Pensionifondi jätkusuutlikkuse teave (kliima pensionifond)

Selle finantstootega edendatakse keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi, kuid selle eesmärk ei ole jätkusuutlik investeerimine.

Fondi investeerimiseesmärk on investeerida eelkõige globaalsetesse indeksfondidesse, mis edendavad või järgivad finantsindekseid, mis on suunatud eelkõige süsiniku jalajälje vähendamisele või kliimamuutuste kahjulike mõjude leevendamisele, samuti muudele keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja hea juhtimistava kriteeriumidele.

Investeeritakse globaalsetesse indeksifondidesse, mis järgivad indekseid, mille eesmärk on eelkõige vähendada süsiniku jalajälge (vähem heitkoguseid) või leevendada kliimamuutuste kahjulikke mõjusid, aga ka muid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja hea juhtimistava kriteeriume. Lisaks investeerib fond indeksifondidesse, mis rakendavad:

• välistavat jälgimist, välistades teatud majandussektoreid
• positiivset jälgimist, omades suuremat osakaalu kõrgema ESG reitinguga ettevõtetes, kliimamuutustele lahendusi pakkuvates ja puhtamat tehnoloogiat pakkuvates ettevõtetes.

Fond investeerib indeksfondidesse, mis rakendavad kontrollimeetodeid, mis välistavad emitendid, kes on seotud järgmiste äriliinide/tegevustega (või nendega seotud tegevustega):

• vastuolulised ja tuumarelvad
• kivisüsi ja naftaliivad
• tubakas

Fondijuhid jälgivad investeerimisotsuseid tehes ka kokkupuudet fossiilkütuste, hasartmängude, tsiviilrelvade ja muude vastuoluliste sektoritega.

Lisaks peavad investeeringuteks olevad indeksifondid järgima head juhtimistava, välistades ettevõtted, millel on täheldatud vastuolusid või mis ei järgi rahvusvahelisi standardeid ja konventsioone (UN Global Compact).

Fondil on lubatud investeerida ainult finantssektoris jätkusuutlikkust käsitleva teabe avaldamise määruse (SFDR) artiklite 8 ja 9 nõuetele vastavatesse investeerimisfondidesse.

Fondi poolt edendatavad keskkonna- ja sotsiaalsed omadused ning jätkusuutlikkuse näitajad on investeerimisotsuste ja fondi juhtimisprotsessi lahutamatu osa. Neid jälgitakse regulaarselt toote kogu elutsükli vältel vastavalt ettevõtte poolt kehtestatud sisemistele protsessidele.

Selleks, et mõõta sotsiaalsete või keskkonnaomaduste täitmist, jälgitakse regulaarselt fondi jätkusuutlikkuse näitajate vastavust seatud eesmärkidele. Olulisi muutusi jätkusuutlikkuse indikaatorite töös käsitletakse iga juhtumi puhul eraldi.

ESG andmed hangitakse välistelt andmetarnijatelt, kes tegelevad andmete pakkumisega ettevõtte tasemel. See hõlmab heitkoguseid ja muid keskkonnanäitajaid, aga ka hinnanguid sotsiaalsetele ja juhtimisnäitajatele. Praegu kasutatakse andmetarnijate ISS ja Sustainalytics (Morningstari ettevõte) teenuseid. Andmetarnija(d) koguvad andmeid kas otse ettevõtte aastaaruannetest või jätkusuutlikkuse aruannetest või hindavad neid ise.

Väljastpoolt saadud ESG-andmeid töödeldakse SEB-s keskses andmekeskuses, kus neid korrastatakse ja tagatakse nende kvaliteet tihedas koostöös andmetarnijatega. Mitmelt andmetarnijalt samade andmeühikute saamine võimaldab ristkontrolli ja rohkem võimalusi andmete kvaliteedi hindamiseks.

Hinnangulised andmed, mida kasutatakse, on peamiselt heitkoguste andmed. Hinnanguliste andmete osakaal sõltub fondist, kuid praegu seda regulaarselt ei jälgita.

Metoodika ja andmeallikate peamiseks piiranguks on andmete puudumine üldiselt, kuna ettevõtted ei avalda veel asjakohaseid jätkusuutlikkuse andmeid. Andmete kvaliteedi parandamiseks tehakse mõningaid hinnanguid ning rakendatakse katvuse suurendamiseks muid meetmeid, suheldes samas pidevalt andmetarnijatega. Seetõttu piirang ei mõjuta seda, kuidas finantstoote edendatud keskkonna- ja sotsiaalsete omadustega vastavuses ollakse.

Kõiki uusi investeeringuid fondi analüüsitakse jätkusuutlikkuse vaatenurgast. Hoolsuskohustuse täitmise käigus määratakse järgmised sisekontrollid:

• välistamispoliitika järgimine
• emitendi või välise fondijuhiga seotud vastuolud
• keskkonna- ja sotsiaalsete omaduste edendamine
• vastavusse viimine fondi jätkusuutlikkuse näitajatega

Väliseid kontrollimehanisme ei rakendata. 

Analüüsi tulemused on osa investeerimisotsuste tegemise protsessist ja neid vaadatakse regulaarselt üle.

Informatsioon vastutustundlike investeeringute kohta (PDF)

Fondijuht suhtleb Baltikumis asuvate ettevõtete ja kolmandatest osapooltest fondihalduritega. Fondijuht suhtleb ennetavalt ja/või reageerivalt ettevõtete ja fondijuhtidega, et parendada üldisi jätkusuutlikkuse algatusi või lahendada konkreetseid küsimusi. Jätkusuutlikkusega seotud vastuolude hindamine on osa hoolsuskohustuse täitmise protsessist.

Ühtegi konkreetset indeksit ei ole võrdlusaluseks määratud.

See avaldus kestlikkusteguritele avalduva põhilise negatiivse mõju kohta (edaspidi PAI avaldus) hõlmab aruandlusperioodi alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022.

Vastavalt Ettevõtte sise-eeskirjadele võeti PAI näitajate teavet, kui selline teave oli kättesaadav, alusvara investeeringute analüüsis  ja investeerimisotsuste tegemise protsessis arvesse lähtudes vastava finantstoote ESG strateegiast. Ettevõte kogub ja jälgib PAI näitajaid kord kvartalis ning koostab ja avaldab igal aastal PAI avalduse. Ettevõte avalikustab lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes, kuidas vastava finantstoote puhul on arvestatud kestlikkusteguritele mõju avaldavate PAI näitajatega. Ettevõte kogub ja vaatab teavet PAI näitajate kohta üle vastavalt allolevatele tabelitele, kuid hoolsuskontrolli ja investeerimisotsuste tegemisel on prioriteediks järgmised PAI näitajad:

• Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus (süsiniku intensiivsus),
• kokkupuude fossiilkütuste sektoris tegutsevate äriühingutega,
• ÜRO üleilmse kokkuleppe (UN Global Compact) põhimõtete ning Majanduskoostöö ja hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniste rikkumine,
• kokkupuude vastuoluliste relvadega.

Käesolev PAI avaldus on kestlikkusteguritele mõju avaldavate PAI näitajate koondaruanne, võttes arvesse kõiki Ettevõtte hallatavaid varasid.

Avaldus (PDF) investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele