Kredexi uue kortermajade renoveerimistoetuste vooru eel vestlesime Sindis asuvate ühistute eestvedaja Elis Vahemetsaga, kellel õnnestus olla abiks nelja kortermaja edukal renoveerimisel. Saame teada, mida tasuks kindlasti renoveerimisel silmas pidada, kui pikk võib renoveerimise protsess olla ja kui suur on elanike võit, kui kortermaja on renoveeritud.
1. Millal tekkis mõte elamute renoveerimiseks ja kaua kogu protsess teie puhul aega võttis?
Kui kortermajadele loodi ühistud, sai üsna kiiresti selgeks, et mõistlikum oleks ette võtta terve korterelamu renoveerimine, mitte teha parendustöid vastavalt sellele, mis parasjagu enim tähelepanu nõuab. 2017 aastal võtsime ühistus renoveerimisotsuse vastu ja juhatus sai volitused hakata koguma hinnapakkumisi, ette valmistama projekte ja Kredexi taotlust. Kogu see protsess võttis aega umbes poolteist aastat. 2020 aastal sõlmisime laenulepingu, misjärel algas koheselt ka ehitus. Tellingud eemaldati 8 kuu pärast ehk siis kogu protsess kokku kestis umbes 3 aastat.
2. Kust saite vajamineva info?
Peaaegu kogu info oli ilusti kättesaadav Kredexi kodulehelt või suunati sealt edasi sobivatesse kanalitesse. Suhtlus Kredexiga oli sujuv ja asjalik. Eriti oluline selle protsessi juures on tehnilise konsultandi olemasolu, kes aitab vajalikud materjalid kokku koguda ning õiges vormis vajalikule instantsile esitada.
3. Kuidas toimus projekti rahastamine?
Leppisime projekti eel kokku, et seame eesmärgiks koguda ühistu kontole 20 000€. Selle tarbeks tõstsime näiteks suvekuudel ka remondifondi kogutava ruutmeetri summat. Kui see raha oli olemas startisime tegevustega. Enda eelarvest tasusime tehnilise konsultandi ja projektidega seotud kulud, aga arvestasime, et Kredexi toetus katab need kulud tagasiulatuvalt 50% ulatuses.
Järgnevalt algas finantspartneri ehk panga valik. Tegime taotlused ning arutasime pankadega võimalused läbi. Pankade jaoks on oluline, et ühistul oleks olemas Kredexi positiivne otsus, mis on nende jaoks nagu omaosalus. Meie panga valikuks osutus SEB, kes nägi meie projektis potentsiaali ning oli valmis seda ka laenuga toetama. Ajaliselt võttis pangaga suhtlus umbes 1,5 nädalat.
4. Milline on elanike kasu renoveeritud majast?
Kõige selgem kasu on küttearvete vähenemine 48% võrra. Vähem oluline ei ole ka see, et maja on nüüd turvalisem, kuna vahetatud on kõik elektrisüsteemid, paigaldatud on kaamerad ja ka sissesõidu teed ja parkimiskorraldus on korda tehtud. Lisaks on kindlasti positiivne, et kõik majas olevad kommunikatsioonid on töökorras, pole varem esinenud ummistusi, mis samuti vähendavad kulutusi remondile.
5. Mis on see mõte, mida võiks teistele korteriühistutele edasi anda?
Minu soovitus on teha kindlasti täisrenoveerimine, mitte hakata jupi kaupa parandama katki läinud asju. Maja amortiseerub järjest kiiremini ning nendele töödele ei tulegi lõppu. Lihtsam ja mugavam on teha korda kõik asjad korraga ja seejärel nautida korras kodus elamist.
Teiseks tuleks kindlasti selgitada kõikidele elanikele, mida tähendab kinnisvara väärtuse tõus. Kui elanike seas on ka vanemaid inimesi, kes sellest ei hooli või seda ei mõista, siis kaasata nende lapsi/lapselapsi, kes aitavad selgitada, kuidas kinnisvara väärtus kasvab, kui terve maja on korrastatud.
6. Millised on teie ühistu järgmised sammud?
Hetkel tegeleme majade haljastuse korrastamisega ning seejärel sihime kaunite kodude konkursil osalemist, et tuua see tiitel just Sindi linna.
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
