Fond investeerib fondi – kuhu see raha lõpuks läheb?
Pensionifondid eelistavad otse aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerimise asemel teha paigutused erinevatesse investeerimisfondidesse. Kas selline lahendus on valitud, et saada paremat riskihajutust, mugavusest või on selleks muid põhjuseid? Ning kuhu see raha lõpuks läheb?
Riskide hajutamine
SEB Progressiivse Pensionifondi investeeringuid vaadates leiame fondid, mille investeeringuid uurides leiame suurimate aktsiate hulgast näiteks Inteli, Samsungi, Facebooki jpt tuntud börsifirmasid. Nende fondiinvesteeringute kaudu on seal veel ligikaudu 6000 erinevat väärtpaberit ja finantsinstrumenti ligi 70 riigist. Mõeldamatu on, et sellise hulga otseinvesteeringutega seotud infot suudaks läbi töötada üks meeskond. Konkurentsivõimeline otseinvesteerimine aktsiatesse ja võlakirjadesse eeldab keskendumist kindlale investeerimisstrateegiale ja ilmselt ka regioonile. Kui pensionifond teeks ainult otsepaigutusi, võib see viia liialt ühekülgsete paigutuste riskini. Teiste fondide kaudu investeerides saab investeerimisvaldkondi laiendada ja mitmekesistada, kaasates erinevaid meeskondi nii riskihajutuseks kui ka tulupotentsiaali tõstmiseks. Oluline on ka see, et fondide kaudu investeerimine annab paindlikkuse varaklasse ja -strateegiaid vahetada, et niiviisi investeeringuid soovitud suunas juhtida.
Kulu vs tulu
Aktiivne investeerimine eeldab fondivalitsejalt suuremaid kulutusi personalile, infosüsteemidele ja ennekõike aega investeerimisprotsessi tõestamisele. Aktiivselt juhitud fondide puhul on seega kõrgem valitsemistasu põhjendatud, kuid alati ei pruugi fondi tulemused õigustada kulusid. Seetõttu on fondide valimine ehk fondivalitseja investeerimisprotsessi, meeskonna ja organisatoorse korralduse hindamine äärmiselt oluline. Ühtviisi tähtis on leida üles nii fondivalitseja potentsiaal kui ka võimalikud kitsaskohad.
Fookus
Investeerimine finantsturgudele on äärmiselt konkurentsitihe tegevus. Pikaajaliselt on edukamad fondivalitsejad, kes suudavad hoida edukaks investeerimiseks vajalikku fookust. Pensionifondide juhtimisel lähtutakse investeerimisportfellist ehk varaklasside jaotusest. Pensionifond institutsionaalse investorina saab sel moel kaasata maailma tipp-oskusteavet teiste fondide kaudu, mis võimaldab pensionifondil keskenduda kliendi seisukohast olulisemale ehk varade jaotusele. See ei tähenda, et fondide valik on teisejärguline. Vastupidi, tulemuslike fondide leidmine nõuab sügavat sissevaadet selle organisatsiooni tegevusse.
Valikuvõimalused
Eesti pensionifondidel on võimalik raha paigutada suuremasse osasse edukatesse fondidesse. SEB pensionifondide eelis on kuulumine SEB Gruppi, kuna selles valitsetavate fondide ja ka paljude teiste fondivalitsejate fondidesse investeerimiseks on sõlmitud kokkulepped soodsateks valitsemistasudeks.
Pensionifondid investeerivad ka passiivsetesse indeksifondidesse, mille eesmärk on saavutada mingi kindla finantsindeksi tootlus. Passiivsete fondide kaasamise eesmärk on võimalikult madala kuluga investeerimine valdkondades, kus aktiivse juhtimisega on väga keeruline indeksitootlust edestada. Kuid indeksifondide puhul tuleb arvestada, et investeeringu tulemuse kujundavad indeksi reeglid ja turu meelevald, mitte aktiivsete fondide motivatsioon turuvõimaluste kasutamiseks ning riskide maandamiseks.
Vahur Madisson
fondijuht
