SEB Baltikumi finantsturgude peaanalüütik Eduardas Petrulis jagab kolme arengustsenaariumit uue viiruse võimalike mõjude kohta. Hiinas ja hiljuti ka teistes riikides leviv koroonaviirus on tõsine oht maailmamajandusele ja peamine riskitegur finantsturgude jaoks.
Ehkki uue viiruse suremus on madalam kui SARSi (teine hingamisteede viirus, mis puhkes aastatel 2002–2003) puhul, on nii igapäevaste haigusjuhtude koguarv kui ka surmajuhtumite arv märkimisväärselt kõrgem võrreldes esimeste nakkusjuhtumite registreerimisega. Ometi näib, et kinnitatud juhtumite arvu kasvutempo aeglustub.
Kui rääkida majandusest suures pildis, on võimalik kõik pisikestest häiretest kuni ülemaailmse majanduslanguseni. Samuti võivad tagajärjed tähendada aktsiaturule lühiajalist korrektsiooni või pikaajalist kursilangust. Koroonaviirusega seoses võime oodata ühte kolmest stsenaariumist:
I - viirus saadakse kiiresti kontrolli alla; haigusjuhtude arv tõuseb 1–2 nädala jooksul, mille tulemus on väike tagasilöök majanduskasvule, kuid sellele järgneb kiire taastumine kevadel nii tootjate kui ka tarbijate seas;
II - viirus levib pikka aega; juhtumite arv jõuab tippu veebruari lõpus, mis põhjustab märkimisväärset majanduskasvu aeglustumist ning mille tagajärgi võib võrrelda kaubandussõja omadega;
III - epideemia jätkub märtsis, põhjustades täieliku majanduslanguse.
Hetkel näib, et turg ootab viiruse kiiret ohjeldamist. SEB 5,7-protsendiline Hiina SKP kasvuprognoos aastaks 2020 jääb samaks, ehkki tuleb märkida, et negatiivsed riskid on viimasel ajal suurenenud. Viiruse leviku prognoos on problemaatiline, kuna see on haruldane, selle kulgu on raske (et mitte öelda võimatu) ennustada ja sellel ei ole tänapäevast pretsedenti.
Selleks, et omada täpsemat pilti toimuvast, vaatame uue viiruse seni tuvastatud mõjud:
Mõju aktsiaturgudele. Siiani näib, et koroonaviiruse puhkemine mõjutas peamiselt areneva turu ja eriti Aasia ettevõtete aktsiaid. Euroopa ja USA indeksite langused on olnud väiksemad, kuid piisavad kogu 2020. aasta algusest saavutatud edu nullimiseks. Aktsiahindade kõikumine oli nelja kuu suurim. Hiinaga enim seotud ettevõtete (näiteks kiipide tootjad, kruiisilaevad, kasiinooperaatorid) aktsiahinnad kukkusid enim, samas kui paljud teised osutasid võimalikele tootmisviivitustele (Apple, Tesla, Coca-Cola) või teatasid jaemüügikohtade sulgemisest Mandri-Hiinas (McDonald’s, Starbucks).
Pelgupaigad. Viirusepuhang põhjustas panustamise turvalisematesse varadesse: riigivõlakirjade tootlus langes ja kulla hind tõusis (mis on investorite puhul riskivalmiduse langemise tingimustes tavapärane). Aktsiaturgude suure volatiilsuse, kõrgete hindade ja investorite suurenenud ettevaatlikkuse tõttu võib trend jätkuda, kui turule jõuab rohkem negatiivseid viirusega seotud uudiseid. Kui Hiina ametivõimudel õnnestub olukord aga kiirelt kontrolli alla saada, muutub investorite hoiak riskantsemate varade suhtes positiivsemaks.
Valuutaturg. Olukord on mõjutanud ka valuutaturgu: nn väikesed valuutad on USA dollari ja euro suhtes odavnenud sarnaselt sellele, mis juhtus USA-Hiina kaubanduskonflikti kõrgpunktis. See tähendab, et sellised valuutad nagu Rootsi või Norra kroon kaotavad väliste šokkide tagajärjel väärtuses isegi siis, kui majandusandmed ei halvene (viimase paari nädala jooksul oli olukord tegelikult vastupidine – enamiku riikide majandusnäitajad olid oodatust paremad).
Tarbekaubad. Nafta ja enamiku tööstusmetallide (rauamaagi, vase jt) hinnad langesid viiruse puhangu tagajärjel märkimisväärselt. 2020. aasta algusest, mil viirus kandus üle loomadelt inimesele, langes Brenti toornafta hind 17%, samal ajal kui vase hind langes 14 järjestikuse börsi ametliku tööaja jooksul, mis on aastakümnete kõige pikem langus. Arvestades, et vase hinda kasutatakse sageli tööstussektori olukorra hindamiseks kogu maailmas, on tõenäoline, et mitmesugused sektorinäitajad langevad veebruaris.
Rahapoliitika. Hiina Pank suurendas juba riigi finantssüsteemi maksevalmidust, samas kui Föderaalreservi esindaja J. Powell peab viirust majandusliku väljavaate üheks suurimaks ebakindluse põhjustajaks. Suure tõenäosusega tooks viiruse põhjustatud majandusnäitajate oluline halvenemine maailma keskpankade hulgas kaasa rahapoliitika edasise leevendamise ja seetõttu madalamad intressimäärad.
Balti riigid. Balti aktsiaturul puuduvad ettevõtted, kellel on Hiinaga suur seos, kuid oleks ebareaalne loota, et see suudab ulatusliku globaalse korrektsiooni puhul jääda puutumatuks. Kui rääkida reaalsest majandusest, on kõik kolm Balti riiki väikesed ja avatud majandusega (kui seda mõõta väliskaubanduse osakaaluna SKP-st) ning nende eksportturgude olulised hädad põhjustaksid paratamatult majanduse väljavaate halvenemist. Tänapäeva majanduses mõjutavad tarneahela häired hoopis rohkemaid kui ainult otseselt majandustehingutega seotud osalejaid.
Eduardas Petrulis
SEB Baltikumi finantsturgude peaanalüütik
