Kui mõned aastad tagasi kindlustati veel peamiselt seda, mis kohustuslik – näiteks autot või laenutagatiseks olevat kodu – siis aastatega on inimeste teadlikkus kindlustamise vajalikkusest tõusnud ning kindlustama on hakatud ka oma kõige kallimat vara ehk oma elu ja tervist.
Oleme SEB nõustamistel märganud, et inimesed on hakanud üha enam tundma huvi oma elu kindlustamise ja selle võimaluste vastu. Pea 50% SEB Balti riskikindlustuse 2020. aasta uuringu küsitletutest vastas, et vajaksid mingil hetkel elukindlustust. Kahjuks ei tee paljud inimesed vahet elukindlustuse ja õnnetusjuhtumi surmakindlustuse vahel ning oma valikuid tehakse pigem odavama hinna põhjal. See võib aga osutuda suureks veaks.
Õnnetusjuhtumi surmakindlustus hüvitab vaid õnnetusjuhtumi surmad
Õnnetusjuhtumi surmakindlustus võib esimese hooga tunduda just see, mis aitab kindlustatu lähedasi surmajuhtumi korral. Kuid lähemalt süvenedes on näha, et selle kindlustuse puhul toimub hüvitise maksmine vaid nende surmajuhtumite puhul, mis on toimunud õnnetuse tagajärjel. Ehk haigusest tingitud surma korral lähedased hüvitist ei saa. Seetõttu on ka õnnetusjuhtumi surmakindlustus elukindlustusest oluliselt odavama hinnaga.
SEB Life and Pension Baltic SE Eesti kahjukäsitluse andmete põhjal on vaid kuni 10% surmade põhjuseks õnnetusjuhtumid ehk enamus surmadest on põhjustatud haigustest. Kuigi õnnetusjuhtumi surmakindlustus on parem kui üldse kindlustuse puudumine, tasub siiski mõelda, kas see ka päriselt aitab kindlustatu lähedasi, kui olukord seda nõuab.
Elukindlustus annab lähedastele rahalise turvatunde
Lähedaste toimetulekule mõeldes tasub kaaluda laiema kattega kindlustust. Sellist, mis tuleb appi surma-, haigus- või õnnetusjuhtumite korral.
Elukindlustuskaitse on kõige laiaulatuslikum, kuna tagab lähedastele rahalise turvatunde kindlustatu õnnetuse kui ka haigusest põhjustatud surma korral. Hüvitise väljamaksmisel ei mängi rolli, kas surma põhjuseks oli õnnetus või haigus. Hind on küll veidi kallim kui õnnetusjuhtumi surmakindlustusel, kuid kaitse laiem ja meelerahu kindlam.
Kui muidu võib kindlustatule tunduda, et kindlustusest on abi vaid tema lähedastele kindlustatu surma korral, siis elukindlustuskaitse juurde on võimalik võtta ka täiendavaid kindlustuskaitseid. Need aitavad luua turvavõrgu kindlustatule juba tema eluajal. Eelnevalt mainitud uuringus vastas 54%, et nad ei saaks endale lubada pikalt kestvat haiguslehte ega tasulist arstiabi. Täiendavad kaitsed nagu õnnetusjuhtumi päevaraha, õnnetusjuhtumi invaliidsuse ja kriitiliste haiguste kaitse on just sellisteks puhkudeks, et pikal haiguslehel olles, saab kindlustatu keskenduda terveks saamisele mitte muretsemisele, kuidas arved tasutud saaksid.
Järgmised sammud
Et kuskilt alustada, tasub kõige esimese sammuna selgeks teha, milliste riskide vastu on soov end kindlustada ja seejärel uurida, kas praegune kindlustus ka need katab.
Kui praegune kindlustus ei vasta enda nõudmistele või elukindlustus üldse puudub, tasub järgmisena mõelda kas ja mis ulatuses tagada lähedastele turvatunne, kui ise nende eest enam hoolt kanda ei saa. Kolmandaks, soovitame mitte ära unustada ka ennast ja mõelda milliseid toimetuleku võimalusi on soov endale tagada, kui õnnetuse või haiguse tõttu tuleb teha elukorralduses muudatusi.
Oma elu kindlustamisega tagate rahulikuma olemise nii endale kui ka oma lähedastele. Näiteks, kas te teate, et kindlustusselts käsitleb ka puugihammustust kui õnnetusjuhtumit? Seega miks mitte sõlmida elukindlustusleping veel enne suvepuhkuseid, et rahuliku südamega looduses matkata, puhata ja suve nautida!
Küsimuste korral võtke meiega ühendust!
Kindlustusandja on SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Enne lepingu sõlmimist palun tutvuge tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja vajadusel registreeruge nõustamisele.
