Ajal, mil pensionireformi põhiline arutelu käib lihtsa küsimuse ümber – kas raha välja võtta või sambasse jätta, vaatab teadlik pensionikoguja olukorda läbi hoopis teiste prillide: kuidas tulevasest reformist maksimaalselt kasu saada?
Keskmise eestlase II pensionisamba säästud on täna 6 600 eurot: selle numbri sees on nii pensioniajaks mitukümmend tuhat eurot säästnud kui ka paarisajaste säästudega inimesed. II sambasse kogutud summa mediaan on täna 4500 eurot, mis tähendab, et pooltel II sambas osalejatel on kogutud sellest summast vähem ja pooltel rohkem. Pooltel II sambaga liitunutel on kogutud üle ja pooltel alla 4500 euro. See summa annaks täna pensionile jäädes 22 eurot penisonilisa.
Peab siiski arvestama, et mediaani kujundavad nii noored, kes on tööl käinud vaid mõned aastad kui ka väga palju vabatahtlikult liitujaid, kes nüüd juba II samba väljamakseid saavad ja kellel kogumise aeg oli suhteliselt lühike ja sellepärast ka summa väike. Levinuim väljamakse liik on praegu fondipension, mis tähendab, et pensionikontol olevate osakute arv väheneb vastavalt igakuisele väljamaksele ja jõuab varem või hiljem alla mediaani. Kõik need inimesed mõjutavad statistikat ning moonutavad üldist pilti tegelikust tagasihoidlikumaks.
Keskmisest kõrgemat palka teenivate inimeste riiklik vanaduspension saab olema kasin
Pensioni piisavust hinnatakse sageli selle järgi, kui palju moodustab esimene pension viimasest palgast. Loetakse, et piisav pension on 65-70% viimasest palgast.
Inimene, kes saab enne pensionile minekut tugevalt alla keskmise või isegi miinimumpalka, hakkab pensionile jäädes saama pensionit, mis moodustab märkimisväärse osa tema viimasest palgast. Koos mõnekümne eurose II samba väljamaksega võib see vabalt küündida piisavaks peetava kahe kolmandikuni või seda isegi ületada.
Hoopis viletsam vanaduspensioni väljavaade on keskmist ja üle keskmist palka teenival inimesel, kes võis teenida mitu korda üle miinimumpalga, kuid kelle riiklik vanaduspension on madalapalgalise inimese vanaduspensioniga sarnaselt väike.
Pensionisambad on maksusoodus viis raha kogumiseks
II ja III sammas on üle keskmist palka teenivate inimeste jaoks hea valik. Investeerimine mõlemasse sambasse toimub maksuvabalt. Kui III samba sissemakselt saab tasutud tulumaksu järgmise aasta alguses tagasi, siis II samba sissemakse ongi kohe maksuvaba. Samuti annab käimasolev reform II sambast palju vabamad väljamakse võimalused kui seni võimalik oli ning vanaduspensionieas tehtud väljamaksed saavad III sambale sarnaselt soodsama tulumaksumäära või täieliku tulumaksuvabastuse pikemaajalistele regulaarsetele väljamaksetele.
II sammas on algusest peale olnud kõige soodsam rahakogumise viis tänu sotsiaalmaksu laekumisest lisandunud riigipoolsele osale, niinimetatud neljale protsendile.
Ahvatlevat sissemaksete poolt oli kuni tänaseni „kompenseerimas“ võrdlemisi jäik väljamaksete süsteem, mille põhilised piirajad on väljamaksete range regulaarsus ning väljamakselepingu sõlmimisega mõnel juhul pensionivara pärandamisvõimaluste äralangemine. Jõustuv seadusemuudatus eemaldab selle probleemi ning järele jääb maksuvabade sissemaksetega, riigipoolse tugeva panusega, suhteliselt likviidne ning pensionieas madalalt maksustatud teine sammas. Koos langustrendis valitsemistasude ning 2019. a. sügisel turule tulnud aktsiapensionifondide pikaajaliselt inflatsiooni ületava tootluspotentsiaaliga on II sammas pensionikogumiseks parim võimalik variant tööl käivale inimesele, kes ise investeerimisega tegeleda ei oska või ei soovi.
Peeter Schamardin
AS SEB Varahaldus
