SEB Balti pensionivalmiduse uuring näitas, et Eesti elanikud on pensionipõlveks valmistumisel aktiivsemad kui eales varem ja seetõttu ka kindlamad oma tuleviku osas, kuigi pensionialane teadlikkus ja usaldus pensionisüsteemi vastu on vähikäigul.
Kas võime juba loorberitele puhkama jääda ja loota helget tulevikku palmide all? Kas meie naabrid lõunas ja Skandinaavias valmistuvad pensioniks paremini kui meie, eestlased?
Me kogume teadmata, kui palju lõppkokkuvõttes säästma peaksime
Kuigi SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et Eesti elanike üldine valmisolek pensionipõlveks on võrreldes eelmiste aastatega tõusutrendis, on uuringu tulemused siiski murettekitavad. Näiteks vaid vähesed elanikest on pensionikalkulaatoriga arvutanud, kui suur saab olema nende isiklik pension ning kui palju tuleks lõpuks koguda, et endale elamisväärne pension tagada. See sarnaneb olukorrale, kus kogume pesumasina ostuks, kuid ei tea, kui palju kvaliteetne pesumasin maksab. Või sõidame autoga sihitult ringi ja GPS laseb meil teha parem- ja vasakpöördeid, kuid tegelikult me ei tea, kuhu tahame jõuda.
Lugege lisaks: Kui palju raha on tuleviku kindlustamiseks vaja?
Vähene huvi pensioni vastu ja madal pensionialane teadlikus, võivad kaasa tuua pensionilõhe, kus inimeste lootused pensioni suurusel on suured, kuid reaalselt saadakse kordades vähem. Uuringu kohaselt soovitakse saada oma palganumbrile ligilähedast pensioni. Kuid reaalselt võib sissetulek pensioniikka saabudes väheneda kuni 60% pensionieelsest sissetulekust. Võite ise mõelda, kas saaksite igapäevaselt hakkama, kui järgmine kuu laekub teie pangakontole umbes 40% selle kuu palgast. Sest just sellise summa annab teile I ja II sammas kokku.
Kas me oleme võimelised ise sissetulekuid pensioniks looma?
Eelnevate aastatega on langenud nende inimeste arv, kes usuvad, et riik tagab elanikele mõistliku pensioni (2015: 30%; 2017 25%). Sellise uskumuse langustrend on hea märk, sest analüüsidki näitavad, et riigipoolne pensionisammas aastatega kahaneb olematuks ning inimestel endil tuleb tegutseda, et oma pension ise finantseerida. Peaaegu pooled (43%) ütlevad, et on võimelised ise sissetulekuid pensioniks looma ja üle poolte elanikest (53%),vanuses 30-40 aastat, väidavad, et nende pensionile hakkab lisa tulema ka alternatiivsetest lahendustest – olgu selleks siis pensionieas tööl käimine, oma kinnisvara müük või väljaüürimine, ettevõtlus jne.
Ühest küljest on hea näha positiivset paranemist elanike kogumisharjumustes – kui 2015. aastal 25% elanikest kogus pensioniks, siis 2017. aastal juba 32%. Teisalt, on kurb tõdeda, et vaid kolmandik elanikkonnast kogub pensioniks ja needki, kes koguvad, on enamasti vanuses 50+ vanuses. Mis saab aga siis, kui mingil põhjusel loodetud alternatiivne lahendus ei tööta. Näiteks uuringu järgi 82% vastanutest näeb, et nad käivad tööl edasi teenides nii pensionile lisa. Statistikaameti andmetel käib täna tööl edasi vaid 32%. Seega, on mõistlik juba täna mõelda, mida saaks ära teha juba praegu, et tulevikus oleks majanduslikult kindlam.
Lugege lisaks: Kuidas leida oma vanusele vastav kogumisstrateegia?
Me ei ole ainsad, kes pensioniga kimpus
Samalaadset pensioniuuringut viib SEB läbi ka Lätis, Leedus ja ka Taanis. Vaadates nelja uuringu komponenti – pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, käitumine pensioniks valmistumisel ja kindlustunne pensionieas, siis võib tõdeda, et Eesti elanikud on pensioniks paremini valmis, kui Balti naabrid. Sellega ka rõõmusõnum piirdub, sest taanlaste teadlikkus pensioniküsimustes ja huvi pensioni vastu on üle kahe korra eestlaste omast suurem. Käitumise aktiivsus pensioniks valmistumisel on Taani elanikel ligi kaks korda kõrgem. Kuid kindlustunne pensionieas on nii taanlastel kui eestlastel võrdne – 10 pallisüsteemis 4,9. Taanlaste usk riigipensionisse on aga madalam kui meil ning inimesed on mõistnud, et tuleviku heaolu on meie endi kontrolli all.
Jaanika Reinmann
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuht
SEB viis pensionivalmiduse indeksi uuringu läbi kolmandat aastat järjest koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2016 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1500 eraisikut.
