Pensioni kogumisel saate valida aktiivse ja passiivse fondijuhtimise vahel. Mis on nende juhtimisviiside erinevused ja millist lahendust eelistada?
1. Mis on indeksfond?
Indeksfond on investeerimisfondi eritüüp, mille eesmärk on investeerimisel passiivselt järgida kindlat aktsia- või võlakirjaindeksit. Selline indeks peaks olema teada ja tuntud, peegeldama mingi turu liikumist ning olema avalik.
Eesti uut tüüpi pensionifonde ei ole päris korrektne liigitada indeksfondide hulka, sest ühelgi neist ei ole ametlikku võrdlusindeksit ja seetõttu ei vasta nad investeerimisfondide seaduses sätestatud indeksfondi tunnustele. Eesti fondivalitsejad on siiski deklareerinud, et järgivad oma uute pensionifondide puhul investeerimisel kindlaid väärtpaberiturge.
2. Mida tähendab passiivne fondijuhtimine?
Passiivne fondijuhtimine tähendab seda, et fondijuht ei lähtu fondi varaga tehinguid tehes finantsturgude võimalikust tulevikusuundumusest. Selle asemel kopeerib ta mudelportfelli koostist, mis on fondi tingimustes ette antud.
Nii toimides saavutab fond olukorra, kus tema osaku hind liigub täpselt samamoodi nagu fondi võrdlusindeks.
3. Mille poolest erineb passiivne fondijuhtimine aktiivsest?
Aktiivsel fondijuhtimisel kasutatakse põhjalikke turu- ja majandusanalüüse, prognoositakse turu liikumisi ning püütakse neid ennetada, muutes näiteks fondi varas olevate aktsiate ja võlakirjade vahelist tasakaalu. Samuti otsib aktiivse fondi juht pidevalt uusi turge, varaklasse ja investeerimisobjekte.
Passiivse fondijuhtimise eesmärk ei ole kasvatada fondi vara väärtust turust kiiremini ega vältida turu languse korral kaotust. Selle asemel püütakse järgida võimalikult täpselt turu liikumist. Kui turu liikumise tõttu muutub passiivse fondi mõne komponendi osakaal liiga suureks või liiga väikeseks, siis seab fond portfelli korrigeerimistehingutega taas tasakaalu. Passiivses fondis ei lubata tekkida märgatavat rahajääki: fondi lisanduv raha investeeritakse kiiresti.
4. Kumba juhtimisstiili peaksin pensioni kogumisel eelistama?
Aktiivse fondi pooldajad usuvad, et pikas perspektiivis saavutab fond turgudest parema tulemuse ja et turu langusega ei pea kaasa minema, kui seda on võimalik ette näha. Vastupidi: languse negatiivset mõju peaks vältima.
Passiivse fondi pooldajad usuvad, et pikas perspektiivis ületavad finantsturgude tõusud langusi ja et aktiivsele fondijuhtimisele ei tasu lisakulutusi teha.
Passiivse fondi kliendiks olemine võib mõnikord olla vaevarikas, sest aktsiaturgude languse korral tuleb vaadata oma vara hoogsat vähenemist ja uskuda, et edaspidised tõusud selle kompenseerivad.
Seega sobib passiivne fond inimesele, kes
- usub, et turgu ei ole võimalik lüüa;
- on keskmisest riskialtim;
- teab, mismoodi finantsturud töötavad, ning
- on ise valmis oma pensionivara väärtuse muutuste eest vastutama.
5. Millised on passiivse fondi riskid ja tasud?
Mõlemat tüüpi fondil on sarnased riskid, mis on eelkõige seotud turu liikumisega. Turu langus on mõlema fondi klientidele ebameeldiv. Ometi ei tee passiivse fondi juht turu oodatava languse eel midagi, mis võiks kaotust pehmendada. Seepärast võib osaku hind langeda rohkem kui aktiivsel fondil. Kuna passiivses fondis ei üritata olla turust edukam, on turule haldustasu võrra allajäämine pikas perspektiivis fondi sisse programmeeritud.
Passiivne fond ei tee kulukat turuanalüüsi, vaid sooritab fondi varaga tehinguid etteantud algoritmi järgi. Selle arvelt saab ta fondi juhtimiskulu minimeerida.
Samuti eeldatakse passiivse fondi kliendilt osakute omandamisel ja võõrandamisel suuremat iseseisvust. Järelikult on passiivse fondi turustuskulud, eelkõige klientide nõustamisele kuluva ressursi arvelt, palju väiksemad kui aktiivsel fondil.
Peeter Schamardin
SEB Varahalduse arendusjuht
Eeltoodud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks.
Fondi varasem tootlus ja tegevus ei ole lubadus ega viide fondi tuleviku tootluse või tegevuseesmärkide täitmise kohta. Fondi investeerimisega kaasnevad riskid ja võimalused, mis võivad tuua nii kahjumit kui kasumit, investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja SEB Pank vahendavad SEB Varahalduse pensionifonde.
Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge hoolikalt toote kohta avalikustatud teabega, sh tingimuste ja fondi prospektiga. SEB toodete kohta leiate teabe SEB kodulehelt www.seb.ee, teiste fondide kohta www.pensionikeskus.ee. Vajadusel registreeruge nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
