Keskmiselt veedab inimene pensionil 20 aastat. Kuna see on pikk aeg, mil igakuist harjumuspärast töötasu enam ei laeku, siis tasub aegsasti mõelda, kuidas sel ajal rahaliselt hakkama saada.
Millistest summadest käib jutt?
Kui soovite, et elu jätkuks harjumuspärasel viisil, peaks igakuine sissetulek pensionieas olema umbes 65% pensionieelsest palgast. Oletame, et teenite Eesti keskmist brutopalka, mis Statistikaameti andmetel on umbes 1100 eurot. Sellisel juhul annaks 65%-line asendusmäär teie igakuiseks summaks 715 eurot.
Osa vajaminevast summast annab riiklik pension, mis Statistikaameti andmetel on praegu keskmiselt 322 eurot kuus. See vähendab mõnevõrra summat, mis on vaja ise tagada, kuid 20 aasta rahastamiseks vajalik kogusumma on siiski üpris suur – üle 94 000 euro.
| Keskmine kuupalk | 1100 € |
| 65% keskmisest kuupalgast | 715 € |
| Keskmine pension | 322 € |
| Puudujääk 65%-lisest eesmärgist | 715 € – 322 € = 393 € |
| Puudujääk terve pensioniperioodi peale | 393 € x 12 kuud x 20 aastat = 94 320 € |
Lisaks tuleb siinkohal arvestada, et tulevikus võib riiklik pension väheneda ja inflatsiooni tõttu raha väärtus langeda, mis tähendab, et tulevikuks vajaminev summa on veelgi suurem.
II sammas aitab, kuid ei päästa
Need, kes on liitunud II sambaga, koguvad endale mõningat pensionilisa. Samas on II sambast saadav summa väga erinev, olenevalt kogumisperioodi pikkusest ja igakuisest palgast. Näiteks juhul kui II sambasse kogutakse 40 aastat, siis saadakse (keskmise palga ja tootluse puhul) umbes 176 eurot igakuist pensionilisa. Kui kogumisperiood on poole lühem ehk 20 aastat, siis saadaks iga kuu umbes 88 eurot, mis paraku ei paranda oluliselt pensionipõlves hakkama saamist. Millise tempoga II sambasse raha koguneb, saab igaüks vaadata oma internetipangast.
Kohustuslik kogumine tagab teatava osa vajaminevast summast, kuid harjumuspärase eluviisi säilitamiseks sellest siiski ei piisa, isegi juhul kui II samba kogumisperiood on pikk.
Lugege lisaks: 5 küsimust II samba pensionifondide kohta
Lisavõimalused kindlustunde suurendamiseks
Isegi kui I ja II sammas annavad kokku keskmiselt 40% pensionieelsest palgast, siis pidades silmas 65%-list eesmärki, jääb 25%-line vahe, mis tuleb ise katta. Selle vahe korvamiseks tuleb leida teisi võimalusi, milleks võib olla nii täiendav raha kogumine, fondidesse, kinnisvarasse, metsa investeerimine või eraettevõtlusega tegelemine. Olenemata sellest, millist lahendust puudujäägi katmiseks kasutada, tasuks end erinevate võimalustega kurssi viia ning mitte oma pikaajalist kindlustamist edasi lükata.
Lugege lisaks: 3 põhiküsimust, millele enne investeerimist mõelda
Keskmise palga ja keskmise pensioni summad on võetud Statistikaameti 2016. aasta 1 kvartali andmetest. Arvutuses ei ole arvestatud palgakasvu ja inflatsiooniga.
Viivika Eljand
vabakutseline ajakirjanik
Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks või investeeringu tegemiseks.
Investeering on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.
