EMIR (European Market Infrastructure Regulation ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juulist 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) on Euroopa Liidu otsekohalduv määrus, mis kehtestab ühtsed reeglid turuväliste tuletistehingute tegemiseks, tuletistehingutega seotud riskide maandamiseks ning tehingute raporteerimiseks. EMIR jõustus 16. augustil 2012 ning järk-järgult jõustuvad erinevad rakendusaktid ja nõuded.
EMIR-i eesmärgid
EMIR tuleneb G20 2009. aasta otsusest reguleerida täpsemalt tuletistehingute sooritamist, eesmärgiga suurendada tuletistehingute turu läbipaistvust ning vähendada tuletistehingutest tulenevat süsteemset riski maailma finantssüsteemile. EMIR on üks seadusandlikest aktidest, millega Euroopa Liit üritab nimetatud eesmärke saavutada.
EMIR-i mõjuala
EMIR-i nõuded rakenduvad turuvälistele tuletistehingutele, sh osadele SEB Panga Finantsturgude kliendilepingu alusel sooritatavatele tehingutele – sh intressiderivatiividele ja valuutaderivatiividele (forwardid, swapid, optsioonid). EMIR-i nõuded rakenduvad nii finantssektorile kui ka finantssektori välistele vastaspooltele. EMIR-i nõuded ei rakendu füüsilistele isikutele ning teatud riiklikele jmt organisatsioonidele.
EMIR-i peamised nõuded
Peamised EMIR-i kehtestatavad nõuded tuletistehingutele on järgmised:
- Kohustus raporteerida tuletistehingud kauplemisteabehoidlasse (TR, Trade Repository), see nõue on juba jõustunud;
- Kohustus keskselt kliirida teatud turuväliste tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud läbi keskse vastaspoole (CCP, Central Counterparty), see nõue jõustub järk-järgult aastani 2018;
- Tuletistehingutele, mida ei kliirita, rakenduvad kohustuslikud riskimaandamismeetmed, see nõue on juba jõustunud;
- Tagatiste vahetamine (collateralisation) – teatud tuletistehingute osapooled peavad riskide maandamiseks igapäevaselt tagatisi vahetama, see nõue jõustub järk-järgult aastani 2019.
Kohustus raporteerida tuletistehingud kauplemisteabehoidlasse
Tehingute raporteerimise kohustus kehtib kõigile tuletistehingute osapooltele, v.a eraisikutele. See tähendab, et mõlemad tuletistehingu osapooled peavad raporteerima sooritatud tuletistehingu, tehingus tehtud muudatused ning tehingute lõpetamise enda valitud vastavat tegevusluba omavasse kauplemisteabehoidlasse. Tehingu osapoolel on õigus delegeerida raporteerimine tehingu vastaspoolele või mõnele kolmandale osapoolele. Tehing tuleb raporteerida hiljemalt üks tööpäev pärast tehingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.
Finantsturgude kliendilepingut sõlmides volitab klient SEB Panka raporteerima panga ja kliendi vahelised tuletistehingud panga valitud kauplemisteabehoidlasse muuhulgas ka kliendi eest. Pank võib kliendi eest raporteerimisest keelduda juhul, kui esineb mõni kliendi nimel raporteerimist takistav asjaolu.
Tehingute raporteerimisel peab identifitseerima tehingute juriidilistest isikutest vastaspooled juriidilise isiku tunnuskoodiga (LEI, Legal Entity Identifier). LEI kood on juriidilise isiku identifitseerimiseks ülemaailmselt kasutatav tunnus, mis koosneb 20-kohalisest tähtnumbrilisest koodist. Iga LEI kood on kordumatu, see määratakse igale juriidilisele isikule ühekordselt ja sama koodi ei saa määrata kellelegi teisele. LEI kood ei asenda Eesti äriregistri registrikoodi.
Alates 1.novembrist 2017 on LEI koodi esitamine tehingute raporteerimisel kohustuslik ja alates sellest kuupäevast ei saa raporteerida tehinguid ilma osapoolte LEI koodideta.
Juhul kui klient ei ole endale taotlenud LEI koodi ja seda SEB pangale hiljemalt 30.oktoobriks 2017 esitanud ei ole SEB Pangal võimalik tuletistehinguid raporteerida ning SEB Pank keeldub alates 1. novembrist 2017 kliendiga uute tuletistehingute tegemisest.
LEI tunnuskoodi taotlemine on tehingu osapoole kohustus. LEI koodi on võimalik taotleda interneti teel. Mõned LEI koodi väljastajad:
LEI koode väljastavate organisatsioonide täisnimekiri on toodud internetileheküljel www.gleif.org. LEI koodi taotlemise ja omamisega seotud kulud kannab klient.
Täiendav info LEI koodide kohta (PDF)
Kliirimiskohustus kehtib standardiseeritud turuvälistele tuletisinstrumentidele. Kliirimiskohustuse alla kuuluvate tuletisinstrumentide nimekiri avaldatakse ESMA (European Securities and Markets Authority) internetileheküljel www.esma.europa.eu. Kliirimiskohustus esimeste tuletisinstrumentide suhtes jõustub järk-järgult kuni 2018. aastani.
Kliirimiskohustus kehtib finantssektori vastaspooltele ning nö kliirimiskünnist ületavatele finantssektori välistele vastaspooltele. Kliirimiskünnised on seatud selliselt, et seda ületaksid ainult väga suuri spekulatiivseid tuletistehingute positsioone omavad ettevõtted (nt enam kui 3 miljardi euro suurune spekulatiivne positsioon intressi- või valuutaderivatiivides). Kliirimiskünnist tuleb arvutada mitte juriidilise isiku vaid grupi põhiselt.
Kliirimiskünnist ületavad juriidilised isikud on alates 15. märtsist 2013 kohustatud kliirimiskünnise ületamisest (samuti kliirimiskünnisest allapoole langemisest) teavitama Finantsinspektsiooni ning ESMA-t. Kliirida tuleb ainult tehingud, kus mõlemad tehingu osapooled on kliirimiskohustuslased.
Kliirimiseks peavad tehingu osapooled astuma mõne vastavat tegevusluba omava keskse vastaspoole (CCP) liikmeks või kasutama kliirimiseks mõne CCP liikme või selle kliendi teenuseid. Kliirimine tähendab, et algselt omavahel tehingu sõlminud osapooled annavad tehingu üle CCP-le nii, et CCP asub mõlemale algsele tehingu osapoolele tehingu vastaspooleks.
Peamised finantssektori välist vastaspoolt mõjutavad riskimaandamismeetmed:
- Tehingute õigeaegne kinnitamine. EMIR sätestab tehingu vastaspoolest ja instrumendi liigist lähtuvad tähtajad, mille jooksul tuleb tehingud kinnitada. SEB Pangaga Finantsturgude kliendilepingu alusel tehtud tehingute õigeaegne kinnitamine on tagatud läbi selle, et pank loeb tehingu kinnitatuks juhul, kui klient ei teavita 24 tunni jooksul alates tehingukinnituse saamisest panka kinnitusel olevate andmetega mittenõustumisest.
- Portfellide vastavusse viimine (portfolio reconciliation). Tehingu osapooled peavad kokku leppima protsessi omavaheliste kehtivate tehingute andmete võrdlemiseks, eesmärgiga tuvastada pooltevahelised eriarvamused. Teisisõnu on eesmärgiks veenduda tehingute korrektsetes tingimustes ja väärtuses ka tehingute kehtivuse jooksul. EMIR kehtestab ka vastaspoolest ja omavahelisest tehingute arvust lähtuvad tähtajad, kui tihti tuleb sellist protsessi läbi viia. Portfellide vastavusse viimiseks Finantsturgude kliendilepingu alusel sõlmitud tuletistehingute osas saadab SEB Pank kliendile regulaarselt väljavõtte teabega kehtivate positsioonide kohta. Juhul kui klient ei teavita panka väljavõttel olevate andmetega mittenõustumisest, loeb pank portfellide vastavusse viimise protsessi sooritatuks. Finantssektori väliste klientidega, kellel on SEB Pangaga vähem kui 100 kehtivat tehingut, viib SEB Pank portfellide võrdlust läbi kord aastas.
- Vaidluste lahendamine. Tehingu osapooled peavad kokku leppima protsessi omavaheliste vaidluste lahendamiseks. SEB Pank on sellised põhimõtted sätestanud Finantsturgude kliendilepingus.
EMIR-ist tulenevate kohustuste kohaldumine sõltub sellest, kas tegemist on finantssektori isikuga või finantssektori välise isikuga ning viimasel juhul ka sellest, millise iseloomuga ja kui suures mahus selline isik tehinguid teeb. EMIR-i vastaspoolte käsitlus erineb MiFID-i alusel toimivast klientide liigitamisest. Finantssektori vastaspooleks on näiteks pangad, investeerimisühingud, kindlustusandjad, fondivalitsejad, tööandjapensioni pakkujad ning kesksed vastaspooled. Kõik teised isikud on finantssektori välised vastaspooled. Finantsturgude kliendilepingu alusel peab klient panka teavitama oma kuuluvusest ühte või teise kategooriasse. Kui klient panka ei teavita, käsitab SEB Pank Finantsturgude kliendilepingu alusel tehinguid sooritavat klienti kliirimiskünnist mitteületava finantssektori välise vastaspoolena.
AS SEB Pank ise on EMIR-i tähenduses finantssektori vastaspool.
