Paragraphs
Kes võib langeda pettuse ohvriks? Vaata enda ümber. Pahatahtlike skeemide lõksu langevad nii üliõpilased, ärimehed, pensionärid, kõrgkoolide õppejõud kui ka teised – hoolimata haridusest, ametist, elukohast. Petturid muutuvad aina kavalamaks ja mõtlevad välja uusi petuskeeme. Seega peame oskama enda virtuaalset identiteeti ja rahaasju teadlikult kaitsta.
Kelmus on kuritegu, mille eesmärk on pettusega raha ära võtmine. Luuakse illusioon millestki, mida tegelikult pole olemas.
Kontrolli, kas Sinu teadmised on piisavad, et vältida petturite lõksu sattumist.
Media
Levinumad petuskeemid raha väljapetmiseks
Sulle pakutakse võimalust investeerimise abil kiiresti rikastuda
Teeseldakse, et ollakse panga esindaja, politseiametnik või muu teenuse pakkuja, sooviga hankida isiklikke andmeid
Soovitakse tutvuda Interneti vahendusel, eesmärgiga luua "armusuhe"
Saadetakse õngitsuslingiga e-kiri või SMS
Peamised petuskeemid Eestis
Mis see on?
- Sulle helistatakse ja pakutakse väga suure tootlusega investeerimisvõimalust (aktsiad, võlakirjad, krüptoraha, haruldased metallid, alternatiivenergia, investeeringud välismaale jne).
- Helistaja räägib tavaliselt vene keeles (võib rääkida ka muus keeles) ja telefoninumbrid on tavaliselt välismaise suunakoodiga.
- Esimese kõne eesmärk on välja selgitada, kes on potentsiaalne „klient“.
- Helistaja rõhutab, et Sulle tehtud pakkumine on personaalne, ja tal palutakse seda infot teistega mitte jagada. Tõotatakse paljulubavat investeeringut, mille ohutust rõhutatakse.
- Hiljem helistab teile uus inimene. Investeerimispakkumisest räägitakse lähemalt ja algab agressiivne müük.
- Sind suunatakse veebilehele, mis näitab , kuidas Sinu investeeringud aja jooksul kasvaksid ja tohutut kasumit teeniksid. Petturid on ise selle veebisaidi loonud.
- Samuti võivad petturid soovida pääseda ligi Sinu arvutile. Näiteks palutakse Sul Skype’i vestluse ajal ekraani jagada või laadida oma seadmesse vahend, mis tegelikult võimaldab petturitele kaugpääsu seadmesse.
- Kui selgitad, et Sul pole investeerimiseks raha, soovitatakse kiirelt laenu võtta.
- Petturite eesmärk on saada Sinult võimalikult palju raha.
- Kui petturid mõistavad, et Sa enam raha juurde ei kanna, võib kaduda mõneks ajaks kontakt petturitega. Siiski võidakse Sinuga hiljem uuesti ühendust võtta. Lubatakse raha tagastada, kuid pead tekkinud lisakulude katteks tegema uued ülekanded.
- Jääd ilma kogu oma „investeeringust“ ehk petturile kantud summadest.
Kuidas end kaitsta?
- Kuna tegemist on väga agressiivsete müügiinimestega, tuleb kõnesid järjepidevalt eirata.
- Kõnele vastates räägi eesti keeles.
- Ära võta petturiga ühendust – petturid on väga head manipulaatorid, kes oskavad inimesi kergesti mõjutada.
- Peaksid olema kahtlustav kõikide kiire kasusaamise lubaduste suhtes. Maksimaalset kasu võimaldavad investeeringud on kõige riskantsemad.
- Investeerimisprotsess peaks olema kirjalik ja dokumenteeritud, mitte telefoni teel sõlmitud suuline „kokkulepe“.
- Ära kunagi kuula võõra inimese nõuandeid. Kui Sa ei tunne investeerimise põhitõdesid, konsulteeri usaldusväärse spetsialistiga ja leia aega, et seda protsessi täielikult mõista.
- Kui Sind sunnitakse kiiresti otsustama, on ilmselt tegu pettusega.
- Võta aega pakkumise analüüsimiseks ja ära kiirusta.
- Kui oled ohvriks langenud, võta kohe ühendust panga ja politseiga. Räägi juhtunust oma lähedastega.
Mis see on?
- Internetis ja sotsiaalmeedias levivad „suurepäraste“ intresside ja muude tingimustega laenupakkumised.
- Petturid suhtlevad teiega enamasti võõrkeeles või vigases eesti keeles.
- Laenu saamiseks küsitakse teilt eri ettekäänetel (näiteks notaritasu, lepingutasu, laenukindlustus jne) ettemaksu.
- Teilt võidakse küsida ka isikuandmeid, näiteks pangaandmeid, aadressi, sotsiaalkindlustuse numbrit, dokumentide koopiaid jne. Petturid võivad teie andmeid hiljem kasutada isikliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu ei tohi neid avalikustada.
- Enamasti palutakse teha ülekanne eraisiku pangakontole välisriigis.
Kuidas end kaitsta?
- Võtke aega pakkumise analüüsimiseks ja ärge kiirustage.
- Kui võimalik, ärge võtke pakkujaga ühendust. Muidu võib pettur teie seadmesse laadida pahavara.
- Kui teilt nõutakse ülekande tegemist enne laenudokumentide allkirjastamist, on ilmselt tegu pettusega.
- Uurige „hea“ laenupakkumise teinud ettevõtte või eraisiku tausta.
- Kui olete ohvriks langenud, võtke kohe ühendust panga ja politseiga. Rääkige juhtunust oma lähedastele.
Mis see on?
- Tundmatu saatja saadab teile e-kirja või sõnumi, nt sotsiaalmeediakontole, väites, et olete saanud päranduse või teile on tulemas annetus välisriigist.
- Petturid suhtlevad teiega enamasti võõrkeeles või vigases eesti keeles.
- Lubatud pärandi/annetuse summa võib olla väga suur ja erinevates välisvaluutades.
- Pärandi/annetuse saamiseks peab saaja tegema rahalisi kandeid.
- Petturite eesmärk on saada võimalikult palju raha, mistõttu kaotavad paljud inimesed kõik oma säästud.
Kuidas end kaitsta?
- Analüüsige, kui reaalne on „pärandi“ või „annetuse“ saamise võimalus.
- Vigane eesti keel on üks peamisi pettusele viitavaid märke.
- Eirake sellise sisuga sõnumeid ja ärge võtke sõnumi saatjaga ühendust.
- Kui te sõnumitele vastate, võidakse järgmise sõnumiga teie arvutisse laadida pahavara.
- Kui olete ohvriks langenud, võtke kohe ühendust panga ja politseiga. Rääkige juhtunust oma lähedastele.
Mis see on?
- Kohtumine toimub veebis, näiteks sotsiaalmeedias või tutvumisportaalis.
- Petturid loob võltsprofiile teeseldes kedagi teist. Nad tegutsevad sageli mitmekesi ja on loonud tugeva taustastruktuuri.
- Petturite eesmärk on psühholoogiliste nippide abil võita ohvri usaldus.
- Petturid on väga aktiivsed suhtlejad. Petturi eesmärk on ohvris kiiresti suuri ja sügavaid tundeid tekitada, et tema üle kontroll saavutada.
- Petturid võivad paluda ohvril saata endast intiimseid pilte või videoid, mida hiljem kasutatakse manipuleerimiseks.
- Mõne aja pärast paluvad petturid ohvrilt rahalist abi.
- Petturite eesmärk võib olla ka inimeselt teabe hankimine.
- Kui ohver ei anna petturitele raha, hakkavad nad sageli ohvrit ähvardama ja raha välja pressima. Kui ohver on raha korra juba andnud, küsitakse raha uuesti ja manipulatsioon kordub.
Kuidas end kaitsta?
- Ole isiklikku informatsiooni uute tuttavatega (eriti internetituttavatega) jagades ettevaatlik. Seda teavet võib kasutada sinu manipuleerimiseks.
- Kui võimalik, kontrolli isiku tausta (Google’iga). Kui sul on inimese identiteedi puhul kahtlusi, lõpeta suhtlus.
- Kasuta suhtlemiseks turvalist keskkonda, et vältida pahavara paigaldamist oma arvutisse.
- Kui oled langenud pettuse ohvriks, võta kohe ühendust politseiga. Kui oled petturi palvel raha üle kandnud, teavita ka panka.
Mis see on?
- Tegemist on pettusega, mille ohvritel palutakse edastada isiklikku teavet (andmepüük e-posti, SMS-i või kõnede abil), mida hiljem kasutatakse pettuse läbiviimiseks.
- Andmepüügi puhul palutakse inimesel tavaliselt kinnitada mingi kiireloomuline toiming (nt makse kinnitamine, makse tagastamine, andmete kinnitamine jne), milleks tuleb sisestada internetipanga kasutajanimi, parool või pangakaardi andmed.
- SMS-i või e-kirjaga saadetakse link, millele vajutades suunatakse ohver panga veebilehega sarnanevale lehele. Logod, värviskeem ja kujundus on väga sarnane ettevõtte kasutatuga.
- Selle tagajärjel tehakse tehinguid teie nimel, nt võetakse kiirlaene, kasutatakse pangakaardi andmeid jne.
Kuidas end kaitsta?
- Olge ettevaatlik tundmatult aadressilt saadetud e-kirjade või tundmatult numbrilt saadetud SMS-ide suhtes. Kontrollige õigekirja ja grammatikat – vead osutavad petusõnumile.
- Pangad ja riigiametid ei palu kasutajatelt kunagi isiklike paroolide/koodide sisestamist või isikuandmete uuendamist e-kirja või SMS-iga saadetud lingi kaudu või telefoni teel.
- Ärge avage tundmatu saatja e-kirju/SMS-e – kustutage need. Ärge vastake tundmatutelt telefoninumbritelt tehtud kõnedele.
- Kui teil tekib kahtlus, võtke teenusepakkujaga ühendust ja täpsustage võimalikku probleemi. Kasutage ettevõtte veebilehel olevaid kontaktandmeid.
Mis see on?
- Petturid saadavad teile e-postiga arveid.
- Ettevõte või üksikisik saab arve teenuse või kauba eest, mida te pole tellinud/ostnud. Pettur loodab, et isik/ettevõte ei kontrolli arvet ja teeb ülekande.
- Petturid kasutavad erinevate pankade pangakontosid. Eesti Vabariigi pankadesse üle kantud summad kantakse kiiresti edasi välispankadesse.
Kuidas end kaitsta?
- Olge ettevaatlik ja kontrollige saadud arvete sisu.
- Kui e-kirja saatja on tundmatu, ärge kirja avage (see võib sisaldada pahavara).
- Kui arvel kasutatakse Eesti Vabariigis registreeritud ettevõtte nime (nt AS SEB Pank), teavitage ettevõtet, et tema nimel saadetakse valearveid.
- Ärge vastake saatjale ja teavitage politseid. Kui olete petturile raha üle kandnud, teavitage juhtunust ka panka.
Mis see on?
- Petturite sihiks on ettevõtted (peamiselt sellised, mis teevad koostööd välisettevõtetega ja teevad regulaarseid ülekandeid), kuid pettus võib olla suunatud ka eraisikutele.
- Partneri meilikontosse häkitakse sisse ning kasutatakse seda info kogumiseks. Ohvrit teavitatakse pangakonto muutusest või saadetakse "uue" kontonumbriga valearve.
- Petturid võivad esineda ka ametiasutusena.
Kuidas end kaitsta?
- Kontrollige IBAN-koodi vastavust.
- Kui teid teavitatakse andmete muutusest telefoni või e-posti teel, olge helistaja/saatja suhtes kahtlustav. Vajaduse korral küsige täpsustavaid küsimusi ning võrrelge e-kirjade ülesehitust ja sisu eelnevate kirjadega.
- Olge kahtlustav andmete muutuste suhtes ja võtke äripartneriga ühendust, et kinnitada uute andmete õigsust enne makse tegemist.
- Kui avastate pettuse, andke sellest teada juhtkonnale, äripartnerile, pangale ja politseile.
Mis see on?
- Petturid esinevad tegevjuhtidena, võttes ühendust ettevõtte töötajaga ning paluvad teha kiireid ülekandeid ettevõtte kontolt, nt tegevjuht saadab raamatupidajale e-kirja sooviga teha mingile kontole kiiresti ülekanne ja selline protsess ei ole tavapärane, võib see viidata pettusele.
- E-kiri võidakse saata isegi tegeliku ettevõtte juhi e-posti aadressilt. Kirjavigade selgitamiseks kuvatakse tihti, et e-kiri on saadetud nt telefonist.
- Petturid uurivad ettevõtte struktuuri ja tegevust põhjalikult. Kõige tõenäolisemalt saadakse vajalik teave internetist (LinkedIn, Facebook, Twitter, ettevõtte veebilehed, sotsiaalmeedia).
- Pettur paluvad teha ülekande võimalikult kiiresti. Samuti väidetakse, et tegemist on konfidentsiaalse ja kiireloomulise probleemilahendamisega.
- Lisaks võidakse küsida lepinguid, erinevaid pangaandmeid, ettevõtte siseinformatsiooni, paroole jne.
- Konfidentsiaalse teabe saamiseks võidakse sihikule võtta eri osakondade töötajad.
Kuidas end kaitsta?
- Isegi kui e-kirjas on väidetud, et tegemist on kiireloomulise asjaga, analüüsige enne makse tegemist kirja.
- Olge e-kirja manuste/arvete suhtes ettevaatlik. Otsige arvel ebatäpsuseid (nt adressaat, arve üldine visuaal).
- Võimalusel võrdle saaja andmete vastavust.
- Sellised e-kirjad võivad sisaldada pahavara. Olge manuste allalaadimisel tähelepanelik.
- Teavitage ülemust ja politseid. Kui olete petturile raha üle kandnud, teavitage juhtunust ka panka.
Mis see on?
- Õnneloosipettused pannakse toime internetis ja sotsiaalmeedias.
- Taveliselt kasutatakse tuntud ettevõtte nime või sellele sarnanevat nime ehk kutsutakse osalema atraktiivse auhinnaga kampaanias, nt väidetav telekommunikatsiooniettevõte korraldab kalli mobiiltelefoni loosi.
- Ka võidakse ohvrile saata e-kiri või sotsiaalmeedia kaudu sõnum, kus väidetakse, et ta on auhinna võitnud vaatamata sellele, et ta pole mängus/kampaanias isegi osalenud.
- Kui ohver reklaamile klõpsab, palutakse isikuandmete esitamist, makse tegemist, pangakonto või pangakaardi numbri sisestamist jne.
Kuidas end kaitsta?
- Olge väga ettevaatlik sõnumitega, milles väidetakse, et olete midagi võitnud. Ärge linkidele vajutage.
- Ärge avaldage isiklikku teavet (pangateavet, dokumenditeavet jms) ega tehke rahaülekandeid. Kui teilt midagi sellist palutakse, siis on tõenäoliselt tegu pettusega.
- Kui sõnumis sisalduvale lingile klõpsate, võidakse teie seadmesse paigaldada ka pahavara.
- Teavitage politseid. Kui on toimunud pangatehinguid, teavitage juhtunust ka panka.
Oluline informatsioon telefonipettuste kohta
- Pangatöötajad ei palu kunagi klientidel kiiresti tegutseda, ei küsi kunagi pangakaardi täielikku numbrit ega internetipanga, Smart-ID või Mobiil-ID koode ega palu tarkvara alla laadida.
- Pangatöötajad ei võta kunagi klientidega ühendust sõnumivahetusrakenduste kaudu, nt WhatsApp, Viber jne.
- Pangatöötajad oskavad alati eesti keelt ning teavad kliendi täisnime ja kontaktandmeid. Kahtluse korral küsige helistajalt kinnituseks küsimusi või lõpetage kõne ja helistage ise panka (panga numbri leiate panga veebilehelt).
- Olukorras, kus klient helistab ise panka, palutakse tal ennast tuvastada, valides selleks sobiv isikutuvastusvahend. Kui helistajaks on pank, siis on pank teadlik, kellele ta helistab.
- Pangakaardi blokeerimiseks ja tehingu peatamiseks ei ole vajalik PIN-koodi sisestada.
Turvalised ostud internetis
Internetis poodeldes tuleb meeles pidada järgnevat:
- Petturlikud veebipoed teevad sageli suuri allahindlusi ja „ainukordseid“ pakkumisi.
- Veebipoe usaldusväärsuse kontrollimiseks otsige teiste ostjate tagasisidet. Kasutage erinevaid allikaid.
- Pidage meeles, et osad veebipoed võivad sarnaneda usaldusväärsete ettevõtete poodidele.
- Veebist ostes tuleb tähele panna veebipoodide tehnilisi andmeid – link ei tohi sisaldada vigu, kahtlasi märke ja sümboleid.
- Veenduge, et link algaks lühendiga „https:“. See näitab, et kaupleja hoolitseb ostja andmete turvalisuse eest. .
- Kontrollige, et veebipoe veebileht sisaldaks kaupleja kontaktandmeid, et temaga oleks võimalik vajaduse korral ühendust võtta.
Kuidas pettust ennetada?
Igaüks võib pettuse ohvriks langeda – selleks on petturil vaja olla vaid õigel ajal õiges kohas. Allpool on toodud mõned nõuanded, kuidas vältida pettuse ohvriks langemist.
- Olge skeptiline ning leidke aega analüüsimiseks.
- Kontrollige internetis loodud uute kontaktide (inimesed, ettevõtted) ja pakkumiste tausta.
- Enne kiirlaenu võtmist, mõelge läbi selle vajalikkus.
- Kasutage mitmetasandilist autentimist ja kaitske oma seadmeid pahavara eest.
- Ärge kasutage sama parooli mitmes kohas. Vahetage paroole vähemalt kord aastas ja ärge kasutage lihtsasti tuletatavaid paroole.
- Ärge avaldage isiklikuks kasutamiseks mõeldud teavet (Smart-ID koodid, Mobiil-ID koodid, kasutajanimed, paroolid jne).
Mida teha, kui olete pettuse ohvriks langenud?
Kui olete pettuse ohvriks langenud (olete jaganud internetipanga andmeid, alla laadinud programmi või keegi teine kasutab teie internetipanka ülekannete tegemiseks), siis võtke pangaga võimalikult kiiresti ühendust.
Miks peaks panka võimalikult kiiresti teavitama?
- Saame ennetada arvelduskonto edasist väärkasutust.
- Saame tühistada või vaidlustada ülekande või kaarditehingu.
- Dokumenteerime juhtunu ja vajaduse korral jälgime edasist tegevust kontol.
Millist teavet tuleks pangaga jagada?
- Mis ja millal juhtus? Kirjeldage juhtunut lühidalt.
- Vaadake üle kontoväljavõte ja teavitage meid kõigist tehingutest, mis pole teie poolt tehtud.
- Milliseid isikuandmeid olete avaldanud? (Kasutajanimesid, internetipanga andmeid, isikutuvastusvahendite koode, dokumentide kohta käivat teavet jne.)
- Kas olete petturite palvel oma seadmesse alla laadinud mistahes programme? Kui nii, siis milliseid?
Kuidas meiega ühendust võtta?
Saada e-kiri
Saatke e-kiri info@seb.ee, kui olukord pole kiireloomuline ja teavet võib e-kirja teel edastada. Saatke näiteks e-kiri, kui olete petturitega suhelnud, kuid pole oma andmeid avaldanud ja teie kontot pole kasutatud petturlikeks tehinguteks.
Näiteks:
- olete saanud andmepüügi e-kirja, kuid ei avaldanud isikandmeid;
- teile helistati investeerimisvõimaluse pakkumisega;
- pangatöötaja/politseiametnik/Google’i töötaja või teenusepakkuja esindaja helistas teile, et teavitada ebatavalistest tehingutest teie kontol.
Helistage klienditoe telefonil
Helistage SEB klienditoe telefonil 665 5100, kui olukord on kiireloomuline ehk olete avaldanud oma isikuandmeid (koode) petturitele, petturid on saanud juurdepääsu teie internetipangale, teinud ülekandeid/kaarditehinguid, olete petturite soovitatud programmi alla laadinud jne.
Võtke ühendust virtuaalse nõustajaga
Võtke ühendust meie virtuaalse nõustajaga üldiste küsimuste korral. Kirjutage vestlusaknasse oma küsimus/võtmesõna ja robot juhendab, mida edasi teha.
Videod pettuste ennetamisest
Media
Media
Media
Media
Media
