillist 2021 ja selliseid soove saab esitada kuni üks kuu enne raha tegelikku ülekandmist.
Mida tähendab veerandi või poolte pensionikogujate lahkumine fondile? Kuidas suudab fondijuht leida tasakaalu lahkujate ja jääjate huvide vahel?
Kui fond saab näiteks teada poolte pensionikogujate (eeldame ka poolt fondi mahust) lahkumissoovist järgmise aasta aprillikuu alguseks, peab fondijuht valmistuma müüma fondis olevaid väärtpabereid, et tekitada fondi kontole septembri alguseks piisav rahajääk. Ideaalis võiks see müük olla ajastatud augustikuu lõppu, et vahepealse viie kuu jooksul portfell tavapäraselt edasi töötaks. Kui fondijuht müüks pool portfelli rahasse kohe aprillis, tähendaks see seda, et turgude tõusu korral jääksid nii lahkuvad kui jäävad kliendid ilma umbes poolest tootlusest. Aktiivselt juhitud fondides jätkub selle viie kuu jooksul ka investeerimisotsuste tegemine koos erinevate varaklasside, regioonide ja väärtpaberite müügi- ja ostutehingutega – ehk jätkub tavapärane fondi juhtimine.
Kui fondijuht sooviks portfelli koostise täpselt samaks jätta, peaks ta müüma kõiki portfellis olevaid väärtpabereid proportsionaalselt. Praktikas ilmselt fondijuhid sellist täpsust taga ei aja, kuna:
• kõiki vähemlikviidseid portfelli komponente ei pruugi olla võimalik müüa ka viie kuu jooksul
• vähemlikviidsete investeeringute müügihind võib keerulisemas turuolukorras olla madal ja sellise hinnaga fondijuhil müügihuvi puudub
• kõigi portfellis olevate väärtpaberite kauplemine toob kaasa kauplemiskulud
On tõenäoline, et fondijuhid müüvad portfellidest likviidsemaid investeeringuid. Raha väljavoolu järgselt on portfellide koostis seetõttu mõnevõrra muutunud ja ebalikviidsete investeeringute osakaal kasvanud. Kas fondidesse jääjad peaksid selle pärast muretsema? Kui ebalikviidsete investeeringute osakaal on raha väljavoolu järgselt muutunud väga suureks, siis ehk küll. SEB fondides on vähemlikviidsete investeeringute osakaal alla 10%. Juuresoleval joonisel on näha kui suure osa portfellidest suudame probleemideta müüa nädala jooksul. Lisaks sellele suudame osa portfellist müüa ka maksimaalselt ühe kuuga.
Kui näiteks pool rahast voolab pensionifondidest välja ja me ebalikviidseid investeeringuid ei müü, kasvab selliste investeeringute osakaal eelneva näite puhul kuni 20%-ni. Meie hinnangul pole ka see suurusjärk fondidesse jääjatele problemaatiline. Me ei ole sunnitud müüma ühtegi vähemlikviidset vara nö kiirmüügi hinnaga.
SEB austab nii lahkuvate kui jäävate klientide soove. Lahkujaid täname usalduse eest ja ootame tagasi! Jääjatele aga soovime hea valiku puhul õnne!
Kordame ka igaks juhuks üle fondidesse jääjate eelised:
• Teise sambasse jääjad saavad kümne aasta jooksul isiklikule kontole tuhandeid eurosid 4% sotsiaalmaksuraha, mis teisest sambast lahkujate puhul läheb edaspidi riigieelarvesse. Eesti keskmise palgaga inimese jaoks on kaalul umbes kümme tuhat eurot.
• Teisest sambast lahkudes tuleb tasuda tulumaks ja tulumaksujärgset väiksemat summat ise investeerides tuleb isegi fondidega võrdväärse tulemuse saavutamiseks võtta kõrgemaid riske
• Läbi pensionifondi investeerida on kuluefektiivsem kui mõnekümne euroga iseseisvalt investeerimiskontol
• Fondijuhtidel jätkub püsivust ja motivatsiooni teie investeeringute jälgimisel ka peale esmase reformituhina möödumist
• Alanenud tasumäärad, paindlikumad investeerimisreeglid ja fondijuhtidel teise samba süsteemis kogunenud 18 aastat investeerimiskogemust annavad põhjuse vaadata tulevikku optimistlikult.
SEB fondijuht Endriko Võrklaev on üks kogenumaid investeeringute juhte Eestis, pühendades sellele valdkonnale üle 15 aasta. Investeerimine on Endriko jaoks nii töö, kui ka hobi. Viimastel aastatel on Endriko põhitähelepanu suunatud varade jaotusele pensioniportfellides, Eestis on ta aga tuntud investeerimise valdkonna kõneisik ning üks tulisemaid investeerimise populariseerijaid.
Endriko Võrklaev
AS SEB Varahalduse fondijuht
