Õnnetus ei hüüa tulles ja loomulikult ei saa kindlustus korvata seda hingelist valu, mida õnnetused ja haigused inimestele tekitavad. Meil kõigil on aga teatud kohustused laenude, liisingute ja igakuiste maksete näol ning kindlustuse olemasolu võib tunduvalt kergendada pere elu sel raskel perioodil, kui sissetuleku teenijaga on juhtunud õnnetus.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse kindlustuseksperdi Kirsti Viraku sõnul võib sagedasemad õnnetused jagada laias laastus neljaks: olmetraumad, sporditraumad, tööõnnetused ja liiklusvigastused.
Ta toob näiteid: „Olmetraumade tüüpilised näited on kukkumised libedaga ning vigastused koduste tööde tegemisel. Remont, aiatööd, koristamine ning isegi jõulukaunistuste paigaldamine võib lõppeda pikaajalise haiguslehega. Hiljaaegu maksime hüvitise noorele mehele, kes kukkus kodus ehitades redelilt nii õnnetult, et murdis mõlemad käed. Kukkumise tagajärjel oli ta üle aasta töövõimetu, aga õnneks oli ta kindlustatud ja me saime talle maksta alguses 120 päeva päevaraha ning aasta möödudes invaliidsushüvitist suuremas summas.“
Spordivigastuste puhul võib tuua näiteks noormehe, kes murdis ühel õhtul oma harjumuspärasel rulluisuringil kukkudes selgroo, kaotas kõndimisvõime ja talle määriti invaliidsus. Kuna mees oli sõlminud invaliidsuskaitse kindlustuse, maksis selts talle ettenähtud hüvitist. Liiklustraumade näide: kindlustusselts maksis hüvitist näiteks noorele mehele, kes kukkus mootorrattaga liigeldes. Hoolimata kiivri olemasolust sai ta koljumurru ning kaotas silmanärvi vigastamise tõttu nägemise.
Lugege lisaks: Kuidas saab harrastussportlane end õnnetuste vastu kindlustada?
Eelnevate lugude kõrval isegi tühisena näiv randmeluumurd võib jätta inimese mitmeks kuuks töövõimetuks. Eriarstide ja taastusravi järjekorrad on pikad, mis tähendab, et kannatanu on vahel mitu kuud haiguslehel. Haigekassa maksab haiguslehe eest küll kompensatsiooni, kuid see on tavapärasest palgast palju väiksem. Kindlustusega saabki korvata selle osa, mis jääb Haigekassa hüvitise ja õnnetusele eelneva sissetuleku vahele. Lisaraha võimaldab minna tasulisele eriarstivisiidile või taastusravisse ja nii kiiremini tavaellu tagasi suunduda.
Mida teevad meie lähedased, kui meid enam ei ole?
Drastilisema kindlustusjuhtumina toob SEB Elu- ja Pensionikindlustuse kindlustusekspert välja juhtumi, mille puhul aitas just elukindlustuse olemasolu tuua seda vähest kergendust, mida lähedaste surma puhul üldse tunda võib. Noor kolme lapsega pere võttis kodu ostmiseks laenu. Mõne aja pärast hukkus pereisa liiklusõnnetuses ning ei läinud kaua mööda, kui ema haigestus raskelt. Ema surma järel sai laste hooldajaks nende tädi, kes pidi muude kohustuste hulgas tegelema ka laste päritud laenuga. Kuna aga laen oli kindlustatud, siis maksis kindlustusselts pangale laenu kinni.
„Sageli mõtleme või loodame, et sellised lood ei saa meiega juhtuda. Tegelikult võivad õnnetusjuhtumid, liiklusõnnetused ja haigused tabada meid kõiki ja selleks tuleb lihtsalt mõelda samm ette ning kujutleda, mida me teeksime ise, kui ühest hetkest enam sissetulekut ei ole. Ja samuti tuleb mõelda oma lähedaste majanduslikule toimetulekule,“ lisab Virak.
Lugege lisaks: Elukindlustus või õnnetusjuhtumikindlustus: mis vahe neil on?
Riiklik haigusraha võib haige hätta jätta
Haigestumise korral ei maksta töötajatele hüvitist kolme esimese päeva eest. Kuigi tööandjatel on võimalus maksta töötajale ka 2. ja 3. haiguspäeva eest 100% töötaja keskmise töötasu suurust haigushüvitist, kasutab seda võimalust vaid umbes 65% tööandjatest.
Lugege lisaks: Haigekassa haigushüvitise kompensatsioonist
Soovite elukindlustuse kohta nõu küsida?
Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
Kindlustusandja on SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Enne lepingu sõlmimist tutvuge palun tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja registreerige ennast vajadusel nõustamisele.
