Tunne oma klienti

SEB Pank järgib oma igapäevategevuses kehtivaid õigusakte ja hea tava põhimõtteid. Meile on oluline olla usaldusväärne pank nii uuele kui ka olemasolevale kliendile. Selleks et osutada parimat teenust ning tagada finantssektori usaldusväärne toimimine, järgib SEB ühte panganduse peamist põhimõtet ja kohustust: tunne oma klienti.

Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt on Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud oma kliendi tuvastama, samuti peavad nad koguma ja kontrollima kliendi andmeid ning regulaarselt neid uuendama. Kliendi andmed peavad olema õiged ja ajakohased.

On loomulik, et äritegevus ja seotud isikud aja jooksul muutuvad. Seetõttu pöördume teatud ajavahemiku järel teie poole sooviga andmeid uuendada, sh vajame teavet tegelike kasusaajate ja majandustegevuse sisu kohta. Selguse huvides võime lepingu sõlmimisel ja muul ajal lepingu kehtivuse jooksul esitada teile lisaküsimusi või paluda andmeid kinnitavaid dokumente. Selle info olemasolul on pangal lihtsam tuvastada ja ennetada kahtlaseid tehinguid kontodel, kaitstes nii klientide rahalisi vahendeid ning ennetades võimalikke finantskuritegusid, rahapesu, terrorismi rahastamist või sanktsioonide täitmata jätmist.

Loodame teie koostööle ja mõistmisele ning palume teilt andmepäringutele selgeid vastuseid. Anname endast parima, et tehingute tegemisel ja teenuste osutamisel ei tekiks põhjendamata viivitusi.

Kogu info, mille klient meile esitab, on konfidentsiaalne ja me võime seda edastada ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Oleme kohustatud kliendiinfot koguma kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetega, mis reguleerivad tunne-oma-klienti põhimõtte rakendamist. Kliendiandmete ankeet on üks vahend, mis võimaldab meil koguda asjakohaseid andmeid. See täidetakse enne kliendiga koostöö alustamist ja on aluseks selle jätkamisele. Uuenduste sagedus sõltub erinevatest teguritest, kuid kliendiandmete aegumisel tuletame sellest oma klientidele regulaarselt meelde, kasutades kõiki olemasolevaid kanaleid (teated internetipangas, SMS-id, robotkõned, e-kirjad, paberkirjad). 

Info kogumine klientidelt ei ole SEB ja Eesti finantsasutuste jaoks erand vaid ülemaailmne trend. Ajakohase klienditeabe kogumine aitab meil tuvastada ja ennetada kahtlaseid tehinguid kontodel ning kaitsta klientide raha.

Enne kliendiga ärisuhte loomist peame mõistma konto avamise eesmärki, tuvastama sissetulekuallika ja eeldatavad tehingud. Mõnel juhul, kui pangal ei ole piisavalt teavet, palutakse esitada tööleping, lepingud partneritega, elu- või töökoha aadressi tõendavad dokumendid.

• Eraisikutele mõeldud kliendiandmete ankeeti saab uuendada internetipanka sisse logides (Seaded --> Minu andmed).
• Juriidilistele isikutele mõeldud ankeeti saab uuendada internetipanka sisse logides (Seaded --> Ettevõtte lisaandmed).
• Küsimustikku saab täita ka pangakontoris, videokõne kaudu ning erakliendid telefoni teel.

Kliendiandmeid on õigus uuendada kliendil endal (juriidilise isiku puhul ettevõtte juhatuse liikmel) või selleks volitatud isikul. 

Kliendiandmete ankeete on võimalik täita eesti, vene või inglise keeles. 

Uuendan andmeid erakliendi internetipangas
Uuendan andmeid ärikliendi internetipangas

SEB Pangale on väga oluline olla usaldusväärne ja parima teenuse pakkuja. Selleks, et oma klientidele erinevates olukordades võimalikult suurt tuge pakkuda, neid kaitsta ja turvalisus tagada, peame teadma, kuidas nendega kõige kiiremini ühendust võtta.

Lähtume kehtivatest õigusaktidest ja hea tava põhimõtetest, mis kohustab oma kliente nii tuvastama kui koguma ja kontrollima andmeid ning neid ka regulaarselt uuendama. 

Maksuresidentsuse info annab teadmise, millises riigis isik makse maksab. Eesti maksuresident on isik, kes on viibinud siin vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul ning maksuamet on avalduse alusel kinnitanud isiku maksuresidentsuse riigiks Eesti. Riigist lahkudes tuleb isikul vastupidiselt esitada selle kohta maksuametile avaldus. Eesti maksuresidentsuse koodiks on erakliendil Eesti isikukood ja ärikliendil registrikood. 

Maksuresidentsusega seotud andmed on vajalikud vastavalt CRS ja FATCA regulatsioonidele, mille põhiline eesmärk on vältida maksude tasumisest kõrvalehoidumist ja topelt maksustamist. Maksustamise vältimine põhjustab eelarvekahju, rikub õiglase maksustamise põhimõtet ning selle vältimiseks ei piisa vaid riigisisestest meetmetest. 

Aprillis 2014 sõlmisid Eesti ja USA valitsustevahelise lepingu, mille järgi Eesti kohustub andma USA-le infot Eestis asuvate USA maksukohustuslaste kohta. Selle valitsustevahelise lepingu aluseks on 2010. aastal vastu võetud USA seadus „Foreign Account Tax Compliance Act” ehk FATCA (välismaiste kontode maksukuulekuse seadus), mille kohaselt tuleb finantsasutustel kogu maailmas teha kindlaks, kes nende klientidest peavad USA-s makse maksma.

FATCA kokkuleppe täitmiseks on Eestis vastu võetud maksualase teabevahetuse seadus.

Alates 1. juulist 2014 on kõikidel finantsasutustel kohustus küsida oma klientidelt, kas nad on USA-s maksukohustuslased. Juriidiliste isikute puhul soovitakse veel teada, kas nende tegelikud kasusaajad on USA maksukohustuslased või USA kodanikud.

USA maksukohustuslased on näiteks USA kodanikud ja maksuresidendid ning samuti isikud, kellel on õigus igal ajal USA-sse elama asuda (roheline kaart).

Juriidilisel isikul palume avaldada ettevõtte tegeliku kasusaaja maksuresidentsus ja kodakondsus. Kui tegelik kasusaaja on USA maksuresident või kodanik, palume avaldada tegeliku kasusaaja USA föderaalse maksukohustuslase identifitseerimisnumber ehk TIN (taxpayer identification number).

USA maksukohustuslasel (nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul) palume täita USA Riigitulude Ameti (Internal Revenue Service – IRS) väljatöötatud vorm, kuhu tuleb lisada isiku TIN (taxpayer identification number). Selle numbri saab klient oma USA maksuhaldurilt.

Eesti finantsasutustel on kohustus edastada USA maksukohustuslaste kohta info (sh andmed konto omaniku, maksuresidentsuse ja konto jäägi kohta) Eesti Maksu- ja Tolliametile, kes edastab andmed omakorda maksualase teabevahetuse raames IRS-ile.

Juhime tähelepanu, et kui klient ei esita nõutud infot, on finantsasutusel kohustus avaldada isiku andmed Maksu- ja Tolliametile.

Lisainfot FATCA kohta saate Rahandusministeeriumi kodulehelt ja USA Riigitulude Ameti kodulehelt.

Sarnaselt USA-ga vahetab Eesti maksualast teavet ka Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ja OECD liikmesriikidega.

OECD riikidega teabevahetuse aluseks on Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon, mille Eesti allkirjastas 29.05.2013.

EL-s vahetatava maksualase teabe aluseks on  Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2014/107, mis võeti vastu 9. detsembril 2014. Direktiiv täiendab halduskoostöö direktiivi (2011/16) OECD Standardil põhineva finantskontode alase automaatse teabevahetuse korraga.

EL liikmesriikide ja OECD liikmesriikidega vahetatav maksualane teave on sarnane teabele, mida vahetatakse USA-ga. Teabe kogumise ja vahetamise õiguslik alus on sätestatud Maksualase teabevahetuse seadusega.

Maksualase teabe vahetus EL liikmesriikide ja OECD liikmesriikidega algas 2017. aastal, kuid info kogumist alustati 2016. aastal.

Palume oma klientidel täita ja allkirjastada kliendiandmete leht, milles sisalduvad küsimused on vajalikud maksualase info vahetamiseks – nt palume eraisikutel anda infot maksuresidentsus(te) kohta ja juriidilistel isikutel nende tegelike kasusaajate maksuresidentsus(te) kohta, samuti soovime teada tegelike kasusaajate sünnikohta.

Lisainfot EL toimuva maksualase teabevahetuse ja OECD liikmesriikide vahel toimuva maksualase teabevahetud kohta saate Rahandusministeeriumi kodulehelt, teabelehelt (PDF) ning OECD kodulehelt.

„Aktiivne NFFE“ on NFFE, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest kriteeriumitest: 

• alla 50% NFFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50% NFFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks; 
• NFFE aktsiate või osadega kaubeldakse korrapäraselt reguleeritud väärtpaberiturul või NFFE on seotud ettevõte sellele ettevõttele, mille aktsiate või osadega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul; 
• NFFE on asutatud USA territooriumil ja maksesaaja kõik omanikud on selle USA territooriumi heausklikud residendid; 
• NFFE on muu riigi kui USA valitsus, sellise valitsuse poliitiline allüksus (hõlmab riiki, provintsi, maakonda või valda), sellise valitsuse või sellise valitsuse poliitilise allüksuse ülesandeid täitev avalik organ, USA territooriumi valitsus, rahvusvaheline organisatsioon, USA-väline keskpank või ettevõte, mis on täielikult ühe või mitme eelnimetatu omandis; 
• sisuliselt kogu NFFE tegevus kujutab endast ühe või mitme kaubandusega või muu kui finantsasutuse äritegevusega tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate aktsiate või osade täielikku või osalist omamist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; kuid NFFE ei ole aktiivne NFFE, kui see tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks erakapitalifondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimismehhanismina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada investeerimise eesmärgil osalust nendes äriühingutes; 
• NFFE-l ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; NFFE-le ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud NFFE asutamisest; 
• NFFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; 
• NFFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel, et 31 mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;
• NFFE on „välistatud NFFE“ asjakohaste USA Rahandusministeeriumi õigusaktide tähenduses või 
• NFFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:
  • on asutatud ja tegutseb oma residendijurisdiktsioonis eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil; või on asutatud ja tegutseb oma residendijurisdiktsioonis ja on erialaorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, töötajate organisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel; 
  • on oma residendijurisdiktsioonis tulumaksust vabastatud; 
  • sel puuduvad osanikud või liikmed, kellel on varaline huvi selle tulude või varade vastu; 
  •  ettevõtte residendijurisdiktsiooni õigus või ettevõtte asutamisdokumendid ei võimalda ettevõtte tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud ettevõtte heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks ettevõtte ostetud vara eest; ja 
  • ettevõtte residendijurisdiktsiooni õiguse või ettevõtte asutamisdokumentide järgi on nõutav, et ettevõtte likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse selle kõik varad valitsuse hallatavale ettevõttele või mittetulundusühingule või antakse pärijate puudumisel üle ettevõtte residendijurisdiktsiooni valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

„Passiivne NFFE“ on NFFE, mis ei ole 

• aktiivne NFFE või 
• kinnipidamiskohustusega välisriigi partnerlus või kinnipidamiskohustusega välisriigi trust USA Rahandusministeeriumi asjakohaste õigusaktide kohaselt.

Riikliku taustaga isiku, tema perekonnaliikmed ja lähedased kaastöötajad peab pank kindlaks tegema seadusest tulenevalt. 

PEP staatus ei tähenda, et pangakontot ei tohiks avada või kliendile peaks teenuseid piirama. Tegemist on panga kohustusega kohaldada riikliku taustaga isikutele tugevdatud hoolsusmeetmeid. 

Täpsem info ja avaliku võimu oluliste ülesannete täitjate nimekiri on PEP küsimuse juures kliendiandmete lehel abiks välja toodud. 

Seadus kohustab panka koguma infot ärisuhte, sealhulgas kliendisuhte eesmärgi ja vara päritolu kohta. Tegevusala, tööandja ja amet moodustab osa sellest teadmisest. 

Pank peab olema kindel, et kliendi raha ei ole seotud ebaseaduslike tegevustega, sealjuures mõistma, kuidas vara teenitud ning kust pärinevad konkreetses tehingus kasutatud vahendid. 

Ka alaealised on kohustatud kliendiandmete ankeeti täitma. Kuni lapse 7-aasteks saamiseni saab tema kontot avada ja kasutada vaid seaduslik esindaja. Alates lapse 7-aastaseks saamisest saab ta teha tehinguid ise, kui lapsevanem või seaduslik esindaja on andnud selleks iseseisva konto kasutamise õiguse. 

Laste andmeid saab tema seaduslik esindaja uuendada videokõne kaudu, telefoni teel või kliendiandmete ankeedil. 

Teave kliendi kontode kohta teistes pankades võimaldab meil tuvastada, millised tehingud on standardsed ja millised mittetüüpilised. See aitab omakorda mõista, millisteks rahavoogudeks SEB pangas kontot kasutatakse (töötulu, investeeringud jne).

Hoolsusmeetmetest tulenevalt on SEB Pangas lepingulise suhte eelduseks põhjendatud huvi ja seos Eestiga ning see info on välja toodud panga üldtingimustes. 

Kooskõlas seaduste ja määrustega ning Tunne-oma-klienti põhimõttega võime enne lepingu sõlmimist või selle jätkumisel vajadusel küsida lisadokumente, teavet, selgitusi (näiteks kinnitust Eestis elamise, töötamise, õppimise kohta või ettevõttel omanike residentsuse ja äritegevuse Eestiga seotuse kohta).  

Pangad peavad kontrollima oma klientide vara päritolu. Selleks võib olla mõnel juhul vajalik ka esitada pangale vara päritolu tõendavaid dokumente ja see puudutab nii kliendisuhte algatamist kui ka tehingute teostamist. 

Küsimused klientidele on tavapärased ja neid võidakse esitada igale panga kliendile. 

Tehingute jälgimisel palume tekkinud küsimuste korral või puuduste tuvastamisel anda kliendil täpsemaid detaile ja esitada täiendavad dokumendid. Seetõttu on väga oluline kliendiandmete uuendamine ning asjakohase ja õiget info jagamine, nt. ettevõtte juhi või aktsionäri, tegevusala (ameti), käibe, elukoha (tegevuskoha) muutumisest teavitamine. Kui meie käsutuses on ajakohased andmed, on pangal lihtsam tagada kliendi konto turvalisus, ennetada võimalikke ebaseaduslikke või kahtlaseid tehinguid. 

Päringutega tegeletakse võimalikult kiiresti, ent siiski võivad vajada sõltuvalt olukorrast klientide kannatlikkust. Päringutega seotud info turvalisus on tagatud ja kirjeldatud andmete turvalisuse lõigus. 

Makse selgituse abil hindab pank makse tegemise alust ning maksja ja saaja ärisuhet, mistõttu palume täpsustada makse eesmärki võimalikult arusaadavalt, vältida sündsusetuid väljendeid ja viited illegaalsetele tegevustele. 

Selle info vajadus on mõista kliendi tegevust, sularahatehinguid ja prognoosida eeldatavat finantskäitumist. Samuti aitab analüüsida, millised finantstehingud on kliendi jaoks standardsed ja kooskõlas tema poolt deklareerituga, et ennetada võimalikku finantskuritegu ja kliendi raha kadu. Kui eeldatav käive või tehingu olemus erineb oluliselt tegelikkusest, võib pank esitada täiendavaid küsimusi ja nõuda kliendilt kliendiandmete uuendamist. 

Laekumiste, ülekannete ja sularahakäivetega seotud andmete kogumine ei ole seotud kliendile seatud tehingulimiitidega. 

Mida keerulisem on ettevõtte omandistruktuur, seda suurem on võimalus, et pank selle kohta täiendavaid küsimusi esitab. Panga eesmärk on kliendi äritegevusest aru saada, ehk kuidas juhitakse ettevõtet ja kes on tegelikud kasusaajad ning see puudutab nii kliendisuhte algatamist kui olemasolevaid kliente. 

Selleks, et pank saaks järgida tunne-oma-klienti põhimõtet, peab ta muuhulgas suutma selgitada, kes on kliendi peamised partnerid. Seega peab klient olema teadlik oma partnerite taustast ja tegevustest. Teadlikkus aitab ennetada võimalust sattuda kurikaelade ohvriks või soovimatusse seosesse kuritegelikes skeemides. 

Näiteks on võimalus kirjeldada partneritena ettevõtteid, kes teenuseid pakuvad või teenuseid saavad. 

Pank peab järgima seaduse nõudeid ja oma kliente tundma. Esitatud andmed annavad muuhulgas kinnituse, et klient vastab panga riskiisule, mis sisaldab seda, milliseid ja millises mahus riske pank võtta soovib. Põhilise info kliendi kohta saame kliendilt endalt. See on põhjuseks, miks on oluline nii andmete uuendamine kui päringutele vastamine. 

Kui klient, hoolimata meeldetuletustest vajalikke dokumente või asjakohast teavet ei esita, loetakse see lepingu rikkumiseks ja pangal on õigus piirata kliendil oma raha kasutamist. Raha jääb kliendile igal juhul alles ja kõik teenused on tavapäraselt kasutatavad vajalike andmete esitamise järgselt. Pangal on võimalus koostööst keelduvate klientidega ka kliendisuhe lõpetada. 

SEB Pank järgib head pangandustava, hoiab oma kliente ning rakendab meetmeid, mis võivad ebamugavust tekitada vaid juhul, kui selleks on põhjendatud vajadus.  

Kõik SEB Pangale esitatud andmed on salajased ja neid kasutatakse vaid lepinguga seotud eesmärkidel ja seaduses ettenähtud juhtudel. Rakendame Eesti Vabariigi seaduse nõudeid ja tagame, et kliendi poolt meile esitatud info on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Väljastame infot vaid kliendile, tema esindajale või seaduses ettenähtud juhtudel valitsusasutustele, kes on loetletud krediidiasutuste seaduses. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel kogutud isikuandmeid säilitame kuni 10 aastat pärast kliendisuhte lõppemist.   

Panga ja kliendi vahelisi suhteid pangasaladuse osas ja isikuandmete töötlemist reguleerivad SEB panga üldtingimused ja SEB panga isikuandmete töötlemise tingimused.