Ekspordistatistikat on mõjutanud paar üksiktegurit, kuid ka nendeta oleks Eesti ekspordi-kasv tagasihoidlik. Tööstusettevõtete ebakindlus tuleviku osas aga aina süveneb.
Ekspordi langus jätkub
Vähemalt esmapilgul näib olukord Eesti väliskaubanduses süngena – eksport on juba viis järjestikust kuud langenud. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kahanes Eestis toodetud kaupade müük oktoobris enam kui 100 miljoni euro võrra ehk 10%. Lähemal vaatlusel on seis aga veidi parem. Nimelt ei ole ekspordi suure languse põhjus mitte laiapõhjaline nõudluse vähenemine Eesti kaupade järele, vaid energiakaupade ekspordi madalaseis. Näiteks oktoobris moodustas erinevate õli- ja naftasaaduste müük välisriikidesse napi kolmandiku eelmise aasta tasemest. Kas järjekordne löök kohalikule põlevkivitööstusele? Kuigi kohaliku põlevkiviõlitööstuse eristamine kütuseekspordis on avaliku statistika põhjal üsna problemaatiline, tundub tõenäolisem, et tänavu on järsult kahanenud mõne üksiku kütuste importimise, segamise ja edasimüügiga tegeleva ettevõtte tulud. Lisaks vedelkütusele on energiakaubandusele avaldanud tugevat mõju ka Eestis toodetud elektri ekspordi lõppemine kallinenud keskkonnatasude tõttu. Ilma kütuste ja elektri¬energia müüki arvesse võtmata, oleks eksport olnud sellel aastal languses vaid kahe kuu vältel – juunis ja oktoobris.
Lisaks energiakaupadele on viimastel kuudel hakanud ekspordikasvu negatiivselt panustama elektriseadmete müük. Taaskord ei ole põhjuseks sektori kui terviku probleemid, vaid pigem konkreetse ettevõtte tootmisplaan. Ligi poole eksporditavatest elektriseadmetest annavad telekommunikatsiooniseadmed, mille väljavedu on järsult pidurdunud. Samas on ekspordistatistikat mõjutanud ka ajutist laadi positiivsed tegurid. Nimelt eksporditi oktoobris teravilja ligi 40 mln euro väärtuses ehk praktiliselt 10 korda enam kui samal ajal eelmisel aastal. Arvutades ekspordi kasvukiirust ilma eelpool mainitud kolme suure mõjurita, oleks see suurenenud mõõduka 2,6% jagu.
Vaadates 2019. aasta teist poolt tervikuna, siis on vähemalt oktoobri lõpu seisuga edulugusid suuremates sektorites ikkagi pigem vähe. Kahanenud on näiteks majanduse jaoks väga olulise puidutööstuse eksport. Viimast on tublisti mõjutanud toormehinnad. Näiteks paberipuidu hind oli kolmandas kvartalis pea neljandiku võrra odavam kui samal ajal eelmisel aastal. Teisalt on puidu näol tegemist tootmissisendiga, mis kasvab Eestis, mitte pole importkaup ehk rikkust jääb Eestisse ikkagi vähem. Jonnakalt eelmise aasta tasemel püsib ka puitmajade eksport. Paremini on edenenud erinevate masinate ja seadmete, metallkonstruktsioonide, keemiatoodete ning mõneti ootamatult ka toidukaupade eksport.
Joonis 1. Muutus ekspordis võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %.
Kuidas edasi?
Võtmeküsimus pole aga see, kui palju mõni üksiktegur kuul X Eesti kaubandusstatistikat mõjutas, vaid milline saab olema väliskaubanduse lähitulevik laiemalt. Vähemalt tööstusettevõtete hinnangul ei saaks tulevik olla tumedam. Tööstusettevõtete majanduslik kindlustunne on sesoonselt kohandatud andmete põhjal langenud viimase 10 aasta kõige madalamale tasemele. Viimane kord kui indikaator veelgi nigelamat seisu näitas oli 2009. aasta novembris. Suurt ebakindlust põhjustab ennekõike just uute eksporttellimuste nappus. Et Eesti tööstustoodangust eksporditakse umbes 70%, siis on põhjust muretsemiseks.
Omaette küsimus on see, millise turu kukkumist eksportijad ootavad. Eesti peamiste eksportturgude, Soome ja Rootsi, kasv on küll aeglustunud, kuid seis riikide majanduses pole ka kõige hullem. Tänavu on tugevalt pidurdunud Saksamaa majanduskasv, kuid sellele vaatamata on eksport sinna püsinud vähemalt eelmise aasta tasemel. Teisalt ei tundu tõenäoline, et vaid negatiivse uudisfoon ettevõtjaid eksporditellimuste mahtu küsitlusuuringus järsult alahindama paneks ning nende mure on tõeline.
Püsima jääb lootus, et euroala majandus kosub. Kuigi Euroala majanduse juhtriigi, Saksamaa, tööstustoodang on endiselt sügavas madalseisus, siis on sealsed ostujuhid muutunud juba grammi võrra optimistlikumaks. Sentimendiuuringud investorite ja analüütikute seas, näitavad majanduse tulevikku aga juba üsna positiivses valguses.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
