"Sul on võimalus muuta status quo'd."
Delivery Team'i juht Mihkel Matson on aastate jooksul proovinud erinevaid väljakutseid. See on SEB-s töötamise üks suurimaid väärtusi: karjääriredelil on võimalik liikuda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, proovida uusi asju ja areneda.
Loen rohkem
"Elu on iga päev mitmekesine ja just seda naudin ma oma ameti juures kõige enam."
Äriarendaja Angelika Piip alustas töötamist SEB kõnekeskuses üle kuue aasta tagasi, ülikoolis õppides. Angelika karjääriteekond on näide sellest, kuidas suurettevõtted suudavad pakkuda ametialaseks arenguks mitmekülgseid võimalusi. „Siin on kõike rohkem,“ ütleb Angelika karjäärivõimaluste kohta.
Loen rohkem
"Minu jaoks on oluline, et elades Saaremaal on mul võimalus teha kaugtööd."
Kliendi ülevaate ja digitaalsete lahenduste osakonna tooteomanik Kadri Arula vastutab panga klientidega suhtlemise eest virtuaalkeskkonnas. Ta teeb kaugtööd Saaremaalt nii oma kodust kui SEB Kuressaare kontorist. Mõned põhjused, miks Kadri soovitab SEB-d nii esimeseks töökohaks kui kogenud professionaalidele, kes uusi väljakutseid otsivad, on SEB inimesed, loomingulisus tööl ja vabadus.
Loen rohkem
"Millegi uue proovimiseks ei pea tööandjat vahetama."
Andreas Pihelgas on lahenduste arhitekt, kes hoolitseb igapäevaselt tõhususe saavutamise eest panga kõikides tööprotsessides. Tema kirg on kodeerimine. Ka väljaspool tööaega on Andreas kirglik uue tehnoloogia katsetaja ning osaleb mängujämmidel. Andrease sõnul on iseseisva ja meeskonnas õppimise võime üks olulisemaid omadusi edukaks karjääriks tehnoloogiavaldkonnas.
Loen rohkem
"Toida mind väljakutsetega ja ma puhken õitsele!"
Sandra Nigulis töötab vanemäriarendajana panga kogumis- ja investeerimistoodete osakonnas ning on samuti edukas jalgpallikohtunik, kes teenindab Eesti jalgpalliklubide mänge. Ta märgib, et uued väljakutsed on inimese arengu võti, samas kui usaldus on edu võti. „Usaldus on ülioluline, sest see võimaldab sul väljakutsetele vastu astuda ja neid lahendada,“ ütleb Sandra.
Loen rohkem
"Suures IT-organisatsioonis on peaaegu iga päev võimalus õppida midagi uut."
Tarkvaraarendaja Georgi Suikanen on alati teadnud, et soovib oma tuleviku siduda IT valdkonnaga. Oma tänasesse rolli jõudis ta suuresti tänu sellele, et osales SEB mentorprogrammis ja asus õppima kood/Jõhvi koolis. "Tarkavaraarendaja ülesanne on mõista tellija soovi ja küsida korduvalt, miks see on vajalik. Seejärel tuleb välja mõelda lahendus ja alles siis algab koodi kirjutamine," võtab Georgi kokku tarkvaraarendaja peamise rolli.
Loen rohkem
"SEB andis mulle võimaluse tegeleda rohkem robootikaga."
Raivis Lazdāns on Balti riikide robootika protsessi automatiseerimise (RPA) meeskonna juht. Ta on töötanud pangas ligi seitse aastat. Selle aja jooksul on ta koos kolleegidega arendanud robootikat, kui pangaprotsesside tõhustamise olulist arengusuunda. Iseõppinud robootikuna süvendas Raivis oma teadmisi SEB rahastatud koolitusprogrammi kaudu. Vabal ajal õpetab Raivis Latgales lastele robootika aluseid.
Loen rohkem
"Meie töö on muuta kaos struktuuriks ja korraks."
Irmina Švambarė on projektijuht SEB Panga Balti portfelli- ja projektijuhtimise üksuses. Koos kolleegidega vastutab ta suurte ja keerukate valdkonnaüleste projektide juhtimise ja muutuste elluviimise eest. „Meie töö on muuta kaos struktuuriks ja korraks“, kirjeldab Irmina kujundlikult seda, kuidas vormitakse ideed konkreetseteks algatusteks ja tegevusteks.
Loen rohkem
"Suures ettevõttes on saadaval rohkem tehnoloogilisi lahendusi."
Dmitri Kuraksa on infrastruktuuri arhitekt, kes on töötanud tehnoloogiavaldkonnas alates Eesti taasiseseisvumisest. Tema kogemuste pagasis on õpetamine Tallinna Tehnikaülikoolis ja interneti varane ajastu, mis sütitas järgmise põlvkonna Eesti õppurites ja ettevõtjates suure huvi tehnoloogia vastu. Dmitri usub, et infotehnoloogias saab teha edukat karjääri igaüks, kes on tehnoloogiast huvitatud ja valmis elukestvaks õppeks.
Loen rohkem
Mihkel Martson
Delivery Team'i juht
Liikumine ettevõtte sees
Alustasin karjääri võrguinsenerina ja liikusin ühel hetkel edasi projektijuhiks. Praegu töötan SEB-s tiimijuhina ja vastutan peale selle Eesti kaartide ja makselahenduste osakonna eest. Rahvusvahelises ettevõttes töötamise üks suurimaid väärtusi on võimalus areneda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Palju võimalusi on kandideerida eri ametikohtadele. Kindlasti peab olema valmis õppima tundma uusi valdkondi, kuid kui on olemas huvi ja tahe, on see alati võimalik. Julgustame oma töötajaid ettevõtte sees karjääris samme astuma, kui neil on soov.
Status quo muutmine
Mulle meeldib SEB-s töötamise juures see, et võimalik on muuta status quo-d. Seega kui arvad, et midagi on võimalik parandada, siis tasub seda teistega jagada ning proovida ellu viia. Kui see õnnestub, on ka tulemus, mida näidata. Kui aga plaanitu peaks ebaõnnestuma, siis selgub see samuti kiiresti. Ka ebaõnnestumistest on võimalik õppida ja see tuleb tulevikus kasuks.
Minu töö ei ole staatiline, see on pidevas muutumises ja mul on võimalik viia ellu uuendusi. See teeb minu töö väga huvitavaks ja mõnikord pakub ka väljakutseid, kuid väljakutsed mulle meeldivad.
Angelika Piip
äriarendaja, kaartide ja makselahenduste osakond
Haridus: keskharidus, plaanib jätkata ülikooliõpinguid
Mida täpselt äriarendaja teeb?
Äriarendaja ülesanne on viia kooskõlla panga ärivajadused, äripoole nõuded ja tehnoloogilised võimalused. Vahel on töö rohkem seotud tehnoloogiliste küsimuste ja võimalustega ja teinekord jälle äritegevuse, panga toodete ning teenustega. See töö sisaldab aktiivset suhtlemist, arvukaid kohtumisi ja suurt hulka teavet, mida tuleb hallata, et projektide arendamine sujuks tõrgeteta.
See tähendab, et tuleb tunda mõlemat poolt – nii äripoolt kui tehnoloogilist poolt.
Meil on mõlemal poolel suurepärased kolleegid, sest me ei saa olla pädevad kõikides üksikasjades, mis puudutab näiteks IT-d või turundust. Aga nende teemadega iga päev tegelevad kolleegid aitavad meil kõige olulisemast aru saada. Samas tuleb ikkagi teada põhilisi asju ise.
Miks ei võiks need kaks osapoolt – äripool ja tehnoloogia – teha koostööd ilma äriarendaja vahendamiseta?
Uute ideede ja uute toodete turule toomisega on seotud väga palju detaile ja teavet. Meie ülesanne on hoida kõiki sellesse teabesse uppumast, nii et kolleegid saaksid täielikult oma valdkonnale keskenduda. Ma arvan, et oleme nagu tõlgid, kes aitavad ärimaailmal tehnoloogiamaailmas paremini hakkama saada. Ja siin ei ole tegemist ainult kahe osapoolega, sest pangas töötavad innovatsiooniga pidevalt paljud meeskonnad. Just seetõttu vajame sellist koordineerivat jõudu, kes tegeleks korraga kõikide kaasatud meeskondadega.
Kuidas algas sinu karjäär pangas ja kuidas see edasi arenes?
SEB on minu esimene tööandja. Ma asusin siia tööle ülikoolis õppides. Minu esimene amet umbes üks aasta oli panga kontaktikeskuses, kus ma vastutasin klientide kõnedele vastamise eest. Seejärel olin ma ligi kolm aastat operatsioonide divisjonis tagasinõuete spetsialist ja liikusin siis äriarenduse meeskonda. Olen kuue aasta jooksul karjääris edasi liikunud.
Mis sulle sinu ameti juures kõige enam meeldib?
Oma meeskonnas tegelen ma paljude teemade ja aspektidega, mis on nii mitmekülgsed, et ma ei tunne kunagi tüdimust. Mulle tõeliselt meeldib, et mõned päevad on väga sotsiaalsed ja täis pikitud koosolekuid ning teistel päevadel saan süveneda Exceli tabelitesse ja keskenduda numbritele ning üksikasjadele. Elu on iga päev mitmekesine ja just seda naudin ma oma ameti juures kõige enam.
Kas sinu töös on ruumi ka improvisatsioonile ja innovatsioonile?
Me teame, kuidas peaks iga projekt kulgema ja milline on plaan, kuid selle elluviimisel peame otsustama, millised valikud on kõige tõhusamad. Ja selles on meil võimalus olla loomingulised, et parim tulemus saavutada. Näiteks töötame praegu vastutustundliku aruandlusega maksustamise valdkonnas, et ühtlustada panga andmebaas ja infosüsteemid seadusandja ja EL-i õigusaktide nõuetega. Peame ette valmistama kõik nõuded, mis kehtivad andmetele, mis meil juba olemas on, ja ka uutele andmetele, mida vajame. Ühest küljest tundub, et see töö ei ole loominguline, kuid sellega saab tegeleda eri viisidel, ja selles mõttes tähendab loovus tulemuse saavutamiseks kõige tõhusama, sihipärasema töömudeli loomist.
Kui kujutame endale ette noort täiskasvanut, kes on alustamas oma karjääri pangas, siis mida sa ütleksid talle, millised on peamised SEB kasuks rääkivad argumendid?
Ma olin noor, kui ma pangas alustasin, just koolist tulnud. Seega saan ma öelda omast kogemusest, et SEB-s õpid sa palju uusi ja kasulikke asju. Mitte ainult pangateenuste kohta ega omanda spetsiifilisi teadmisi, vaid ka seda, kuidas finantsmaailm üldiselt töötab ja mis on selle edasiviivad jõud. Teine SEB kasuks rääkiv oluline argument on paindlik ajajuhtimise võimalus. See on eriti tähtis noortele, sest SEB-s töötamist on võimalik ühildada õpingutega kõrgkoolis, see tähendab, et tööandja on paindlikkusele avatud. Lisaks on SEB hea koht karjääri alustamiseks seetõttu, et meil on väga toetav keskkond. Inimesed on avatud meelega ja meeskond on nii suur, et igaüks leiab siit endale sobivad kolleegid, kellega tihedamaid sidemeid hoida. Suurettevõtte eelis on veel see, et kui sa tahad midagi õppida, siis siin on selleks palju enam võimalusi. Siin on kõike rohkem.
Kas SEB-s on ka selliseid algatusi, mille üle sa töötajana uhkust tunned?
On küll. Kõige värskemate näidetena võin nimetada Apple Pay ja Google Pay lahenduste turule toomist, mida meie kliendid väga ootasid. Ma osalesin selles meeskonnas, kes projekti ellu viis, ja kui ma nägin, et inimesed poes kasutavad meie loodud makseviisi, oli see uhke tunne. Sest see arendus muudab meie igapäevaelu palju mugavamaks.
Kas sa oskad näha, milline võiks olla järgmine samm sinu ametialases karjääris?
Ma olen selles ametis olnud nüüd üle kahe aasta ja alles hakkan mõtlema, millised võiksid olla järgmised sammud, sest ma endiselt õpin iga päev midagi uut. Karjääriredelil liikumine ei tähenda ainult üles liikumist, vaid ka uute asjade õppimist teistes panga valdkondades. Hetkel huvitab mind rohkem just seda liiki arengutee, kuid tulevikus tahaksin saada meeskonna juhiks, sest selleks, et tippjuhiks saada, pead sa enne saama võimalikult laialdased ja mitmekesised kogemused.
Kadri Arula
tooteomanik, kliendi ülevaate ja digitaalsete lahenduste osakond
Haridus: bakalaureuse kraad arvutiteaduses; ärijuhtimise magister, ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine, Tartu Ülikool
Millega tegeleb sinu meeskond?
Minu meeskond vastutab selliste lahenduste eest nagu virtuaalne nõustaja, videokohtumised klientidega, veebipõhine kohtumiste broneerimissüsteem ja kliendikeskuse erinevad tarkvarad kõikidele Balti riikidele. Meie ülesanne on veenduda, et kõik süsteemid käiksid aja ja klientide nõudmistega kaasas, protsessid sujuksid, oleksid turvalised ning kliendiandmed oleksid kaitstud. Virtuaalne suhtlus ei lihtsusta mitte ainult meie klientide, vaid ka töötajate igapäevaelu, sest näiteks kohtumiste broneerimine toimub automaatselt ja klient viiakse panga konsultandiga kokku ajal, mis sobib mõlemale. Samuti on virtuaalne nõustaja kättesaadav reaalajas ilma ooteajata ja vastab klientide lihtsamatele küsimustele ilma nõustaja sekkumiseta. Üldiselt saab öelda, et seda liiki virtuaalne suhtlus tähendab paljude protsesside automatiseerimist ja lihtsustamist, mis muudab tööprotsessid efektiivsemaks ja laseb pangatöötajatel tegeleda rohkem selliste probleemidega, mis vajavad personaalset sekkumist, ning tegeleda klientidega asukohast olenemata.
Kui suur on see meeskond, kes seda kõike teeb?
Suhteliselt väike: meid on kokku üheksa. Minu töö tooteomanikuna on luua toodetele visioon ja panna see ajateljele. See aitab ette kujutada, kuidas soovime antud valdkonnas edasi liikuda, ning aitab seada meeskonnale selged prioriteedid edasisteks sammudeks.
Kas sinu igapäevatöö on loominguline või on kõik tegevused ette teada ja eelnevalt kirjeldatud?
Ei, ei ole ette teada. Ja parim asi minu ameti puhul on see, et ma saan tulla välja omaenda ideedega, mida ja kuidas teha. See tähendab, et pean lahtiste silmadega ringi käima, märkama valdkonnas ja tehnoloogias toimuvaid arengusuundi ja mõistma, mida me kõigest sellest kasutada saame. Mõte töötab pidevalt, kuidas saaksime asju veelgi tõhusamaks muuta. Selles mõttes on minu töö väga loominguline ja see on tõeliselt lahe.
Mille kallal te praegu töötate?
Me töötame mitme eri arenguetappides oleva projektiga. Mainida võiks uut kliendikeskuse lahendust, kuhu on plaanis lisada ka kõnerobot, mis on Balti riikides veel uudne ja vähe kasutuses. Samuti tegeleme mitme juturoboti lahenduse uuendusega, millest saavad loodetavasti kasu nii kliendid kui kliendikeskuse töötajad. Töötame nii tööaja planeerimise lahenduse kui ka olemasolevate süsteemide tänapäevastamise ja pilve viimisega.
Kas lähitulevikus saaksin ma kohtuda oma pankuriga virtuaalkontoris?
Miks mitte? Tegemist on ühe suunaga, kuhu poole me liigume. Eriti hea sihtgrupp selleks on eestlased, kes hea meelega väldiksid vahetuid kontakte (naerab). Juturobot ja tulevikus ka kõnerobot on tegelikult juba samm selles suunas, sest need võimaldavad kliendil pöörduda panga poole mistahes kellaajal ja selgitada probleemi vestluse käigus, ilma et peaks reaalse inimesega rääkima. See on oluline samm, sest annab ligipääsu digiteenustele ka neile inimestele, kes ei tunne end igapäevaelus tehnoloogiat kasutades mugavalt või vilununa. Kõneroboti puhul piisab telefonikõnest, millega igaüks hakkama saab. Ka videokohtumised on juba praegu meie igapäevaelu osa ja selles pole midagi uut. Seega ei ole virtuaalne kohtumine virtuaalnõustajaga ka kauge tulevik. Suurim takistus, mis meil tehnoloogia poolelt tuleb ületada, on tugi Balti riikide keeltele. Kuna eesti, läti ja leedu keel on suhteliselt väikesed, võtab automaatsete lahenduste loomine nende keelte jaoks rohkem aega. Teine oluline fookus, mis tuleb põhjalikult läbi mõelda, on kliendi isiku turvaline tuvastamine nii nõustamisel kui tehingute tegemisel virtuaalkeskkonnas.
Mis pakub sulle selles ametis kõige enam rahulolu?
Esiteks võimalus olla loominguline, mis on tänapäeval ka tehnoloogia valdkonnas vägagi asjakohane ja vajalik. Ausalt öeldes ei ole ma kunagi varem mõelnud, et ma olen loominguline inimene ja et ma saaksin seda tööl ära kasutada. See on olnud väga silmiavav. Teiseks võimalus olla mina ise, avaldada arvamust, rääkida kaasa ja vabadus teha iseseisvalt valikuid ning võtta nende eest ka vastutus. Samuti meeldib mulle, et tegemist ei ole rutiinse tööga, vaid sellisega, mis toob iga päev väljakutseid. Ma olen SEB-s töötanud kolm aastat ja õpin siiani iga päev midagi uut. Seega ei ole paista ka sellist hiilivat „mugavustsooni“, kus areng peatuks. Mul on töökogemust rohkem kui 15 aastat ja SEB on kahtlemata koht, kus ma olen kõige rohkem tundnud tõelist meeskonnavaimu, tuge ja ühtekuuluvust. Ehk nagu öeldakse: töö on nagu teine perekond. SEB-s on see tunne tõeliselt olemas. Ma ei ole mitte kusagil varem midagi sellist kogenud. Minu jaoks on väga inspireeriv ka see, et SEB-s on palju imelisi naisjuhte, kes on mulle suureks eeskujuks ja annavad usku, et kõik on võimalik.
Miks on SEB hea valik noortele, kes mõtlevad töötamisest IT alal?
Esiteks sellepärast, et siin on innovaatiline ja loominguline töökeskkond ning SEB investeerib palju nii praktikaprogrammidesse kui ka oma töötajate koolitamisse. Samuti väärib mainimist töötingimuste paindlikkus, mis oli minu puhul oluline argument. Elades Saaremaal oli mul võimalus teha kaugtööd juba enne koroonapandeemiat ja see võimalus on tänini olemas. Samuti saan ma külastada SEB kontorit Saaremaal, mida ma teen sageli, sest ma ei taha kohtuda inimestega ainult virtuaalses keskkonnas. Kolmas põhjus, miks ma SEB-d soovitan, on inimesed, kes siin töötavad. Alati on keegi, kes sind aitab, ja kolleegid on väga toetavad ning sõbralikud.
Sa oled õppinud IT-d ja töötanud mitmes ettevõttes. Miks sa valisid infotehnoloogia?
Juba kooli ajal huvitasid mind rohkem reaalained ja samuti arvutid, mis sellel ajal tavakasutajate kodudesse alles hakkasid tekkima. Seega juba siis olin ma täiesti kindel, mida ma ülikoolis õppima hakkan. Minu ülikooliaastatel oli üpris haruldane, et tütarlaps õppis arvutiteadust ja mulle ei olnud nii tehniline ala alati lihtne, eriti kuna mul oli ka teine külg, mis armastas kunsti ja kirjandust. Mul vedas, et ma kohtasin inimesi, kes mind usaldasid ja uskusid minusse rohkem kui ma ise. Ma arvan, et tänu sellele ja mu enda julgusele just antud eriala valida, olengi ma jõudnud tööalaselt siia, kus ma täna olen. Minu esimene töökoht oli PRIA IT-abiliinis, seejärel töötasin erinevates ettevõtetes nagu Gemalto, EMT ja Telia. Oma varasematel ametikohtadel olen ma tegelenud rohkem tehnoloogilise toe ja IT arenduste poolega, kuid SEB-s liikusin ma äripoolele, tehes koostööd IT-ga, mis võimaldab mul maksimaalselt ära kasutada oma tugevaid külgi – kogemusi IT alal, suhtlusoskust ja loovust, et tulla välja uute ideede ja lahendustega ning tunda tõeliselt, et ma saan midagi paremaks muuta.
Millised on sinu hobid?
Ma armastan reisida. Uus hobi minu jaoks on sulgpall. Kontserdid, raamatud, teater – ei midagi liiga ekstreemset, vaid lihtsad asjad ja uued elamused.
Andreas Pihelgas
Solution architect, Common Way osakond
Sa oled töötanud pangas ligi kuus aastat - kuidas sa SEB-sse sattusid?
Jah, ma alustasin pangas 2017. aasta suvel ning töötasin esialgu internetipanga meeskonnas. Alles siis, kui mind kutsuti töövestlustele, sain ma aru, kui atraktiivne see organisatsioon on. Ma pakun, et meie armumine oli vastastikune ja nii ma tulingi panka tööle. Ma alustasin karjääri internetipanga meeskonnas tarkvaraarendajana. Pean tunnistama, et alates hetkest, mil ma tööle asusin, on mind alati huvitanud, kuidas saaks meie tööd võimalikult palju automatiseerida, et muuta protsessid tõhusamaks. Kui loodi automatiseerimise meeskond, siis pakuti mulle võimalust liituda meeskonnaga arendajana ja hiljem sai minust lahenduste arhitekt.
Millega see meeskond tegeleb?
Lühidalt me automatiseerime protsesse, kus iganes see võimalik on. Me automatiseerime arendajate väljatöötatud uute lahenduste integreerimist pangasüsteemidesse ja see omakorda aitab teha need klientidele kiiremini ja tõhusamalt kättesaadavaks.
Kus sa varem töötasid?
Enne SEB-ga liitumist asusin ma tööle praktikandina Eesti tehnoloogiaettevõttese Brightspark, kus ma hiljem töötasin arendajana. Minu vastutusvaldkond oli väga lai ja see hõlmas paljusid ülemaailmseid projekte.
Kas sa oled programmeerimist õppinud?
Ma õppisin Tallinna Tehnikaülikoolis arvutisüsteemide erialal. Intensiivse töögraafiku tõttu õppimise ajal ma õpinguid ei lõpetanud. Valisin oma kutseks tehnoloogia, sest mulle on alati põnevust pakkunud see, kui mitmekülgsed ja ulatuslikud võimalused on tehnoloogiavaldkonnas. Juba lapsena huvitas mind elektroonika, arvutid ja see, kuidas need toimivad. Minu õppevaldkond ülikoolis oli seotud kontrollerite ja mikrokiipide programmeerimisega, kuid mind huvitas rohkem programmeerimine (kodeerimine), sest siin on juurdepääsetavus ja võimalused palju suuremad. Siin saad luua midagi täiesti uut.
Mis vahe on töötada tarkvaraarendajana ja lahenduste arhitektina?
Lahenduste arhitekt mõtleb rohkem konkreetse lahenduse üldisest tehnilisest visioonist. Ehk kuidas näeb mitmest eri protsessist või komponendist koosnev lahendus tervikuna välja ja toimib. Lahenduste arhitekti töö seisneb pigem planeerimises ja monitoorimises kui kodeerimises. Samas sõltub kodeerimisetapi kaasamine sellest, kui põnevil ja huvitatud on konkreetne inimene programmeerimisprotsessist.
Kas sa töötad kodus?
SEB pakub oma töötajatele võimalust valida kontoritöö ja kaugtöö vahel. Ka siin sõltub palju inimese enda soovidest. Mina eelistan töötada kodus, kuid teised eelistavad olla kolleegide keskel kontoris. Peamine on see, et meil on valikuvõimalus.
Mida sa veel mainiksid lisaks paindlikule tööviisile SEB Pangas töötamise eelistena?
Siin on lai valik karjäärivõimalusi. Nagu ma enne mainisin, siis ma alustasin internetipanga meeskonnas ja seejärel otsustasin proovida midagi muud. See on suures ettevõttes töötamise üks suurimaid eeliseid – sa ei pea tööandjat vahetama, kui tahad midagi uut proovida. Meeskonna vahetamine annab sulle võimaluse õppida uusi oskusi, kohtuda uute kolleegidega ja ametialaselt edeneda. Seega, siin on palju lihtsam mitte ära tüdineda.
Milliseid omadusi on lisaks tehnilistele oskustele veel vaja, et olla edukas sellise suurusega organisatsioonis nagu SEB?
Kõige olulisem asi on võime õppida iseseisvalt ja meeskonnas. Arvestades, et IT valdkond on pidevalt muutumises, siis sa pead suutma nende muutustega kohaneda. Samuti pead sa suutma inimestega koos töötada, sest kogu töö on siin meeskondades. Meeskonnatöö on meie igapäevarutiin. Sa pead olema valmis töötama hästi nii enda meeskonnas kui koos teiste meeskondadega.
Kas sa saad nimetada mõnd projekti, millega sa praegu töötad?
Hetkel töötame koodi kvaliteedi ja turvalisuse skaneerimise tööriista integreerimisega meie automatiseeritud protsessidesse, mida saab kasutada arendajate koodide automaatseks ülevaatamiseks. See tõstab esile probleemid, mida tuleb parandada või täiustada tagamaks, et lahendus oleks turvaline ja tippkvaliteediga. Selle abil skannitakse iga arendaja tööd automaatselt ja vastav inimene saab reaalajas tagasisidet. See aitab kodeerimise tööd palju kiiremini ja tõhusamalt täiustada, sest skannimise tulemused näitavad selgelt, mida tuleb parandada.
Mis on sinu hobid ja huvid väljaspool tööd?
Minu vabaajategevused on samuti seotud arendamisega. Kuna ma olen mängude hobiarendaja, siis osalen vahel mängujämmidel, kus on võimalus piiratud aja jooksul mäng nullist üles ehitada. Seejärel toimub pakutud mängude üle hääletamine ja valitakse parimad. Minu teine hobi on seotud 3D-printimisega, kus ma püüan õppida 3D-modelleerimist. Veel üks hobi on puidutöö. Ma arvan, et mul on vaja puidutööd selleks, et mu mõtted tehnoloogia pealt kõrvale juhtida.
Sandra Nigulis
Vanemäriarendaja, kogumis- ja investeerimistoodete osakond
Haridus: bakalaureuse kraad, rakendusfüüsika, TalTech (Tallinna Tehnikaülikool)
Kuidas sa SEB-sse sattusid?
Ülikoolis õppisin ma rakendusfüüsikat ja kui tuli aeg panna oma teadmised praktikasse, siis jõudsin SEB Panga suvisesse praktikaprogrammi Youth LAB kogumis- ja investeerimise valdkonda. Mind huvitas see valdkond, ma kandideerisin ja nii oma karjääri pangas alustasin. See on minu kolmas tööaasta siin.
Samas ei olnud pank sinu esimene töökoht?
Jah, varem töötasin ma täiesti teises valdkonnas – Radisson Blu Sky Hotellis ettekandjana ja hiljem superviisorina. Kuid ma otsustasin keskenduda rohkem õpingutele ja seega pidin loobuma tööst hotellis.
Miks sa õppisid füüsikat?
Sest mulle on matemaatika ja füüsika alati meeldinud. Pean siiski tunnistama, et ma ei unistanud kunagi insenerina töötamisest. Kui olin keskkooli viimases klassis ja mõtlesin oma tulevasest karjäärist, siis tõusis kesksele kohale teadus. Ma proovisin IT-d, kuid füüsika köitis mind enam.
Mida tähendab olla äriarendaja pangas?
Tegelen arendusprojektidega kogumise ja investeerimise valdkonnas. Konkreetsemalt olen ma osa fondide, hoiuste ja kauplemistiimist. Me arendame selle valdkonna teenuseid (nagu näiteks kogumishoius, tähtajaline hoius, digikassa) kõikides Balti riikides. Pangana tuleb uute teenuste arendamisel ja olemasolevate täiustamisel täita erinevaid tingimusi ja nõudeid. Minu kohustus äriarendajana on mõista, mida turul nõutakse ja mida kliendid oma pangalt ootavad, seda kooskõlas panga pikaajalise eesmärgiga.
Kas sa saaksid tuua mõne näite oma tööst või projektidest?
Üks näide minu Tribe’i arendatud tootest on roboinvestor, mis võimaldab kliendil investeerida SEB mobiilirakenduse kaudu. Kasutaja teeb telefonil lihtsalt testi, misjärel roboinvestor määrab kliendi riskitaluvuse ja pakub kõige sobivama investeerimisstrateegia. Selleks võib olla näiteks investeerimine fondidesse või börsil kaubeldavatesse instrumentidesse. Tegemist on muljetavaldava automatiseerimise ja tehnoloogiaga, mis varasemalt ei olnud isegi mõeldav.
Kuidas sa hindad SEB-d tööandjana?
Esimene asi, mille välja tooksin, on see, et ma tean, et SEB on avatud mistahes karjääriteekonnaks, mida ma soovin. Siin on olemas kõik võimalused. Vajad vaid sädet, et ühele neist teekondadest astuda. Ma arvan, et see on väga tähtis inimestele, kes oma karjääri alles alustavad ja kes ehk ei ole täiesti kindlad, kas nad soovivad jätkata seda, millega nad tegelevad. SEB pakub suurepärast võimalust proovida erinevaid asju. Tunnen end väga kindlalt, sest ma tean, et SEB on ettevõte, kes hoolib oma töötajate tulevikust.
Kas sa juba tead, mida sooviksid veel proovida või mida pangas veel saavutada?
Ma olen üsna ambitsioonikas inimene, seega, jah, ma tean. Ühel päeval ma tahaksin proovida meeskonnajuhi ametit, võtta suuremat vastutust. Kuid hetkel kogun ma endiselt kogemusi, mida ma oma praeguses rollis vajan. Soovin, et SEB oleks kogumis- ja investeerimisvaldkonnas turu parim. Lisaks olen ma ka jalgpallikohtunik, mis nõuab märkimisväärset aega ja pingutust.
Mis sulle SEB juures kõige enam meeldib?
Ennekõike inimesed, minu kolleegid. Nemad inspireerivad mind enim. Teiseks pidev muutumine, sest iga tööpäev on uus seiklus, uus kogemus. Kui ma tööle tulen, ei tea kunagi, mida päev toob ja need üllatused hoiavad mind motiveerituna. Sa pead kogu aeg mõtlema, pakkuma uusi lahendusi ja alati püüdma paremaks saada.
Oma LinkedIni profiilil sa kirjutad: „Feed me challenges and I will blossom! (Toida mind väljakutsetega ja ma puhken õitsele!)“ Kas sa tunned endiselt, et sinu töö pakub neid väljakutseid?
Igatahes! See kehtib nii mu erialase töö kui minu isikliku arengu kohta. Ma tean, et minu meeskond usaldab mind. Nad teavad, et ma saan hakkama. Usaldus on töökultuuri loomisel ja organisatsiooni arendamisel oluline element, sest see võimaldab sul seista silmitsi katsumustega ning neid kergemini ületada.
Milliseid omadusi on vaja, et suures pangas tehnoloogia vallas edukas olla?
Sa pead suutma võtta vastutust, sul peab olema hea analüüsioskus ja kriitiline mõtlemine. Lisaks, kuna me õpime iga päev, siis peab sul olema tahe õppida. Minu kolleegid, kes on siin aastaid töötanud, õpivad samuti iga päev. Ja see on parim asi tehnoloogiasektoris töötamise juures.
Sinu hobi on jalgpall. Kas sa mängid seda või oled peamiselt jalgpallikohtunik?
Ma hakkasin jalgpalli mängima põhikoolis ja mängisin mitu aastat. Ülikooliaastatel lõpetasin mängimise ära, sest mul ei olnud enam selle vastu kirge. Siis tegin mitu aastat pausi, aga 2020. aastal kandideerisin kohtuniku kursustele, lõpetasin selle ja nüüd olen abikohtunik. Ma valisin selle ameti teadlikult, sest ma tahan SEB-s karjääri teha ja seega ei taha võtta jalgpalliväljakul liialt palju kohustusi. Alates sellest aastast olen ma FIFA-kohtunike listis ja peamiselt teenindan Eestis mänge jalgpalli teises ja kolmandas liigas.
Milline on Eestis hetkel parim jalgpallimeeskond?
Kohtunike meeskond on parim (naerab).
Aga klubidest?
Mul ei ole Eestis oma lemmik klubi.
Georgi Suikanen
Tarkvaraarendaja, kliendi ülevaate ja digitaalsete lahenduste osakond
Haridus: äriinfotehnoloogia magistrikraad, TalTech (Tallinn Tehnikaülikool), 2020
Milline on tarkvara arendaja roll ja ülesanded?
Minu jaoks on tarkvaraarendaja roll palju enamat kui ainult koodi kirjutamine. Arendaja peab aru saama, millist reaalset probleemi on vaja äripoole kolleegidel lahendada. Tuleb mõista tellija soovi ja teinekord küsida korduvalt, miks see on vajalik. Seejärel tuleb välja mõelda lahendus ja alles siis algab koodi kirjutamine. Tarkvaraarendaja rolli võtab minu meelest hästi kokku John Johnsoni tsitaat „First, solve the problem. Then, write the code.“.
Kuidas algas sinu karjäär SEB-s ja kuidas see edasi arenes?
Mul täitub varsti SEB-s viis aastat. Alustasin oma karjääri SEB elu- ja pensionikindlustuse valdkonnas ärianalüütikuna. Paari aasta pärast sain aru, et soovin liikuda edasi, kuid ei teadnud, kuhu täpsemalt. Just sel hetkel algas järjekordne SEB mentorprogramm, kuhu ma kandideerisin menteeks. Koostöös mentoriga sain lahendada palju väljakutseid, sealhulgas õppida, kuidas olla produktiivsem ja oma tööd paremini planeerida. Kuid keskne teema oli minu jaoks siiski karjääri planeerimine. Kuna olin kogu aeg olnud seotud IT-ga ja see valdkond on alati olnud kuskil minu teadvuses, siis sain päris kiiresti aru, et soovin oma tuleviku siduda just selle alaga. Mõne aja pärast värbas minu esimene mentor uut tarkavaraarendajat ja pakkus mulle võimalust proovida. Olen nüüdseks umbes poolteist aastat arendanud meie CORE back-end süsteemis kliendiandmete poolt. Hiljuti liikusin tiimi, kus arendame tööriistu, mida kasutavad nõustajad, kliendihaldurid ja tugiüksuste kolleegid.
Milline oli sinu varasem kokkupuude IT-valdkonnaga?
IT-valdkonnaga puutusin kokku juba äriinfotehnoloogia magistriõpingute ajal. Lisaks oli mul ärianalüütiku rollis vaja analüüsida suuri andmekogumeid, mida käsitsi enam teha ei saanud ja vaja oli juurde õppida uusi võimalusi, kuidas seda teha efektiivsemalt. Siis õppisin kasutama SQL-i ja rutiinsemate ülesannete automatiseerimist Pythoniga. Infot, kuidas IT-valdkonda siseneda, kui puudub vastav haridus, sain oma teiselt mentorilt. Lugesin tema sotsiaalmeedia postitust kood/Jõhvi kohta ja see inspireeris mind kandideerima, et saada vajalikud teadmised ja oskused programmeerimisest. Praegu olen oma õpingutega kood/Jõhvi koolis lõpusirgel.
Mis sulle sinu ameti juures kõige enam meeldib?
Eelkõige see, et pidevalt saab õppida midagi uut. Varem töötasin aastaid analüütikuna erinevates ettevõtetes, igapäevased väljakutsed olid väga sarnased ning tundsin, et ma enam ei arene. Kuid tarkvaraarendaja rollis ei ole viimase pooleteise aasta jooksul olnud ühtegi kuud, kui ma ei oleks pidanud õppima midagi, millega varem ei ole kokku puutunud või kus minu teadmistest jääb väheks. Mulle meeldib, et suures projektis kaasa lüües on vaja kogu aeg midagi juurde õppida ning seeläbi olla toonuses ja pole igav.
Kas SEB soodustab ja tunnustab oma inimeste arenemist?
Meil on oma e-õppeplatvorm SEB Campus, kuhu on koondatud tuhanded pangandusvaldkonna, juhtimise, tehnoloogia ja nn pehmete oskuste arendamisega seonduvad koolitused. Muuhulgas saab läbida ka näiteks Pluralsight koolitusi. Igapäevaselt toetavad ka kolleegid üksteiselt õppimist ja saab minna näiteks töövarjuks. Lisaks on SEB-l juba mitmendat aastat oma mentorprogramm, kus ka mina osalesin. Seega ütleksin, et võimalusi on palju ja tuleb ainult enda jaoks sobiv leida. Mul on hea meel, et minu õppimishimu on märgatud, sest hiljuti valiti mind aasta iseõppija nominendiks.
Milliseid tooteid/teenuseid oled sina arendanud, mida tänasel päeval kliendid kasutada saavad?
Tulime äsja välja uuendatud kliendiandmete lehega internetipangas. See on minu jaoks märgiline projekt, kuna tegemist on esimese rakendusega SEB Baltikumis, mis on ehitatud mikroteenuste arhitektuuril. See tähendab, et lisaks koodi kirjutamisele vastutab meie tiim selle rakenduse DevSecOps'i eest. Samuti pidime seadistama automatiseeritud CI/CD pipeline´i ja automatiseeritud turvalisuse kontrolle. Tegemist on pikaajalise projektidega, kus vaadatakse üle kogu kliendiandmete haldamise protsess alates nende sisestamisest ja kontrollimisest kuni järjepideva uuendamiseni.
Miks sa soovitaksid kellelgi SEB-s töötamist?
Meie organisatsioonis töötab praegu umbes 600 inimest kogu Baltikumis IT-valdkonnas ja sel aastal värvatakse veel 100 inimest juurde. Meil on professionaalne tiim ehk on, kellelt õppida, ja organisatsioon toetab teadmiste jagamist. Kui mõni valdkond jääb liiga kitsaks, siis on suur valik, kus ennast proovile panna ja kasvada näiteks tiimijuhiks, arhitektiks, front-end arendajast back-end arendajaks ning vastupidi.
Teisena toon välja huvitavad projektid. Eestis on vähe sellise mastaabiga ettevõtteid, kus isegi väiksem muudatus, mida teed, mõjutab paljusid inimesi. Näiteks kliendiandmete lehel internetipangas käivad oma andmeid uuendamas kogu Baltikumis mitu miljonit inimest aastas.
Minu jaoks on oluline ka see, et SEB hoolib oma inimestest ja võimaldab töö- ning eraelu tasakaalus hoida. Näiteks arvestatakse iga sprindi planeerimisel sellega, kui palju järgmisel kahel nädalal on arendajal aega koodi kirjutamiseks, ning ei planeerita rohkem töid, kui on realistlik. Ka juhid jälgivad, et töötajad ei teeks rohkem tööd kui kaheksa tundi päevas, sest pikemas perspektiivis see ei ole töötaja ega ka ettevõtte huvides.
Millised on sinu hobid?
Lisaks põhitööle on programmeerimine ka minu hobi. Vaimselt aitab puhata ja pead tuulutada jooksmine ja triatlon. Olen kahel korral läbinud Ironman 70.3 Tallinna triatloni. Tegelen ka investeerimisega, kuigi praegu läheb õpingute ja töö peale palju energiat.
Raivis Lazdāns
RPA meeskonna juht / automatiseerimise juhtiv arendaja
Mida teevad robootika spetsialistid pangas?
Ma olen olnud panga robootika protsessi automatiseerimise meeskonnas Balti tasandil alates 2022. aasta detsembrist. Väikese meeskonnana on meie peamine eesmärk arendada uuenduslikke lahendusi ja teha kindlaks valdkonnad, kus robootika ja tehisintellekt saaksid teha elu lihtsamaks ja tõhusamaks. Digirobotid suudavad jäljendada inimtegevust, et vabastada meie kolleegid rutiinsetest ülesannetest. Selle väljenduseks on digirobotite puhul suhteliselt lihtsate toimingute korduv täitmine. Järgmine samm on kaasata tehisintellekt, mis võimaldab neil edaspidi tegeleda keerulisemate olukordadega. Näiteks peab robot suutma skannitud dokumendi automaatse töötlemise käigus eristada tähe kohal olevat pikka kriipsu ja lihtsalt pika kriipsu sarnast triipu.
Kas sa oskad tuua veel mõne näite, kus robotid täna juba inimeste heaks töötavad?
Robotid koostavad juba lepingute põhju. Kasutame neid ka oma klientidega suhtlemisel, et näiteks tuletada neile meelde, millised dokumendid esitada. Selle tulemusena ei pea meie töötajad kirjutama igale kliendile individuaalselt e-posti või SMS-i teel, vaid see kõik toimub automaatselt ja palju kiiremini.
Kas robotid testivad end? See tähendab, kas nad suudavad öelda, kui nad on vea teinud?
Inimesega võrreldes on robot täpsem, sest ta ei ole väsinud reede õhtul pärast pikka töönädalat ega esmaspäeva hommikul peale nädalavahetust. Ning jah, robotitele on sisse ehitatud spetsiaalne ohutusmehhanism, mis paneb neid pidevalt ennast kontrollima. See toimub regulaarselt kas igal minutil, igal õhtul või teatud intervalli tagant. Niipea, kui robot tuvastab kõrvalekalde, teatab ta sellest inimesele. Süsteem on loodud nii, et robot ei jätaks ühtegi nõutavat sammu vahele. Erinevalt inimestest ei jäta robotid samme vahele kas siis väsimuse ja rutiini võttu või seetõttu, et on vaja minna olulisema ülesande täitmise juurde. Robotite kaasamisel on tööprotsesside tulemused täpsemad ja tõhusamad.
Kuidas sa otsid ja leiad uusi lahendusi robotite kaasamiseks?
Kuue aasta eest, kui robootika oli tõusuteel, pidasime kolleegidega koosolekuid ja arutelusid, et välja selgitada, millised on kõige pakilisemad vajadused ja millised on automatiseerimise võimalused. Tegime ajurünnakuid ja tulime järk-järgult välja esimeste lahendustega. Vahepeal oleme arendanud oma „brändi“ pangas nii kaugele, et kolleegid tulevad ise oma ideede ja küsimustega meie juurde. Vahel on need juba täiesti väljatöötatud ideed, mis tuleb lihtsalt korralikult planeerida ja ellu viia. Me osaleme regulaarselt kolleegidega panga eri osakondadest protsesside täiustamise töötubades ja anname neile teada võimalustest, mida tänapäevased robootikalahendused pakuvad.
Millised on sinu osakonna tulevikueesmärgid ja ambitsioonid?
Meie eesmärk on kaasata automatiseerimisse rohkem tehisintellekti. Tehisintellektisüsteemide maailmas on need lahendused muutumas järjest nutikamaks ega põhine ainult jah-ei põhimõttel. Tegemist on deduktiivse arutlemisega, võimega „mõelda“ ja lahendada keerulisemaid probleeme, jäljendades inimese mõtlemist. Teine oluline eesmärk on kaasata nendesse protsessidesse rohkem andmeanalüüsi, nii et robot saaks teha järeldusi suurema hulga teabe põhjal, kui inimene suudab.
Kindlasti saab selles püüdluses minna nii kaugele, kui maailma lahendused lubavad?
Mitte päris, sest enamik ajast me töötame lahendused välja ise, puhtalt lehelt. Loomulikult on asju, mida siin kohandame, kuid on ka asju, mille me töötame välja täiesti ise, võttes arvesse konkreetseid vajadusi. Seega piiravad meid võimaluste poolest ainult teadmised.
Järgmine nähtav hüpe selles valdkonnas võiks olla roboti hääle kaasamine kliendiga suhtlemisse. Kas me võime seda oodata juba lähitulevikus?
Teatud ulatuses on see juba praegu võimalik, näiteks kui sa kirjutad teksti Google'i tõlkelahendusega ja saad selle tõlgitud versiooni. Veebilehtede puhul on olemas automaatsed tõlked, mis muutuvad järjest „intelligentsemaks“ ja mõistavad mitte ainult üksikuid sõnu, vaid ka teksti konteksti. Ainus, mida veel teha tuleb, on lisada lahendusele keel. Siin on küsimuseks sellise lahenduse praktiline rakendamine – niipea, kui see on küps, saavad lahendused kättesaadavaks.
Kuidas sa hakkasid robootika vastu huvi tundma?
Nagu paljudel, algas ka minu kirg arvutite vastu lapsepõlves. Suurem huvi tekkis siis, kui oli võimalik mitte ainult kasutada olemasolevat lahendust, vaid seda ka mõjutada ja muuta, näiteks kellegi teise loodud arvutimängu. Seega olid esimesed sammud arvutimängudesse häkkimine, et saada rohkem võimalusi. Järgmisena tuli arvutimängude automatiseerimine, robotite arendamine, mis mängisid inimeste eest väga pika ja kannatliku aja jooksul. Ma õppisin ärijuhtimist, sest mul on suur kirg töötada inimestega ja mitte ainult robotitega. SEB andis mulle võimaluse tegeleda rohkem robootikaga, sest ehk nad märkasid minu püüdlusi automatiseerida mõningaid protsesse, mis ei toiminud nii tõhusalt kui oleksid võinud. Pangas olin ma alguses kaarditöötluse spetsialist, seejärel väärtpaberispetsialist. Kuigi ma alguses õppisin robootikat iseseisvalt, andis SEB mulle tugeva teoreetilise baasi spetsiaalse koolitusprogrammi kaudu.
Milline on SEB Pank tööandjana?
Eelkõige on olemas kasvuvõimalused. Need ulatuvad karjäärivõimalustest koolituseni, kus saad oma oskusi ulatuslikult arendada. Panga kultuur on suunatud sellele, et julgustada töötajaid arenema. Teiseks on inimesed SEB-s alati avatud ja abivalmid. See käib nii kolleegide kui üldsuse kohta. Kolmandaks on vabadus töötada paindliku tööajaga. Minu jaoks on kaugtöökohal töötamise võimalus oluline, sest ma elan Latgales. Ja see vabadus väljendub robootika õppes, mida ma annan lastele oma kodulinnas Livanis.
Millised on sinu hobid?
Üks minu hobidest on minu viljapuuaed kodus. Olen inimene, kes naudib pikaajalisi protsesse, seega pakub aed mulle palju rahuldust. Teine hobi, mis aitab mul pingeid leevendada, on poks ja kikkpoks.
Irmina Švambarė
Projektijuht Balti portfelli- ja projektijuhtimise üksuses
Haridus: Londoni Ülikool, bakalaureusekraad juhtimises
Kuidas sa alustasid tööd SEB-s?
Olen saanud hariduse finantsjuhtimises. Peale selle on mul rahvusvahelisi kogemusi ka ürituste juhtimises, kinnisvarahalduses kui ka projekti- ja teenuste juhtimises. Ma olin väga rõõmus, kui sain pakkumise SEB-lt liituda meeskonnaga, kus ma saan kindlalt kõiki neid oskusi rakendada. Olen töötanud siin projektijuhina alates 2021. aasta augustist.
Mida sa projektijuhina teed?
Balti divisjoni portfelli- ja projektijuhtimise meeskond on osa panga Balti divisjoni tootearenduse ja tehnoloogia valdkonnast. Meie meeskond on suhteliselt väike – kõigi Balti riikide peale kokku 12 inimest. Selle meeskonna peamine roll on tagada suurte pangaprojektide edukas kulgemine kui ka portfelli efektiivsed tulemused. Igaüks meist töötab korraga nelja või viie suure projektiga.
Kas see tähendab peamiselt projekti koordineerimist?
See oleks üsna kitsas ja lihtsustatud vaade. Projektijuhtimise kontekstis rõhutaksin ma pigem sõna „hõlbustamine“. Piltlikult öeldes on meie töö muuta kaos struktuuriks ja korraks. Vahel tekib mõni hea idee või on plaan võtta kasutusele midagi uut, kuid algstaadiumis ei tea keegi tegelikult, kes seda juurutama hakkab ja kuidas. Mil viisil seda ellu viia? Siin on meie ülesanne mõelda algsest ideest seoses projekti edenemisega ja luua projekti töörühm, kaasates vastavad sidusrühmad. Väga oluline osa on sidusrühmade juhtimine, st tuvastada need sidusrühmad, kaasata nad vajalikesse otsustesse ning teha nendega kogu projekti vältel koostööd. Näiteks hetkel töötame jätkusuutlikkuse aruandluse projektiga, mis on eriti keeruline ja ulatuslik, sest sellesse on kaasatud paljud eri tasandid ja valdkonnad. Jätkusuutlikkuse eesmärgid mõjutavad meid kõiki alates panga strateegiast kuni tootearenduse ja klientideni. Jätkusuutlikkus on üks panga peamisi prioriteete, mistõttu on meil suur töörühm ja palju sidusrühmi, kes esindavad organisatsiooni mitmeid valdkondi. See on suhteliselt uus teema, mis vajab elluviimiseks uuenduslikke ideid ja tegevusi.
Jätkusuutlikkuse aruanne on muutumas kõikides ärivaldkondades järk-järgult normiks. Tegelikult kehtestame omamoodi standardi, millest teised õppida saavad.
Seda seetõttu, et pankadel on juba kohustus teatada jätkusuutlikkuse valdkonna edusammudest. Peatselt peavad ka suurettevõtted hakkama selliseid jätkusuutlikkuse aruandeid koostama. See on inspireeriv projekt tänu ulatusele, mõjule ja tähtsusele. Ma loodan, et aitan oma meeskonnal leida sellele mitmetahulisele projektile lihtsama, struktureerituma vaate ja tegevusplaani. Minu jaoks on tegemist erilise projektiga, sest jätkusuutlikkus on teema, mis on mind juba pikka aega huvitanud.
Millised omadused peaksid inimesel olema, et saada heaks projektijuhiks sellises suures organisatsioonis nagu SEB Pank?
Lühidalt peab olema terve mõistus ja võime töötada tundmatuga. Meie töös on palju küsimusi, eriti projektide varajastes etappides, mida tuleb mõista ja õigesti struktureerida. See nõuab kriitilist mõtlemist ja laiemat vaatenurka. Samuti avatud mõtteviisi ja võimet vaadelda iga küsimust eri vaatenurkadest. Terviklik pilt kujuneb alati paljudest erinevatest vaatenurkadest, arvamustest ja seisukohtadest. Kolmas punkt, mida ma tahaksin rõhutada, on võime muutuda ja kohandada, sest me töötame SEB-s väga kiiresti muutuvas keskkonnas, kus kohanemine on oluline omadus. See on võrreldav idufirmas töötamisega, kus on samuti palju tundmatut ja palju uusi asju. Ainult et antud juhul on tegemist suure organisatsiooniga, mis annab stabiilsuse.
Sa mainisid kiirelt muutuvat keskkonda, mis on pangas töötamise oluline element. Kuidas see elus väljendub?
Kiirelt muutuvas lähenemisviisis astutakse väikesi samme ja saavutatut testitakse ja kohandatakse pidevalt, arvestades elluviimisel kindlakstehtud muutusi. See tähendab, et me saame paindlikke ja mitmekülgseid tulemusi.
Mis sulle selle töö juures kõige enam meeldib?
Esiteks targad, nutikad ja motiveeritud inimesed minu ümber, enesekindlad oma ala spetsialistid. Teiseks töökeskkond – mitte ainult minu meeskonnas, vaid kogu pangas. Ettevõttekultuur, kus inimesed on avatud ja abivalmid. See julgustab ja muudab igapäevatöö palju meeldivamaks.
Kas sa oskad nimetada kolme põhjust, miks tasub kandideerida SEB-sse?
See on organisatsioon, mis töötab jätkusuutlikuma majanduse ülesehitamise nimel. Seetõttu annab pank suure panuse ühiskonda, hõlbustades üleminekut ajalooliselt ärimudelilt tänapäevasele. Ma tean, et see on paljude jaoks oluline aspekt, sest inimesed tahavad olla millegi väärtusliku osa. Tasub kandideerida ka seetõttu, et siin on mitmekülgne keskkond, kus igaüks saab arendada oma potentsiaali ning leida kasvuvõimalusi. Siin kuulatakse ära sinu ideed ja algatused ning see viib kolmanda põhjuseni: inimesed on SEB jaoks suur väärtus ja sa tunned seda nii igapäevatöös kui suheldes. Seetõttu ma soovitan neil, kes mõtlevad SEB Panka kandideerimisest, see järele proovida. Võib-olla suudad sa siin avada oma tõelise potentsiaali, millest sa varem pole mõelnudki. Pank on suur organisatsioon, kus sinu karjäär võib edeneda paljudesse eri suundadesse. Tasub proovida!
Dmitri Kuraksa
Infrastruktuuri arhitekt
Haridus: Tallinna Polütehniline Instituut (nüüd TalTech - Tallinna Tehnikaülikool)
Millal ja kuidas sa SEB-sse ja IT valdkonda tööle asusid?
Ma alustasin tööd SEB-s umbes viis aastat tagasi. Ma tulin siia kogenud spetsialistina – see oli aeg, kui SEB hakkas sihipäraselt kasvama ja tehnoloogiasektoris oli suur nõudlus rohkemate inimeste järele. Mina tegelesin pilvearhitektuuriga, mis oli suhteliselt uus ja suure potentsiaaliga tehnoloogia. Minu esimene ülesanne oli ehitada koos meeskonnaga pilveplatvorm. Tegemist oli uue arengusuunaga, mis parandas panga võimet töötada välja uusi lahendusi ning täiustada ja käitada olemasolevaid. Varasemalt olen ma töötanud nii IT ettevõtetes kui ka pangandussektoris Eestis. Enne seda olin Tallinna Tehnikaülikoolis lektor. Seega tundsin ma paljusid oma kolleege väga hästi, sest mõni neist oli olnud kas minu üliõpilane või õppinud minu sõprade käe all, kes olid samuti õppejõud.
Miks sa läksid õpetamisest üle ärivaldkonda?
Ma jäin pärast lõpetamist ülikooli, sest mul oli võimalus teha akadeemilist karjääri teaduses. Kuid 1990ndad oli muutuste aeg ja sai kiirelt selgeks, et teadust heldelt rahastama ei hakata. Samal ajal tekkis uus, puhtalt akadeemiline projekt nimega „Internet“, mida tol ajal tundsid ainult üksikud spetsialistid. See tundus tohutult põnev ja koos oma kolleegidega tegime ühe Eesti esimestest internetiühendustest. Tuleb märkida, et internet nägi siis üsna teistsugune välja. Seda oli palju keerulisem kasutada ja oli vaid paar ühendust, mida kasutati näiteks dokumentide edastamiseks. Euroopas olemasolevaid ühendusi oli võimalik joonistada ühele suurele paberilehele. Paljude jaoks oli see täielik uudsus, sest isegi IT-inimesed tulid minu juurde ja palusid näidata, kuidas internet välja näeb ja mida nad sellega teha saaksid. Nagu me täna teame, siis oli see uue ajastu algus mitte ainult tehnoloogias või ärivaldkonnas, vaid ühiskonnas tervikuna.
Sul on palju kogemusi tehnoloogiavaldkonnas, kuid mis pani sind liituma just SEB meeskonnaga?
Arenguvõimalus. Pangana oli SEB üsna konservatiivne, kuid teatud hetkel toimus pangas kvalitatiivne muutus. Ma olin SEB klient olnud pikka aega, seega oli pank mulle tuttav ja ma olin väga huvitatud meeskonnaga liitumisest, et olla osa järgmisest arenguetapist. Selle aja jooksul lõime ja juurutasime automaatseid protsesse ja süsteeme, mis vähendasid mitmes valdkonnas töökoormust ja muutsid panga tänapäevasemaks ja tõhusamaks. See on suure ja ambitsioonika meeskonna töö, kes ei karda teha julgeid otsuseid, näiteks värskenduste ja täienduste valdkonnas. Nüüd saame uuendada paljusid pangarakendusi mitu korda päevas, ilma et me peaks neid isegi sulgema. Varem ei olnud midagi sellist võimalik.
Milline on konkreetselt sinu vastutuse ulatus?
Mina ja minu meeskond vastutame panga IT eest – peamiselt suhtluskanalite, rakenduste ja platvormide eest. Üks suurimaid proovikive selles valdkonnas on tagada koostalitusvõime ja koostöö kõikide süsteemide vahel, ennetada võimalikke probleeme ja käia kaasas oluliste arengusuundadega. Näiteks saime internetipanga uues versioonis valmis tähtsa töölõigu, kus minu meeskond samuti olulist osa etendas. Lõppude lõpuks on üks asi programmeerida uus lahendus, kuid teine asi panna see lahendus tõhusalt tööle ja sobitada kokku ülejäänud IT-infrastruktuuriga. See on minu ja mu meeskonna jaoks suurim väljakutse.
Kuidas erineb arhitekti töö programmeerija tööst?
Programmeerija täidab enamasti äripoole antud nõudeid ja mõtleb talle antud ülesandest sisuliselt. Arhitekti ülesanne on vaadelda IT valdkonda laiemalt: näha seoseid erinevate rakenduste vahel, tunda ära võimalikke probleeme, näiteks suure töökoormuse puhul, ja tunda ära peamisi suundi, kuhu suur masinavärk on liikumas. Seda võib võrrelda suure laeva kapteniga, kes mõtleb teekonna suunast, ohutusest ja kõikide süsteemide toimimisest ning suudab hädaolukordi ette näha. Näiteks on meil mitu andmekeskust, et tagada teenuse jätkumine ootamatutes olukordades.
Kuidas sa kirjeldaksid SEB-d tööandjana?
SEB on kasvanud kohalikust organisatsioonist rahvusvaheliseks. See toob endaga kaasa muutuse ettevõtte kultuuris, mis muutub palju mitmekesisemaks ja värvilisemaks, mis omakorda tähendab erinevaid koostöö tasemeid eri kultuuridest ja erineva taustaga inimeste vahel. Mõnikord võib see olla raskem, kuid lõpuks on mitmekesisus organisatsioonile hea.
Kas soovitaksid SEB-d esimeseks töökohaks neile, kes on valinud oma ametiks IT valdkonna?
Esiteks, millistele inimestele ma soovitan karjääri IT-s? Kõige olulisem eeltingimus on tahe pidevalt õppida. Kogu oma elu. Sest see ei ole valdkond, kus sa loed raamatuid ja artikleid, kuulad loenguid ja kogu lugu – valdadki teemat. Siin vananevad teadmised väga kiiresti ja sa pead end pidevalt täiendama. Mina õpin ikka veel, kuigi olen sellel alal olnud üle 30 aasta. Mis puudutab SEB-s töötamist, siis suurim eelis on ettevõtte suurus. Ainult nii suures ettevõttes on noorel töötajal võimalik saada endale kogenud ja tark mentor. Äärmiselt oluline on tulevase karjääri jaoks ka see, kas sulle õpetab praktilisi asju kogenud spetsialist või keegi, kes alles ise õpib. Väikesed ettevõtted ei saa endale tihti lubada väga kogenud ja mentorluse oskustega töötajaid. Seega on töötajate tööle meelitamisel äärmiselt tähtis kogemustega personal. Lisaks on lai valik võimalikke valdkondi – saab proovida erinevaid asju, kuni leiad selle, mis enim meeldib. Ka on suures ettevõttes saadaval rohkem tehnoloogilisi võimalusi. Seetõttu soovitan IT valdkonnas uuel inimesel alustada oma karjääri SEB-s.
Milliseid muid omadusi peaks omama inimene, kes tahab selles valdkonnas edukat karjääri teha?
Peab olema nii huvi IT ja tehnoloogia vastu kui ka eluterve uudishimu. Sageli on probleeme joone alla tõmbamise, töö lõpetamisega. See on tavaliselt raskeim osa, kuid see on õpitav. Kuid kui valdkond meeldib, oled sellest huvitatud ja valmis õppima, siis saadab inimest edu.
Millist ülikooli sa Balti riikides IT õpinguteks soovitad?
Ma arvan, et kõik vanad ülikoolid Baltikumis on üsna tugevad. Neil on ajalooline pagas, tänapäevane vaatenurk ja head õppejõud.
Mis on sinu arvates see Eesti retsept, mis on võimaldanud riigil areneda nii tugevalt IT ja tehnoloogia valdkonnas?
Kõige tähtsam oli interneti areng, mis toimus siin veidi varem ja kiiremini. Sellel oli väga suur mõju, sest inimesed hakkasid teema vastu huvi tundma. Tekkisid esimesed suurettevõtted, kaubamärgid said rahvusvaheliselt tuntuks ja selle tulemusena arenes kogu tehnoloogiamaastik. Kuid algatajaks oli huvi tehnoloogia vastu ja usk, et sellel on suur tulevik.
