Erinevalt 2008. aastast, ei ole seekordne majanduskriis muutunud finantskriisiks. Kuigi Eesti laenajad on täna veel pigem ettevaatlikud, siis sel korral ei saa pangad olema majanduskriisist taastumisel takistuseks.
Koroonakriis pole muutunud finantskriisiks
Majandus püsib usaldusel, kui kaob usaldus, kaob ka majanduskasv. Ehkki tõsiteaduslikku tõestust sellele on raske leida, näitab ajalugu, et eriti pikaajaliseks ja rängaks osutuvad majanduslangused siis, kui kaob usaldus pankade ja finantssüsteemi vastu. Selle hiljutine näide on mõistagi 2008. aasta finantskriis. Kuigi koroonakriis on paljude riikide sisemajanduse kogutoodangut juba praeguseks kahandanud enam kui finantskriis, siis pole sellega kaasnenud suuremat paanikat ei pankade ega nende klientide seas. Usaldus finantssüsteemi vastu on püsinud tänu keskpankade valmidusele kommertspankasid toetada. Lisaks otsestele laenudele on langetatud kapitalipuhvreid ja leevendatud erinevaid raamatupidamislikke suhtarvusid, mida pankadelt likviidsuse tagamiseks tavapäraselt nõutakse. See on pankadel omakorda lubanud olla leebed oma klientide vastu ja kehtestada üleüldisi maksepuhkuseid, et klientidel oleks võimalik halvem aeg üle elada. Nende sammudeta oleksime tänaseks ilmselt totaalses majanduskaoses.
Keerulisem on kommertspankade jaoks pikaajaline väljavaade. Intressimäärad on langenud tänaseks ülimadalale, kohati negatiivsele tasemele, ja jäävad sinna terve nähtava tulevikuhorisondi vältel. Samal ajal on agarateks laenajateks ja investeerijateks muutunud ka valitsused, kes paratamatult teatava asendusefekti turul tekitavad.
Eestlaste finantskäitumine on muutunud konservatiivsemaks
Eesti pankade kapitaliseeritus on muu Euroopaga võrreldes ülitugev ja siinsetele finantsjärelevalve teostajatele erilist muret ei valmista. Küll on koroonakriis mõjutanud klientide käitumist, muutes eestlased rahaasjades konservatiivsemaks. Eesti Panga poolt kogutavad andmed eraisikute hoiuste ja laenude kohta kommertspankades näitavad järsku pööret just kriisi alguspunktis, märtsis-aprillis. Kõigest kahe kuuga suurenes residentidest majapidamiste poolt kontodel hoitav summa 360 miljoni euro võrra ehk ligi 4,5%. Ka tänase seisuga on eraisikute pangakontodel 11% rohkem raha kui aasta aega tagasi, ületades kaugelt majapidamiste sissetulekute kasvu. Seetõttu on tänavu oodata niigi aasta-aastalt suurenenud säästmismääras veelgi hüppelisemat tõusu. Teisalt on muidugi ka selge, et mitte kõigil pole olnud kriisi ajal võimalik rohkem säästma hakata ja vastupidiselt on ametist ilma jäänud töötajad pidanud toimetulekuks hoopis oma varasemad säästud kasutusele võtma. Viimased kuud näitavadki, et hoiuste kasv on märkimisväärselt pidurdunud. Augustis suurenes eraisikute hoiuste maht pankades vaid 0,2%, mis annaks aastaseks kasvutempoks kõigest 2,4%. Põhjuseid lisaks kõrgemale töötusele on selle taga küll rohkem. Esiteks on pidurdunud palgakasv, mis teises kvartalis piirdus vaid 1%ga. Teiseks on tarbimiskindlus taastumas ja majapidamised kulutavad julgemalt kui kevadel. Kolmandaks ei saa välistada, et väga suuri summasid hoiustavad jõukad majapidamised on üle saanud hirmust aktsiaturgude languse ees ja otsivad nüüd tõusvate turgude tingimustes võimalusi oma raha säilitamise asemel kasvatada.
Hirmude hajumine on märgatav ka eraisikute laenuportfelli vaadates. Kui 2019. aastal kasvas uute laenude väljastamine keskmiselt 7% tempos, siis selle aasta aprillis-mais vähenes laenude „uusmüük“ koguni 30%. Uusi kodulaenutaotlusi esitati tavapärasest isegi poole vähem. Ehkki „normaalne“ olukord pole taastunud siiani, siis huvi laenamise vastu on võrreldes kevadega siiski tõusnud. Eraisikute uute laenude maht jäi augustis mullusele alla vaid 6% ja ka kodulaenutaotluste arv on jõudmas lähedale eelmise aasta tasemele. Edasiste arengute osas on muidugi võtmetähtsusega olukord tööturul. Tänase seisuga püsib registreeritud töötus endiselt 7,6% juures ehk isegi madalamal tasemel kui kevadel. Kui sügise edenedes peaks suuremaid koondamisi siiski lisanduma, muutuvad laenamise osas pessimistlikuks ka paljud need, keda koondmaine otseselt ei puuduta.
Kas oodatav majanduskasv sunnib ettevõtteid investeerima?
Ettevõtete laenuhimu suunab soov investeerida, mis omakorda sõltub ärivõimalustest, mida majanduses nähakse. Et Eesti ettevõtete investeeringute kasv on viimastel aastatel selgelt pidurdunud, siis polnud ülemäärasest laenamisaktiivsusest juttu ka enne kevadet. Koroonakriis oli sellele lihtsalt täiendav hoop. Võrreldes eraisikutega, on ettevõtete laenukäitumine oluliselt hüplikum, vähemalt Eestis. Pilti mõjutavad suured tehingud, eraisikute seas haruldane laenude refinantseerimine, „bullet“-tüüpi laenud jpm. Sellegipoolest kasvas ettevõtete poolt uute laenude võtmine mullu keskeltläbi 5%. Alates aprillist on see pöördunud tugevasse langusesse ja ka veel augusti seisuga, väljastati ettevõtetele uusi laene 33% vähem kui 2019. aastal samal ajal.
Pikemas plaanis võiks väljavaade olla ettevõtete laenuturul siiski pisut positiivsem. Seni suurem on kriis puudutanud välisturismiga seotud ettevõtteid ja jätnud teiste harude äri suhteliselt terveks. Riikide ekspansiivse eelarvepoliitika tõttu ennustatakse järgmiseks aastaks tugevat majanduskasvu, mis peaks looma uusi ärivõimalusi. Ja et Euroopa Keskpank jätkab pangandussektori toetamist, siis on ka kommertspangad altid uusi laene väljastades ettevõtete äri võimendama.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
