Vaatamata sellele, et riikliku pensioni saabumise aeg lükkub aina edasi, on Eesti elanikel endiselt üsna head šansid nautida pensionäri staatust umbes 20 aasta jooksul. Samas on asi nautimisest kaugel, kui inimene ei jõua oma pensioniks ette valmistuda ja jääb lootma ainult riiklikule pensionile, mis sõltuvalt aastast moodustab umbes 40% Eesti keskmisest palgast. Selleks, et pensioniks mitte hätta jätta, annab 4 soovitust SEB äriarendusjuht Peeter Schamardin.
1. Tunnistage, et ka teie jääte pensionäriks
Eestis kuulab üsna sageli lauset „Ma ei ela oma pensionini“. Reaalsus aga näitab, et valdav osa Eesti elanikkonnast mitte ainult ei jõua pensionini, vaid elab selles staatuses üsna pikalt. Nii näiteks ületab tänaste 30-aastate põlvkonna keskmine oodatav eluiga meestel 70 aastat ning naistel 80 aastat. Tunnustades fakti, et pension ootab meist pea igaühte, saame hakata reaalselt selleks ette valmistuma. Mida varem, seda parem.
2. Alustage investeerimisega võimalikult vara
Investeerimises võib aastate arv vahel olla kaalukam teenimise argument kui investeeritud summa ise. Põhjus on liitintress, mis on peamine investori tulu genereerija. Selle mõju seisneb selles, et aastate jooksul toodavad intressi nii investeeritud summad ise kui ka nende toodetud intressid. Rusikareegel on, et iga viis aastat kogumise alustamisega viivitamist, vähendab kogunenud summat umbes neljandiku võrra ja iga viis aastat varem alustamist suurendab umbes kolmandiku võrra. Seega on 30-aastane pensioniinvestor, kes paneb iga kuu kõrvale 100 eurot, pensioniikka jõudes kindlasti rikkam, kui 45-aastane pensionikoguja, kes hakkab pensioniks koguma 200 eurot kuus.
Lugege lisaks: 3 kulukat viga, mida inimesed pensionit kogudes teevad
3. Viige oma pensionifondid vähem riskantsetesse fondidesse
Lähenedes pensionieale viige oma pensionifondid vähem riskantsetesse fondidesse, et kogutud vara mitte kaotada. Kui olete umbes 60-aastane ja näete, et Eesti tööhõive on üsna heal tasemel, inflatsioon on kiire ning kinnisvaraturg on tõusutrendis (mis kõik viitab majanduskasvule), kaaluge oma pensionisäästude üleviimist konservatiivsematesse fondidesse, et säästetud raha mitte vahetult enne pensioni kaotada, sest igale majandustõusule järgneb loogiliselt langus. Kui aga Teil on näiteks 7–10 aastat pensionini ja käes on sügav majanduskriis, võiks ikkagi kasutada aktiivsemaid (pigem aktsiaid sisaldavaid) fonde, et vahetult enne pensioni saada võimalikult rohkem kasu järjekordsest majandustõusust.
4. Mõelge korralikult läbi kogutud raha väljavõtmise plaan
Selleks on mitu varianti. Kui jätkate pensionieas töötamist, koguge raha edasi, kasutage ära maksusoodustused ning suurendage oma säästude väärtust. Arvestage, et mida kauem töötate ning mida hiljem võtate välja oma kogumispensioni, seda suurem on igakuine summa, mille saate. Jälgige pensionisäästude väljavõtmisel oma maksuolukorda. Teatud juhtudel võivad väljamaksed II ja III samba kogumispensionist vähendada Teie maksuvaba tulu summat. Küsige nõu pangast, registreerudes finantsnõustamisele. Kui Teie teise samba varade väärtus on alla 50-kordse rahvapensioni määra (2018.a. umbes 9 700 eurot), uurige võimalusi fondipensioni või ühekordse väljamakse saamiseks. Pensionifondide osakud on pärandatavad ning üks võimalus on ka seda asjaolu arvestada.
Soovite pikaajalist kogumist spetsialistiga arutada?
Peeter Schamardin
AS SEB Varahalduse äriarendusjuht