SEB: Balti riikide maksusüsteemid on ühtlustumas

05.09.2017 - 15:00

Läti ja Eesti maksusüsteemides jõustuvad järgmisel aastal suured muudatused ning rida parandusi hakkab kehtima ka Leedus. Samas liiguvad kõik need muudatused ühes suunas: suurem progressiivsus, uued lahendused alustavatele ettevõtetele ning aktsiisimäärade tõus.

„Maksusüsteemid on väga sarnased ja riigid püüavad üksteise parimaid lahendusi kopeerida. Arutelud maksusüsteemi progressiivsuse suurendamise üle toimuvad kõigis kolmes riigis. Samas ei ole ükski Balti riik täieulatuslikuks progressiivseks maksurežiimiks valmis. Kõik kolm Balti riiki otsivad majanduskasvu maksimeerimise võimalusi, kujundades maksusüsteemi ettevõtete vajaduste kohaselt. Tõhus ja mugav maksusüsteem on iga riigi põhielement investorite ligimeelitamisel,“ ütleb SEB Läti makromajanduse ekspert Dainis Gašpuitis.

Seega on välisinvestorite vaatekohast lähtuvalt Balti riigid pigem üks homogeenne piirkond. Igal riigil on valitud valdkondades omad eelised, kuid nende majanduslikud probleemid on väga sarnased: vananev ühiskond, vaba tööjõud ja tootlikkus.

Lisaks on kõigis kolme riigis päevakajaline teema majanduse ülekuumenemine. SEB Leedu vanemanalüütik Tadas Povilauskas ütleb: „Isegi kui ametlikud näitajad ei viita veel ülekuumenemisele, on kõigis kolmes riigis juba tuttavad sümptomid taas esile kerkimas. Taaskord näeme palkade ja inflatsiooni samaaegset kiiret kasvu. Samas ei näita laenude ja kinnisvaraturg veel mingeid kõrvalekaldeid.“

SKT inimese kohta on kõrgeim Eestis, ostujõud parim Leedus

Mis puudutab SKT-d elaniku kohta, siis Eesti on endiselt Balti riikides esikohal. Samas on Leedu suutnud ostujõu pariteedi osas Eestit edestada. „Eesti SKT elaniku kohta on 22% kõrgem kui Leedus ja 27% kõrgem kui Lätis. Kui eeldame, et Läti ja Leedu aastane majanduskasv on 3% ja Eesti SKT kasvaks vaid 2%, siis mööduks Leedu Eestist aastal 2031 ja Läti aastal 2038. Tegelikkuses saab kolme riigi kasvutempo olema siiski väga sarnane,“ usub SEB Eesti ökonomist Mihkel Nestor.

Balti riikide probleemid on sarnased ka muudes valdkondades. Näiteks haridussüsteemide reformimine kaasaegse sisuga ja väheneva laste arvu vastavusse viimine koolide ja õpetajate arvuga. Majandusteadlased nõustuvad, et kõik kolm Balti riiki peavad mõtlema valikulise välistööjõu sissetoomise peale, sest inimeste puudus võib peatselt muutuda majanduskasvu piiravaks teguriks.

Palgakasv meelitab eestlasi kodumaale jääma

Näib, et Eesti on jõudnud palgatasemeni (maksude järgselt umbes 1000 eurot), kus inimesed kalduvad pigem kodumale jääma, selle asemel et lahkuda teistesse riikidesse kõrgemat palka teenima. Kuid väljarännet Eestis on pidurdanud ka riigi tihedad sidemed Soomega, kus geograafiline lähedus on võimaldanud inimestel töötada Soomes, elades samal ajal Eestis. Lisaks on Soome majandusseisak viimastel aastatel piiranud olemasolevate vabade töökohtade arvu.

Eesti on suutnud kujundada oma mainet ka IT lipulaevana, eksponeerides rahvusvaheliselt oma edulugusid. Põhjalikum majandusülevaade näitab, et Läti ja Leedu ei ole palju maha jäänud. Isegi juhul kui suudetake kohale meelitada üks suur globaalne tehnoloogiaettevõte, võib kumbki neist Eestiga samale tasemele jõuda. Eesti kogemus näitab ka, et riigipoolsed tellimused võivad osutuda heaks viisiks, kuidas IT tööstusele tõuge anda.