Noored naudivad elu nüüd ja praegu ning tihtipeale tekib küsimus, et miks peakski pensioni kogumise peale mõtlema. Tegelikult on põhjuseid mitmeid, millele mõelda.
Pensioniealisi tuleb juurde
Peamine põhjus, miks noor peaks pensioniks säästmise peale mõtlema, on nii Eesti kui ka Euroopa rahvastikupildi muutus. Võib ju küsida, et kuidas see mind puudutab? Pensionäride arv järjest kasvab ja tööealisi elanikke jääb aina vähemaks. Viimased on aga need, kes maksavad pensionäride igakuise sissetuleku kinni.
Praegu on pensioniealisi (65aastaseid ja vanemaid) kogu Eesti ühiskonnast 18%, kuid prognooside kohaselt kasvab see arv 2040. aastaks 27,6 protsendini. See on oluline tõus ja märkimisväärselt suurem koormus riigile, kes peab leidma vastuse, kuidas pensione finantseerida. Sestap ei saa pensionieas harjumuspärase elustandardi säilitamisel loota ainult riigi makstavale pensionile, vaid tuleb ka ise sääste koguda.
Inimeste eluiga pikeneb
Tänu tervislikele eluviisidele ja üha paranevale arstiabile Eesti inimeste eluiga tasapisi pikeneb. Viimase kümne aastaga on oodatav eluiga kasvanud viie aasta võrra, mis tähendab, et pensionieaks kogutust peab jätkuma aina pikemaks perioodiks.
Selleks, et praegused noored ei peaks pensionile minnes kurvalt tõdema, et neil pole oma pensionipõlve finantseerimiseks võimalusi, tuleb kõikidel, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1983 ja kelle eest tööandja maksab sotsiaalmaksu, liituda II pensionisamba ehk kohustusliku kogumispensioniga. Nii on pensionieaks vähemalt minimaalnegi sissetulek tagatud.
Noortel tuleb finantsotsuseid aegsasti teha
Meie vanemad asusid tööle varakult ega pidanud pensioniks säästmise peale pikalt mõtlema, kuid tänapäeval tuleb noortel olla silmitsi oluliste tulevikku mõjutavate finantsotsustega. Näiteks valida, millisesse II samba pensionifondi hakata oma tulevikukindlust koguma. Kui otsus jääb aga tegemata, siis riik määrab selle loosiga konservatiivsete fondide hulgast, mis ei pruugi ootustele vastavat lahendust pakkuda. Selleks, et langetada oma tuleviku jaoks tarku otsuseid ja olla ise oma raha peremees, uurige pensioniks kogumise võimalusi. Kui hakkate pensionifondi valima, siis kindlasti vaadake lähemalt fondi tingimuste ja muu olulise teabe kohta. Seda saab teha internetis või küsida pangast. Oluline on, et iga noor teeks ise otsuse, millisesse fondi ta oma II pensionisammast koguda soovib.
Viis küsimust, mis aitavad pensioniteadlikkust testida.
-
Kui suure pensioni annab riikliku ja kohustusliku ehk I ja II pensionisamba koosmõju?
a. Umbes 20% pensionieelsest sissetulekust.
b. Umbes 40% pensionieelsest sissetulekust.
c. Umbes 60% pensionieelsest sissetulekust.
-
Millised on alternatiivid oma pensionipõlve kindlustamiseks?
a. Soetada endale lisakinnisvara.
b. Pere, lähedased ja lapsed hoolitsevad pensionieas.
c. Investeerimisfondid.
d. Koguda pensionisammastesse.
-
Kuidas pensionifondi valida?
a. Fondi tuleb valida hoolikalt ja järelemõeldult.
b. Valida see fond, mida sõber soovitab.
c. Tuleb läbi mõelda oma investeerimiseesmärk (regulaarselt investeeritav summa, investeeringute keskmine tootlus ja investeerimisperioodi pikkus).
d. Selgitada välja oma riskitaluvus.
e. Tuleb valida parima tootlusega fond.
-
Mida teha, kui valitud pensionifondi käekäik ei rahulda?
a. Olemasolevad fondiosakud võib mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada.
b. Pensionifondidest võib raha välja võtta ja kogumise katkestada.
c. Olemasolevad fondiosakud võib jätta samasse fondi alles ja suunata uued igakuised sissemaksed mõnda teise fondi.
d. Oma pensionivara tuleb koguda vaid ühes pensionifondis ja pensionifondi vahetada ei ole võimalik.
-
Kui suur summa laekub igal kuul minu pensioni II sambasse?
a. Pensioni II samba fondi raha kogudes kantakse sinna 3% teie brutopalgast, millele riik lisab sotsiaalmaksu arvelt veel 2%.
b. Üldjuhul 2% brutopalgast, millele riik lisab sotsiaalmaksu arvelt veel 4%, aga praegu kehtivad ajutised II samba sissemaksetega seonduvad muudatused aastateks 2009–2017.
c. Seda saab ise valida, kui suure summa igakuiselt II sambasse säästa.
Õiged vastused: 1. b; 2. a, b, c, d; 3. a, c, d; 4. a, c; 5. b.
Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik