Eesti jaekaupmeeste müüginumbrid kosuvad jõudsalt, kuid tööstustoodang on olnud languses juba kolm kuud järjest. Samasugune pilt avaneb ka paljude teiste riikide majanduses.
Jaekaubandus õitseb, tööstus kidub
Lõppeval nädalal avaldatud värsked numbrid tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügimahu kohta näitavad ilmekalt, kui erinevas suunas puhub tuul nende kahe valdkonna ettevõtjate jaoks. Alustades halbadest uudistest, vähenes tööstustoodang augustis aastases võrdluses 2,5%. Ühekordse sündmusena ei vääriks see ehk isegi mainimist, kuid tegemist oli juba kolmanda järjestikkuse kuuga kui tootmismaht langes. Samal ajal ei saa jaekaubandus nigela nõudluse üle kuidagi kurta. Isegi inflatsiooni mõju maha lahutades suurenes jaekaubanduse müügimaht augustis 4%, tugevaid tulemusi on aga suudetud ette näidata terve eelneva aasta vältel.
Taoline vastuolu peegeldab hästi mujal Euroopas, kuid tegelikult ka maailmas laiemalt võimust võtnud trendi – kaubandus ja teenindus naudivad häid aegu, samas kui mured tööstuses näivad aina süvenevat. Kui euroala riikide jaekaubandus kasvas suvekuudel püsihindades keskeltläbi 2% tempos, siis tööstustoodang vastupidiselt kahanes 2% võrra. Kuid miks? Ja mis on need kaubad, mida poes rohkem müüakse samas kui tehased aina vähem toodavad? Ennekõike näib seletamatu ebakindluse laine olevat võimust võtnud ettevõtjate üle, sundides neid edasi lükkama kavandatud investeeringuid. Suure narratiivina on seda seotud kaubandussõdade ajastuga, kus Hiina järel ähvardavad USA kaitsetollid peatselt tabada ka Euroopat. Samas tundub seda kõike isegi Trump’i kaela veeretamiseks natuke liiga palju. Igal juhul mõjutab ühe ettevõtja konservatiivne ettevaatlikkus kümmet järgmist, mis globaalses tihedate majandussuhete võrgustikkus veab alla aina suuremat osa tööstusest. Nii on euroala kapitalikaupade toodang jõudnud juba 3-4% languseni. Tavatarbijani jõudvate tarbekaupade tootmine kasvab aga käsikäes jaemüügiga endiselt keskeltläbi 2% tempos.
Tööstustoodangut langetab energiatootmine
Tulles tagasi Eesti juurde, pole tööstustoodangu kasvu suurim pidur olnud tänavu mitte globaalne kaubandussõda, vaid hoopis põlevkivil põhineva energiatootmise järsk kokku kukkumine. Võrreldes 2018. aastaga on energeetikasektori tööstustoodang ehk siis põhiliselt elektrienergia tootmine vähenenud poole võrra. Samal ajal on töötlevas tööstuses olnud enamusel kuudest näha isegi üsna head kasvu. Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel suurenes näiteks augustis töötleva tööstuse toodang aastases võrdluses ligi 4%. Samasugune oli olukord ka juulis – energiasektori mõjul langes tööstustoodang üle 5%, samas kui töötlev tööstus suutis mahtusid tegelikult kasvatada.
Kas siinne töötlev tööstus on suutnud globaalseid trende eirata? Pigem siiski mitte. Nimelt on tootmismahtusid aidanud kasvutrendis hoida ennekõike suur elektroonikatööstus. Olulistest tegevusaladest on stabiilselt hästi läinud veel ka toiduainetööstusel. Teistes suuremates sektorites on aga eduloost raske rääkida ja pigem on mitmetel aladel näha tootmismahu pöördumist langustrendi. Lisaks probleemidele maailmakaubanduses põhjustab paljudele tööstusettevõtetele tuska Põhjamaade kinnisvarasektori madalseis. Näiteks on suvekuudel märkimisväärselt kahanenud nii puittoodete kui mööbli tootmine.
Jaekaubandus kasvab jõudsalt
Tõusev vesi on jaekaubanduses kandnud kõiki laevu. Keskeltläbi suurenes inflatsiooni mõju arvesse võttev kaubandusettevõtete mahuindeks suvekuudel pea 4% tempos, eurodes mõõdetud müügitulu tubli 5,4% jagu. Peaaegu poole sellest tõusust andis supermarketite käibe kasv, kuid väga aktiivselt soetasid inimesed suvel ka uusi kodumasinaid, ehituskaupasid jms. Erinevalt tööstusettevõtetest on endiselt väga tugev ka jaekaubandusettevõtete majanduslik kindlustunne, mis näitab positiivset meelestatust lähituleviku osas. Miks ka mitte, sest sama optimistlikult on tarbijakindlustundeindeksi põhjal meelestatud ka nende kliendid.
Sellegipoolest ei saa täna kuidagi rääkida sellest, et inimesed oleksid ostuotsuste tegemisel muutunud liialt julgeks ja hakanud raha pillama. Jaekaubandusettevõtete 5% käibekasvu kõrval tuleb meeles pidada, et keskmine brutopalk on tänavu kasvanud üle 7%. Samasugune pilt avaneb ka panganduses – eraisikute poolt pangakontodel hoiustatavad summad on aastaga kasvanud ligi 10%, samas kui laenuportfelli kasv jääb alla 7%. Seetõttu ületab eestlaste säästmismäär ilmselt ka tänavu Euroopa Liidu keskmist, mis eristab meid selgelt teistest Baltimaadest, kuid ka meie enda minevikust. Majanduslikult kindlamal järjel majapidamised võimaldavad Eestil omakorda hoida maailmamajanduse võbeluste vältel stabiilsemat joont.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
