3. jaanuaril 2018 jõustus Euroopa Liidu finantsinstrumentide turgude direktiiv MiFID II koos arvukate seonduvate õigusaktidega. Eestis hakkasid MiFID II direktiivist tulenevad nõuded kehtima koos väärtpaberituru seaduse muudatusega. Lisaks seadusemuudatusele jõustus hulgaliselt otsekohalduvaid Euroopa Liidu määrusi, millest investeerimisühing peab oma tegevuses lähtuma.
MiFID II on jätk 2007. aastal jõustunud MiFID direktiivile, sisaldades lisanõudeid investeerimisteenuste osutajale.
MiFID II peaeesmärk on veelgi suurendada investorikaitset ja turu läbipaistvust
Suurema investorikaitse tagamiseks on investeerimisühingutel uue nõudena kohustus kehtestada reeglid väärtpaberite väljatöötamiseks, heakskiitmiseks ja turustamiseks ning kohustus hinnata väärtpaberi kavandatava turustamisstrateegia vastavust investorite sihtrühmale.
Senisest täpsemini on reguleeritud huvide konfliktidega seonduv. Investorile tuleb anda täielik ülevaade võimalike huvide konfliktide üldisest laadist ja allikast ning selliste riskide maandamiseks rakendatud meetmetest.
Rangemaks on muudetud tingimusi, mille puhul investeerimisühing võib saada tasu ja hüve kolmandalt isikult, kelle investeerimistooteid või väärtpabereid ta investorile vahendab.
Investeerimisühing kohustub avaldama kliendile enne tehingu tegemist tehinguga seotud kulud ja tasud viisil, mis annab kliendile konkreetse tehinguga kaasnevatest kuludest selgema ülevaate. Ühtlasi tuleb kliendile esitada investeerimisteenuste osutamise jooksul mitu uut aruannet (näiteks iga-aastane kulude ja tasude aruanne, finantsvõimendusega väärtpaberite ja tingimuslike kohustustega tehingute positsioonide väärtuse vähenemise aruanne).
Samamoodi on täiendatud väärtpaberitega seotud korralduse täitmise reegleid. Näiteks tuleb reeglites kajastada, kuidas on tagatud korralduse parim täitmine iga konkreetse instrumendiklassi puhul, ning kirjeldada tegureid, mida kliendi korralduse käsitlemise ja täitmise viisi valides arvesse võetakse.
Turu läbipaistvuse tagamiseks on suurendatud investeerimisühingu raporteerimiskohustust. Näiteks tuleb teavitada järelevalveasutust igast tehingust, mis tehakse kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberiga. Selleks peab investeerimisühing koguma klientide ja nende tehingute kohta mitmesuguseid andmeid (näiteks LEI-kood (legal entity identifier) juriidiliselt isikult).
