Mulle on alati meeldinud tunne, kui mul on rahatagavara. Juba väga noorena hakkasin sünnipäevaks saadud raha kõrvale panema, nähes samal ajal, kuidas vennad oma raha kohe ära laristasid. Mõtlesin, et olen targem kui nemad - ei raiska ning alati, kui midagi ostan, mõtlen ka oma vajaduste ja soovide peale. Harjutasin ostude tegemisel endalt küsima: Kas mul on seda päriselt vaja?
Kui olin umbes 13-aastane, tutvustas ema mulle investeerimist ja selgitas selle alustõdesid. Tegime mulle LHV-s kasvukonto ja valisime koos sinna ka indeksfondid. Investeerimine hakkas mulle kohe huvi pakkuma, sest tundus äge, et saan raha teenida nii, et ei pea ise peaaegu mitte midagi selleks tegema. Saan lihtsalt kasvukontole panna osa oma kogutud rahast ja seal hakkab see ise minu eest tööd tegema.
Olin oma esimestest sammudest investeerimise maailmas väga vaimustuses. Lugesin ka esimesed rahatarkuse raamatud nagu “Koer nimega Money” ja varsti ka juba “Rikkaks saamise õpiku”. Esimene tõi mind natuke lõbusamalt ja mängulisemalt finantsmaailma ja teisest õppisin rohkelt praktilisi teadmisi. 14-aastaselt läksin suvel esimest korda tööle ning otsustasin, et tahan vähemalt 50% oma palgast investeerida. Nii alustasingi lisaks ema igakuisele ülekandele investeerimist ka oma rahaga, kasutades “Maksa kõigepealt iseendale” põhimõtet.
Sõnastasin endale ka rahalised eesmärgid. Esimene eesmärk oli saavutada finantsvabadus 30-aastaselt - sain aru, et selleks pean juba praegu raha investeerima. Alustasingi väikeste summadega - nii, et suvel teenitud rahast jätkuks järgmise suveni.
Kuid ka minul olid alguses omad hirmud - mõtlesin, et mis saab, kui investeering kukub või kaotan raha. Õnneks aitas nende mõtetega võidelda mõttekaaslasega arutamine. Mõistsin, et tegelikult on minu eesmärk hoopis pikaajaline investeerimine, mitte lühiajaline kasv. Mõtlesin enda peas: “Suva, mis see investeering praegu teeb, tean, et aastatega see kasvab. Ja seni on see nii ka toiminud.”
Olin ise teemast põnevil ja tahtsin ka enda klassikaaslasi investeerimispisikuga nakatada. Paljud vaatasid minu poole veidra pilguga ja ütlesid, et see, mis ma teen on nõme ja mõttetu. Nad arvasid, et koguksid ise pigem “madratsi alla”. Oli muidugi ka neid, kes ütlesid, et investeerimine tundub lahe ja huvitav. Tänu sellele, et ma julgesin oma õhinat investeerimisteema osas jagada, leidsin endale mõttekaaslase, tänu millele oleme üksteisele oma teekonnal saanud palju toeks olla.
Eelmisel aastal sain jõulukingiks investeerimisfestivali pileti. Olin väga elevil ja ootasin tohutult sinna minekut. Õnneks sai ka minu mõttekaaslane liituda - saime investeerimisfestivalilt palju inspiratsiooni ning mõni aeg pärast festivalil käiku ja inspiratsiooni ammutamist otsustasime luua noorinvestorite klubi. Kutsusime enda tutvusringkonnast huvilisi ja nii sündiski investeerimisklubi Next Generation Investors. Oleme juba hoogsalt kasvanud - meid on üle 20 ning oleme oma ettevõtmisele palju positiivset tagasisidet saanud. Seega - kõik on võimalik, tee esimene samm ja julge proovida!
Tulles tagasi minu kasvukonto juurde - kui nägin, et seal on täitunud 500 eurot, olin väga õnnelik. Sain oma esimesed dividendid. Kõik läks edasi juba ladusalt ja uued sajad lisandusid kiiresti. Pärast seda tuli 1000 eurot kuidagi väga ruttu - nägin esimest korda õhkõrnalt dividendide reinvesteerimise ja liitintressi mõju.
Siiski, lisaks kõigele positiivsele on investeerimisel omad riskid, mida peab iga investor ise tunnetama. Peab mõistma ja tajuma, kui riskialdis on võimalik olla ning vastavalt sellele varaklassid valima. Aga, investeerimisega saab oma kapitali kasvatada, eesmärke kiiremini saavutada ja inflatsiooni vastu võidelda, mis on vägagi positiivne. Vaadates ajaloolisi üldiseid näitajaid on börs pikaajaliselt alati kasvanud.
Lõpetuseks jagan mõned nipid, mis on mind säästmise ja investeerimise teekonnal aidanud:
- Säästmine on nutikaim asi, millest alustada, kui oled täiesti alguses ning pole ootamatute kulutuste jaoks rahatagavara
- Panusta meelerahufondi loomisesse - see võib olla näiteks eraldi pangakonto, millele kogud oma kolme kuu kulude suuruse summa
- Kui on olemas väike tagavara, siis saad säästa, et teha mõnda pikalt soovitud ostu. Nii tekib säästmisharjumus ja see muutub loomulikuks
- Pärast säästmisharjumuse tekkimist on hea alustada investeerimisega. Lihtsalt tee esimene samm!
- Ei ole mõistlik hoida raha niisama pikaajaliselt pangakontol seismas, sest inflatsiooni tõttu selle väärtus langeb
- Leia endale mõttekaaslased, kellelt teekonnal tuge saada ja kogemusi jagada
- Käi rahatarkuse ja investeerimisega seotud üritustel, õpi kogenutelt ning loo uusi tutvusi
Hanna Loora Pulst
SEB koolisaadik
Pelgulinna Riigigümnaasium, 10. klass
