Enamik inimesi veedab töökeskkonnas kaheksa tundi päevas või rohkemgi. Töötingimused mõjutavad nii töötajate tervist kui ka heaolu. Terve ja rahulolev töötaja on rohkem pühendunud ja tema töötulemused on paremad.
Tööõnnetuste arv kasvab
Tööõnnetuseks võib pidada töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööülesannet täites, tööajal või on seotud tema töö iseloomu ja töökeskkonnaga. Tervise Arengu Instituudi andmetel toimus 2014. aastal 4448 tööõnnetust, millest 3581 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 852 juhul raske kehavigastuse ning 15 tööõnnetust lõppes surmaga. Võrreldes 2013. aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 477 juhtumi võrra. Raskeid tööõnnetusi juhtub meestega üle kahe korra sagedamini kui naistega. Tööinspektsiooni andmetel olid 2014. aastal kõige õnnetusrohkemad tegevusalad need, kus töötab ka enam mehi: avalik haldus ja riigikaitse, metallitööstus, kaubandus, ehitus, veondus ja laondus.
Kahju nii töötajale kui ka ettevõttele
Tööõnnetused ja töötajate haigestumine toovad otsest kahju nii töötajale kui ka ettevõttele. Töölt eemalolek vähendab töötaja sissetulekut. Tööõnnetuste puhul maksab haigekassa hüvitist alates teisest päevast ning hüvitise määr on 100% eelmisel kalendriaastal saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Tööõnnetusest tulenevale haigushüvitisele on õigus kuni 182 päeva.
Tööandja vastutab nii hooajatöötajaga juhtunud tööõnnetuse eest kui ka alaliste töötajatega juhtunu eest. Rahalises mõttes on hooajatöötajad ja juhutööde tegijad haavatavamad, sest hüvitis sõltub eelmise kalendriaasta tulust.
Töötaja pikema töölt eemaloleku korral on tööandjal vaja ajutiselt ümber jagada töökohutused või leida töötajale asendaja, et planeeritud tegevused ei jääks tegemata. Juhul kui tööõnnetuse tagajärjel tekib püsiv töövõimetus, võib töötaja senine sissetulekuallikas püsivalt kaduda. Kui töötajaga peaks juhtuma halvim, ootavad ettevõtjat ning töötaja lähedasi ees vältimatud ümberkorraldused.
Töötajate kindlustunde tõstmine
Tööõnnetuste ennetamiseks peab ettevõte pakkuma asjakohast väljaõpet ja juhendamist ning turvalist töökeskkonda, kuid ootamatute juhtumite oht jääb alati alles. Selliste ettenägematute riskide maandamiseks saavad ettevõtete omanikud sõlmida oma töötajatele elukindlustuse. SEB Elu- ja Pensionikindlustus pakub ettevõtetele riskikindlustust, millega tagatakse töötajatele ööpäevaringne elukindlustuskaitse nii õnnetus- kui haigusjuhtumite puhuks. Nii võtab ettevõte sotsiaalselt vastutustundliku rolli ja annab oma töötajatele teatava kindlustunde ka väljaspool tööaega või -keskkonda.
Töötaja surma puhul on riskikindlustusega tagatud kokkulepitud kindlustussumma väljamaksmine soodustatud isikule, kelleks võib olla ettevõte või kindlustatud isiku poolt määratud isik. Riskikindlustuse lepingule on võimalik juurde võtta lisakindlustusi kriitiliste haiguste (nt pahaloomulised kasvajad, südameinfarkt, südameoperatsioonid, neerupuudulikkus, insult jne) ja õnnetusjuhtumi puhuks. Hüvitised aitavad ettevõttel katta tööõnnetusega kaasnevaid kulusid, võimaldab toetada väärtusliku töötaja taastumist või töötaja lähedasi.
SEB Elu- ja Pensionikindlustus hüvitas 2014. aastal 41 tööõnnetusest tingitud juhtumit. Kõige levinumad tööõnnetuste põhjused olid kukkumine või käe-jala jätmine millegi vahele. Ajutise töövõimetuse puhul oli raviperioodi keskmiseks kestuseks 47 päeva. Keskmine väljamakstud kindlustussumma oli üle 1000 euro.
Elukindlustust pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Soovitame enne lepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja vajadusel pidada nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.
Kerttu Raie
SEB Elu- ja Pensionikindlustus, turundusspetsialist
