Elektriauto hind on skeptikute peamine argument ja mis puudutab ostuhinda, on see kahtlemata tõsi. Kui aga numbrite taha vaadata, võib sealt leida sedavõrd palju huvitavaid argumente, mis müüdimurdmine suhteliselt lihtsaks teevad.
Alustagem peamisest, ehk ostuhinnast. Tõsi on, et täna veel on elektriauto ostuhind tavamootoriga auto hinnast tuntavalt kõrgem. Samas hakati Eestis äsja võtma vastu taotlusi ostutoetusele, mis hinna hoobilt 5000 euro jagu allapoole toob. Näiteks mahub toetuste alla Škoda Citigo E IV, mille hind toetuse saajale on alates 15 000 eurost. Tuleval kevadel jõuab müügile Dacia Spring, mille toetuse saanu saab kätte suisa 12 000 euroga. Kui arvestada siia juurde ka SEB soodsamat liisinguintressi elektriauto ostjale, on võimalik elektriauto omanikuks saada igati soodsalt.
Teiseks, mida aeg edasi, seda soodsamaks elektriautod muutuvad ja nagu paljud eksperdid ennustavad, just tavaautode hinnatõusu arvelt. Loogika on lihtne: kui autotootjad peavad tooma oma sõidukite keskmise CO2 päästu alla 100 g/km kohta, ei jää neid muud üle, kui hakata ise elektriautodele peale maksma. Ükski teine jõuallikas (CNG, diisel, rääkimata bensiinist) ei võimalda tootja „excelit“ ilma üüratute trahvideta õigeks keerata. Küsimus ei ole ju üksi tootmises, vaid müügis, ehk keegi peab need autod reaalselt ka ära ostma. Samuti on selge seegi, et mida suurem on toodang, seda madalam omahind, ehk ühel hetkel muutuvad nad ostjatele taskukohaseks ka ilma peale maksmata.
Kulurida on suisa rõõmustav
Kõikide muude kulude osas on elektriauto pidamine aga puhas rõõm. Ainus kuluartikkel, mis on tavaautost pisut kõrgem, on kaskokindlustus. Kuid arvestades, et liikluskindlustus on seevastu soodsam, siis kokkuvõttes jääb kindlustuskulu üsna samale tasemele tavaautoga võrreldes.
Suurimat rõõmu elektriauto omanikule valmistab mõistagi kütusekulu. Kui autot öösiti soodsa elektrihinnaga kodus laadida ja sellega igapäevaselt tööl käia, on kütusekulu isegi CNG gaasiautost kaks korda väiksem, jäädes 100 km kohta 1,5 euro kanti. Teiseks oluliseks kokkuhoiukohaks on hoolduskulud. Elektriauto vajab küll kord aastas esindusele ettenäitamist, kuid tal pole vaja vahetada näiteks õli, hammasrihma, kütusepumpa jms, mis tavaauto hoolduse puhul omaniku rahakotile kõige põntsu panevad. Isegi piduriklotse kulub vähem, sest elektrimootori pidurdusjõud energia regenereerimisel on elektriautol sedavõrd suur, et enamuse ajast pole pidurit üldse vaja kasutada.
Elektriauto peab sõitma
Hoolduse puhul tasub esile tõsta sedagi, et elektriauto hoolduskulu on üsna täpselt ette ennustatav, mistõttu võimaldavad nende müüjad (vähemalt osa neist) võimalust hooldus liisinguperioodi ajaks ostuhinda, ehk maksta igakuiselt koos liisingumaksega. Nagu kindlustust. See võtab hoobilt maha mure, et iga hooldus toob pere eelarvesse kaasa arvestava ja ette ennustamata lisakulu.
Kütuseturu analüütik Alan Vaht tegi hiljuti huvitava uuringu: isegi kui 5000 eurost ostutoetust mitte arvestada, tasub keskmise elektriauto ost võrreldes bensiinimootoriga autoga end ära juba 55 000 km läbimisel. Diiselmootoriga autoga võrreldes 80 000 km ning CNG mootoriga autoga võrreldes 115 000 km juures. Kui ostutoetus maha rehkendada, saabub tasuvusmoment veelgi varem, ehk „päeva lõpuks“ on elektriauto omanik kulutanud kõikidest teistest ikkagi kõige vähem. Kui see just aastaringselt garaažis ei seisa.
Muud kaudsed kokkuhoiukulud
Eelnenutele lisaks tuleb arvestada ka kaudsete kulude kokkuhoiuga. Ajakulu on küll raske numbritesse ümber arvestada, kuid võimalus sõita temaga mööda bussiradu, on hommikuste ja õhtuste ummikute ajal arvestatav sääst. Edasi parkimiskulu. Tallinna kesklinna piirkonnas, Pärnus, Narvas ja Tartus ei pea elektriautomanikud parkimistasu maksma. Lisaks on alustanud automüüjad oma kampaaniatega. Näiteks saavad alates 1. oktoobrist kõik uue Hyundai elektriauto ostjad kaasa aastase tasuta parkimisõiguse kõigis EuroParki väliparklates üle Eesti. Kuid see on alles algus. Nutikaid kampaaniaid, mis elektriautode ostjate meele rõõmsaks teevad, alles hakkab tulema.
