Investeerimise kuukiri 2022
Detsember
2022. aasta viimast kuud alustasid investorid kõrgendatud meeleolus. Oktoobris tippnäitajateni kerkinud intressimäärad hakka-sid langema, mis tõstis võlakirjade hindu ning mõjutas positiivselt aktsiaturge. See oli esimene kord 2022. aastal, kui aktsiaturg kerkis kaks kuud järjest. Investorite suurem turvatunne kajastub ka VIX-indeksis, mida nimetatakse investorite hirmuindeksiks – see langes novembris 20 punkti tasemele (samal tasemel oli see 2022. aasta alguses). USA intressimäärad langesid, kuna turuosalised eeldasid, et USA Föderaalreserv on sunnitud majandussurutise vältimiseks rahapoliitikat mõnevõrra lõdvendama. Detsembrikuised andmed näitasid, et USA inflatsioon on ilmselt juba tipptasemele jõudnud, mis peaks andma Föderaalreservi liikmetele pisut mänguruumi. Föderaalreservi esimees J. Powell on juba vihjanud, et järgmine baasintressi tõus võib olla pisut madalam kui 0,75% (viimati kerkis baasintress just nii palju). Eeldatakse, et kevadeks tõstab keskpank intressimäära veel 1% võrra ning lõpetab baasintressi tõstmisega ligikaudu 5% juures. Euroopas tõi energiakriisi teatud raugemine kaasa turu meelestatuse tõusu. Energiakriisi rahunemisele aitasid kaasa tavapära-sest pisut soojem sügis ning uudis Euroopa gaasivarude täitumisest. Gaasihinna langemine tõi kaasa elektrihindade järsu languse, mis võimaldas ettevõtetel energiakulutusi vähendada.Teine oluline uudis, mis investoreid novembris mõjutas, oli muutus Hiina valitsuse nulltolerantses COVID-i poliitikas. Ehkki teatud märke äärmiselt karmi poliitika leevendamise kohta oli näha juba enne avalikke proteste, muutis rahva rahutus selle protsessi siiski mõnevõrra kiiremaks. Niisiis on 2023. aastal Hiinas oodata kohaliku majandustegevuse elavnemist, mis peaks mõjutama positiivselt ka maailmamajandust.Maailmamajandusel on 2023. aastaks innustust vaja, kuna majandusandmete alusel ootab ees majanduse edasine jahenemine ning järgmistel kuudel näib olukord üsna keerukas. Kõrge inflatsioon ja ostujõu langus on tarbijate tulevikuprognoose oluliselt langetanud. Tarbijate keerukat olukorda tunnevad ka ettevõtted, mis on tuleviku osas üha ettevaatlikumad, seda vaatamata 2. ja 3. kvartali majandustulemustele. Ettevõtete esindajate meeleolu peegeldab ka World PMI indeks, mis langes novembris 48 punkti tasemele – see viitab majandustegevuse aeglustumisele.2022. aasta lõpus määravad turgude suuna ära peamised keskpangad ja iseäranis USA Föderaalreserv, mis tõstab detsembri keskel baasintressi. Investorid on viimasel ajal pööranud tähelepanu Föderaalreservi võimalikele vihjetele rahapoliitika lõdvendamise kohta. Samas on FED-i juht korduvalt turgudele meelde tuletanud, et keskpank on võtnud eesmärgiks inflatsioon iga hinna eest kontrolli alla saada. Ehkki näib, et USA ja Euroopa toorainehinnad on jõudnud tippnäitajateni, ei saa rahapoliitika kujundajad siiski kergemalt hingata, kuna teenuste hinnad on jätkuvalt tõusuteel ja olukord tööturul äärmiselt pingeline (tööjõupuudus, madal töötuse määr ja palgatõus). Tõenäoliselt ootavad turud Föderaalreservilt praegu liiga palju ning juba järgmine USA kesk-panga kohtumine võib liigset optimismi kärpida.
Investeerimise kuukiri 2022
September
Finantsturgude Ameerika mäed. Ehkki absoluutarvudes ei olnud aasta kolmas kvartal kuidagi erakordne (maailma aktsiate hinnad püsisid põhimõtteliselt samal tasemel ning võlakirjad langesid pisut), kihutasid finantsturud tegelikult üles-alla nagu Ameerika mägedel. USA Föderaalreserv hakkas kevadel intressimäärasid tõstma, mis mõjutas loomulikult negatiivselt nii USA kui kogu maailma majandust. Seda on näha pidevalt langevatest ettevõtete ja tarbijate prognooside uuringute tulemustest. Kuna majanduslik olukord halvenes suve jooksul, hakkasid investorid eeldama, et Föderaalreserv on peagi sunnitud kurssi muutma ning agressiivse rahapoliitika hülgama. Ehkki keskpank ise seda teemat ei kommenteerinud, hakkasid turuosalised nimetatud stsenaariumisse niivõrd uskuma, et juulis ja augusti esimeses pooles olid aktsia- ja võlakirjaturud täis optimismi. Turgude positiivsele meelestatusele aitasid kaasa ka korralikud teise kvartali majandusandmed, mis näitasid, et ettevõtted olid suutnud kasvanud kuludega edukalt toime tulla, kandes need suures osas lõppkliendile edasi. Maailma aktsiaturu indeks MSCI World (eurodes) kerkis alates 20. juunist kuni 16. augustini lausa 18%; samal ajal tõusid euroala valitsuste võlakirjade hinnad 4−5% võrra. Aktsiaturgudel oli juuli parim kuu 2020. aasta novembrist saadik.
Hiljem võtsid turgudel võimust aga hoopis vastupidised meeleolud ning suvel teenitud tootlus kadus kiirelt. Kauaoodatud Jackson Hole’i majanduspoliitika sümpoosiumil hävitas Föderaalreservi juht J. Powell investorite optimismi, pidades väga lühikese ja karmi kõne, milles rõhutas, et keskpank jätkab intressimäärade tõstmisega ning keskendub inflatsiooni ohjamisele, kasutades selleks kõiki võimalikke vahendeid. Näis, et turud mõistsid lõpuks, et Föderaalreserv ei kavatse oma rahapoliitikat lõdvendada ning ei halvenev majanduslik olukord ega finantsturgude langus ei juhi USA keskpanga tähelepanu eemale selle põhieesmärgilt, milleks on inflatsiooni ohjeldamine. Tõepoolest, Föderaalreservil on ka teine kohustus – tagada maksimaalne tööhõive. Samas ei ole see praegu päevakorras, kuna olukord USA tööturul on hea. Töötuse määr on rekordiliselt madalal tasemel ning ettevõtetel on raskusi vabade töökohtade täitmisega – neid on oluliselt rohkem kui töötuid. USA tööturu hea seis tähendab seega hetkel halba uudist investoritele, kuna annab Föderaalreservile tegutsemisruumi. Turgude hinnangul tõstab USA keskpank intressimäärad aasta lõpuks ligikaudu 4,5% tasemele.
Ka teised keskpangad ei jää kaugele maha. Euroopa keskpank tõstis samuti suvel intressimäärasid, ehkki Euroopas valitseb äärmiselt ränk energiakriis. Ligi 10% inflatsiooni ohjamiseks on Euroopa keskpank juba baasintressi kergitanud ning teeb seda tõenäoliselt ka edaspidi. See aga tähendab, et lisaks suurtele geopoliitilistele pingetele ning kerkivatele tooraine- ja elektrihindadele peavad ettevõtted ja majapidamised tulema toime ka suurenenud laenuintressidega. Ettevõtted, mis suudavad hetkel enamiku suurenenud kulutustest jätta lõpptarbija kanda, ei seda ilmselt varsti enam teha, kuna tarbijad on muutunud enam kokkuhoidlikuks ja valivad hoolikamalt, mida tarbida. Niisiis sõltub turgude aasta lõpu kurss ettevõtete kolmanda kvartali majandustulemustest.
Investeerimise kuukiri september 2022 (inglise keeles) (PDF)
Märts
Globaalsed investorid hakkavad pingega harjuma. Märtsis olid finantsturgudel valdavateks teemadeks sõda Ukrainas ja inflatsioon. Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid avaldavad jätkuvalt survet energiatooraineturgudele, niisiis on kerkivad energiahinnad tõstnud ka inflatsiooni sellisele tasemele, kus seda aastakümneid pole nähtud. USAs sundis 8% inflatsioon sealset Föderaalreservi esimest korda alates 2018. aastast baasintressi kergitama. Ehkki finantsturgudel tuldi esimese USA intressimääratõusuga võrdlemisi hästi toime, on üsna tõenäoline, et Föderaalreserv jääb valitud kursile kindlaks ja võib aasta lõpuks baasintressi tõsta 3% tasemele. Viimastel nädalatel on turgudel pinget tekitanud Hiinas ägenev COVID-19 laine, mis on sundinud riiki viiruse leviku tõkestamiseks rakendama äärmiselt rangeid meetmeid. Kahtlemata ei ole sellel olulised tagajärjed mitte ainult Hiina, vaid kogu maailma majandusele.
Pingetele vaatamata kerkis maailma aktsiaindeks MSCI All Country World pisut üle 3%. Suurema osa tõusust võib kirjutada arenenud riikide indeksi „MSCI World“ arvele, mis kerkis peaaegu 4%. Arenevate turgude indeks, millest üle kolmandiku moodustavad Hiina ettevõtted, langes märtsis 1,3%. Investorite optimismi võib aidata selgitada tõik, et ehkki maailmamajanduse väljavaade on mõnevõrra kehvem kui mõne kuu eest, püsib see siiski suhteliselt heal tasemel. Föderaalreservi esimees J. Powell rõhutas oma kommentaaris esimesele intressimäära tõusule, et USA majandusele ennustatakse selleks aastaks ligi 3% kasvu, mis on jätkuvalt üsna tugev kasvumäär (detsembris ennustas Föderaalreserv USA 2022. aasta majanduskasvuks 4%).
Nagu juba öeldud, siis ehkki turgudel jagus küllalt halbu uudiseid, on globaalsed investorid Ukrainas toimuva sõja, kõrge inflatsiooni ja keskpankade karmistuva rahapoliitikaga tasapisi harjuma hakanud: USA investorite „hirmuindeks“ VIX langes märtsis 30 punktilt tavapärasele 20 punkti tasemele. Inflatsioon peaks märtsis tippnäitajani jõudma, kuna aprillis võrdleme hindu eelmise aasta aprillikuuga, mil hinnad olid juba järsult kerkinud. Samas seisab maailmamajandus eesootavatel kuudel siiski silmitsi olukorraga, kus pakkumine ja nõudlus on tasakaalust väljas: ehkki majandustegevuse aktiivsus peaks pärast pandeemiat taas kiirenema ja tarbijanõudlus suurenema, ei ole väga tõenäoline, et Ukraina sõda ja Hiinas möllav pandeemia pakkumise poolel kaasa aitavad.
Kuna inflatsioon kerkis ja keskpankade retoorika karmistus, kerkisid ka võlakirjade tulusused, mis langetas omakorda võlakirjade hindu. Euroalas langesid võlakirjade hinnad ainuüksi märtsis peaaegu 2% võrra ning aasta algusest saadik on need langenud ligikaudu 4%. Saksamaa 10-aastase tähtajaga riigivõlakirja tulusus, mis oli märtsi alguses veel negatiivne, küündis kuu lõpus üle 0,5%. Euroopa Keskpank tõstab sarnaselt Föderaalreservile aasta teises pooles tõenäoliselt oma baasintressi, mistõttu näeme Euroopa võlakirjaturgudel ilmselt jätkuvat intressimäärade tõusu.
Veebruar
Venemaa sissetung Ukrainasse suurendab riski. Samal ajal kui investorid on püüdnud aasta algusest saadik toime tulla järsult kerkinud inflatsiooni ja keskpankade kiiresti muutuvate poliitikatega, on finantsturgudel tõusnud ka volatiilsus. 24. veebruaril vapustas maailma aga uudis Venemaa sissetungist Ukrainasse, millega oli Euroopas alanud sõda. Ehkki see ei olnud täiesti ootamatu, kuna Vene väed olid juba mitu kuud Ukraina piiri äärde koondatud, loodeti viimase hetkeni, et ehk on võimalik tegelikku sõjategevust vältida.
Turgude esmane reaktsioon Ukraina sündmustele oli järsk langus Euroopa aktsiaturgudel. 24. veebruaril algas see Saksamaa ja Prantsusmaa börsiindeksite 5% langusega, samas kui Venemaa aktsiaindeks RTS kukkus koguni 50%. Samas stabiliseerusid aktsiaindeksid võrdlemisi kiiresti, kui investorid hakkasid arutama võimalike sõjastsenaariumite ja Venemaa suhtes kehtestavate sanktsioonide üle ning tekkis lootus, et sõda ei avalda maailma majanduskasvule väga tõsist mõju. Järgmisel päeval teatas USA president Joe Biden Venemaale kehtestatud sanktsioonidest (need ei sisaldanud veel Venemaa väljalülitamist SWIFT-i süsteemist), mis põhjustas turgudel kannapöörde ja aktsiaindeksid hakkasid järsult kerkima, taastudes eelnevalt tekkinud kahjumist täielikult. Võib öelda, et rahvusvahelised investorid on jätkuvalt pragmaatilised ning näevad Ukrainas käivat sõda kohaliku tähtsusega probleemina Ukraina ja Venemaa vahel. Turuosaliste jaoks on endiselt märksa olulisem sündmus eesseisev USA Föderaalreservi baasintressi kergitamine. Sõja puhkemine on toonud kaasa teatava ebakindluse, mis muudab Föderaalreservi ilmselt veidi ettevaatlikumaks. Märtsi keskel toimuvalt järgmiselt kohtumiselt oodatakse, et USA keskpank tõstab baasintressi ainult 0,25%, mitte 0,50% võrra, nagu hiljuti arvati.
Enne sõja algust oli Venemaa ja Ukraina aktsiate osakaal maailma aktsiaturgudel nullilähedane (MSCI All Country World Indexis, mis hõlmab kõiki maailma riike, oli Vene ettevõtete osakaal ligikaudu 0,2% ning Ukraina ettevõtete osakaal peaaegu olematu). Umbes 60% maailma aktsiaindeksitest koosneb samas USA ettevõtetest, mistõttu on loomulik, et investorid, kes näevad, et sõda ei avalda keskmisele USA tarbijale ega ettevõttele tõenäoliselt suurt mõju, ei ole tormanud riski vähendama ega aktsiaid müüma. Võttes samas arvesse, et Venemaa on üks maailma suurimaid metallieksportijaid ning Euroopa peamine energiatarnija, on tõenäoline, et inflatsioon, millele ennustatakse küll juba lähikuudel langust, tõuseb siiski veelgi. See võib sundida maailma keskpanku oma rahapoliitikat täiendavalt karmistama ja intressimäärasid kiiremini tõstma.
Investeerimise kuukiri 2021
Detsember
Maailma aktsiaturud lõpetasid aasta muljetavaldavate aastaste kasvunäitajate juures, ent eesootav aasta esitab palju suuremaid väljakutseid. Detsember lõpetas investorite jaoks tõeliselt eduka aasta. MSCI World aktsiaindeks tõusis detsembris 4%, mis tähendab, et 2021. aastal kerkis see kokku 32% ning viimase kolme aasta lõikes koguni 81%. Aasta viimane kuu ei alanud finantsturgudel sugugi nii hästi – S&P 500 indeksit tabas suurim kahepäevane langus 2020. aasta oktoobrist saadik. Investorid võtsid sammu tagasi ja pinged turgudel tõusid – seda peamiselt USA Föderaalreservi oodatava muutuva rahapoliitika ja kogu maailmas kiiresti leviva uue omikroni tüve tõttu.
Föderaalreserv näib viimaks tunnistavat, et kevadel esitatud seisukoht, mille kohaselt on inflatsiooni järsk tõus ajutine, osutus valeks ja viimasel paaril kuul on hakatud USA rahapoliitikat karmistama. Föderaalreserv teatas detsembri keskpaigas, et kiirendab varade tagasiostuprogrammi tempo kahekordseks, algselt planeeritud 15 miljardilt dollarilt kuus 30 miljardi dollarini. See tähendab, et programm lõppeb juba 2022. aasta märtsis. Pole kahtlustki, et Föderaalreservi järgmine samm pärast võlakirjade tugiostuprogrammi lõppu on intressimäärade kergitamine, mis sunnib investoreid 2022aasta võimalusi turgudel ümber hindama. Investorite muutuvad ootused kergitavad jätkuvalt lühiajalisi turu intressimäärasid. 2-aastase tähtajaga USA riigivõlakirjade tulusused on vaid nelja kuuga kerkinud 0,20%-lt 0,75%-le. Intressimäärad on lisaks USA-le kerkinud ka teistel turgudel, mis on mõjutanud negatiivselt paljude turvaliseks peetavate võlakirjade hindu.
Aasta lõpu uus pandeemialaine on märkimisväärselt suurendanud aktsiaturgude volatiilsust ning näib tõenäoline, et investorid on pinge all ka lähinädalatel. Ennustame sellele vaatamata, et 2022. aasta kujuneb aktsiaturgudel positiivseks. Ehkki pandeemiast tingitud olukord on hetkel üsna pingeline, on tõenäoline, et nakatumisnäitajad hakkavad sarnaselt eelmistele aastatele kevadel taas järsult langema. Paljude maailma piirkondade majandusandmed on endiselt stabiilsed ja töötuse määr on järsult langenud, mistõttu on tarbimise tase jätkuvalt kõrge. Kui ka maailmamajanduse kasvumäär peaks aeglustuma, püsib see siiski võrdlemisi heal tasemel. Analüütikute hinnangul kasvavad ettevõtete kasumid 2022. aastal ligikaudu 7%. Maailma ettevõtete esindajad on 2022. aasta suhtes samuti optimistlikud: ehkki ettevõtete meelestatus on võrreldes suve rekordiliste näitajatega pisut langenud, on see jätkuvalt siiski väga hea. Euroala tööstusettevõtete sentimendi näitaja oli detsembris 58 punkti ja teenindusettevõtetel 53,3 punkti; USAs olid vastavad näitajad 58,7 ja 62 punkti (rohkem kui 50 punkti näitab positiivset ootust tuleviku osas.)
Arenevate turgude aktsiad olid arenenud turgudest 2021. aastal kaugel maas, seda suuresti tänu Hiina äärmiselt vaenulikule poliitikale oma suurte IT-ettevõtete suhtes. Hiinal on olnud tõsiseid katsumusi ka kodusel kinnisvaraturul. Sealne valitsus on siiski teatanud, et 2022. aastaks plaanitakse laialdasi stimuleerivaid meetmeid, mis tähendab, et pärast eelnevat kehva aastat võib Hiinast saada käesoleval aastal aktsiaturgudel positiivne tegur.
Turgude suurimad riskid 2022. aastal
Peamised riskitegurid eesootavatel kuudel ja tegelikult kogu 2022. aastal on jätkuvalt pandeemia ja kerkiv inflatsioon, mis sunnib osasid keskpanku juba rahapoliitikat karmistama. Pärast Föderaalreservi hiljutisi otsuseid ja sõnumeid on futuuriturgude kohaselt praegu umbes 80%-ne tõenäosus, et Föderaalreserv kergitab baasintressi esimest korda juba märtsis. Investorite jaoks on sellega kohanemine keerukas, kuna intressimäärade tõstmise tsükli esimene osa toob sageli kaasa negatiivseid tootlusi, seda nii aktsia- kui võlakirjaturgudel. Praegu on olukord samas mõnevõrra erinev, kuna USAs on intressimäärade tõusu juba mõnda aega prognoositud ja see ei tohiks suure üllatusena tulla. Geopoliitilised pinged on viimastel nädalatel samuti oluliselt pead tõstnud ja võivad jätkuvalt tekitada pingeid energiaturul või häirida globaalset tarneahelat, mis pole siiani täielikult taastunud.
Investeerimise kuukiri detsember 2021 (inglise keeles) (PDF)
November
Pärast septembrikuist tagasilööki on maailma aktsiaturud taas kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Pärast septembrikuist närvilisust tõi oktoober finantsturgudele rahulikuma meeleolu, mistõttu kerkisid maailma aktsiaturud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Ehkki finantsturgude järgmise paari kuu arenguid pole lihtne ennustada, on selge, et turuosalised on hiljutised suured riskid kiiresti unustanud ja taas aktsiaturgudele tunginud. See kergitas MSCI World aktsiaindeksit kuu aja jooksul peaaegu 6% võrra. 2022. aasta majanduskasvu prognooside alandamine on peatunud ja nüüdseks on tõenäoline, et maailmamajanduse kasv stabiliseerub järgmisel aastal võrdlemisi kõrgel tasemel. Pandeemiast tingitud ärevus on samuti mõnevõrra leevenenud, kuna teadlased ennustavad, et järgmisel aastal peaks COVID-pandeemiast saama epideemia ning ühiskond õpib lihtsalt viirusega elama, ilma et see tooks kaasa suuri majanduslikke või sotsiaalseid häireid. Lisaks saavutas USA farmaatsiaettevõte Merck läbimurde, alustades oktoobris COVID-19 ravimite masstootmisega. Ühendkuningriigist sai esimene riik Euroopas, kes selle ravimi kasutamise heaks kiitis, ning ka Euroopa Liidu ja USA ametivõimud on käivitanud ravimi hindamise ja heakskiitmise protsessi. Kui see osutub nii edukaks, nagu kliinilised katsed näitasid, vähendab see täiendavalt viiruse mõju finantsturgudele ja maailmamajandusele tervikuna.
Oktoobris avaldatud ettevõtete kolmanda kvartali majandustulemused näitasid, et tarneahela häired ja suurenenud tootmiskulud ei avaldanud ettevõtete kasumitele kuigivõrd suurt mõju ning tulemused ületasid nii USAs kui Euroopas suures osas analüütikute prognoose. Samas aitas ettevõtetel selliseid tulemusi saavutada just toodete ja teenuste hindade kergitamine. See tõi omakorda kaasa inflatsiooni tõusu ning ilmselt püsib inflatsioon kõrgel tasemel palju kauem, kevadel ennustati: siis nimetas USA Föderaalreserv esimest inflatsioonitõusu ajutiseks. Kuna inflatsioon on kerkinud kõrgustesse, kus seda pole aastakümneid nähtud (euroala aastane inflatsioon oli septembris 3,4% ja USAs koguni 5,4%), siis tõuseb risk, et keskpangad on inflatsiooniprobleemi lahendamisega hiljaks jäänud ja võivad selle üle kontrolli kaotada. Maailma tarneahelad taastuvad samas jätkuvalt ning käesoleva aasta tugevale nõudluse kasvule, seda eriti kestvuskaupade osas, ennustatakse leevenemist, mis tähendab, et järgmisel aastal võib oodata ka inflatsioonitaseme langust. Lisaks sellele on maailma tähtsaimad keskpangad jõudnud juba faasi, kus rahapoliitikat hakatakse järk-järgult karmistama. USA Föderaalreserv on teatanud, et kärbib alates novembrist praeguseid 120 miljardi dollari eest kuus tehtavaid tugioste 15 miljardi dollari võrra kuus, mis tähendab, et järgmise aasta keskel saab tugiprogramm läbi.
Finantsturgudel julgustavad stabiilne majanduskasv, tugev tarbijanõudlus ja võlakirjade negatiivne tootlus (inflatsiooniga kohaldatult) investoreid jätkuvalt suuremaid investeerimisriske võtma ja oma varasid rohkem aktsiatesse paigutama, kuna need on valitsuse ja ettevõtete võlakirjadest endiselt märksa tulusamad. Viimaste aastate märkimisväärne tõus aktsiaturgudel (MSCI World aktsiaindeks kerkis kolme aastaga 64 protsenti ja viie aastaga 94 protsenti) tähendab tõenäoliselt seda, et eesolevate aastate kasumid jäävad madalamaks, kuna keskpangad hakkavad rahapoliitikat tasapisi normaliseerima.
Oktoober
Erinevate riskide koondumise tõttu hakkasid aktsiaindeksid langema. Ehkki investorid näivad olevat pandeemiaga harjunud ja COVID-19 uute juhtude arvu tõus ei tekita turgudel nii suurt muret kui enne, toimus maailma aktsiaturgudel septembris pärast mitme negatiivse riski esile kerkimist langus. Raskused Hiina kinnisvaraturul, USA senatis seiskunud debatt võla ülempiiri üle ja üleilmne energiakriis on sundinud investoreid sammu tagasi astuma ja hindama ümber maailma majanduskasvu väljavaated ja riskid eesootavatel kuudel. Samas on kerkivad intressimäärad mõjunud kahjulikult nii võlakirjade kui investeeringute hindadele.
Ettevõtete suurepärased teise kvartali majandustulemused ja head tulevikuprognoosid võisid küll anda turgudele märku aktsiahindade tõusutrendi algusest, ent mure suureneva inflatsiooni pärast ja muud ülalmainitud põhjused on vähendanud maailmamajanduse kasvuvõimalusi ja seega positiivsed tegurid üles kaalunud. Toorainehindade (eelkõige energiahindade) pikaajaline tõus võib majandust järgnevatel kuudel mõnevõrra aeglustada. See risk peegeldub ka USA Föderaalreservi (FED) viimases majandusprognoosis, kus on alandatud USA majanduskasvu prognoosi käesolevaks aastaks 7%-lt 5,9%-le. Samas on nii USA kui teiste suurriikide majanduskasvu väljavaated ajaloolise keskmisega võrreldes endiselt väga head. Investorid jälgisid hoolega ka keskpankade avalduste pisut muutunud tooni: USA Föderaalreserv, mis alguses nimetas inflatsiooni esimesi kerkimisi ajutiseks, peab nüüd tunnistama, et inflatsioon püsib kõrgel taseme kauem, kui eelnevalt oodatud. Käesoleva aasta inflatsiooniprognoos USA-s on kerkinud 3,4 %-lt 4,2%-le. Seetõttu on vähehaaval muutumas ka FED-i nõukogu liikmete suhtumine baasintressi tõstmise osas. Veel mõni kuu tagasi ennustasid paljud USA keskpanga liikmed, et baasintressi kergitatakse esimest korda 2023. aastal; nüüd usuvad pooled neist, et see leiab aset juba aastal 2022. Sellised muutused on kahtlemata mõjutanud turu üldiseid intressimääri ja võlakirjaturgude kurssi. USA 10-aastase tähtajaga riigivõlakirja tulusus tõusis ainuüksi septembris 0,2% võrra, 1,5%-le. Seetõttu on paljude USA dollaris nomineeritud võlakirjade hinnad langenud. Nagu tavaks on saanud, mõjutavad USA dollari tugevnemine ja USA kerkivad intressimäärad märkimisväärselt arenevate turgude võlakirja hindu, mis on suhteliselt järsult langenud. Pärast intressitasemete kerkimist kogu maailmas on tõusuteel ka Euroopa võlakirjaturud – Saksamaa 10-aastase tähtajaga riigivõlakirja tulusus kerkis kuu ajaga 0,2% võrra, 0,2% tasemele. Pika tähtajaga võlakirjade hinnad on turu intressimäärade suhtes iseäranis tundlikud, mistõttu tõi 0,2% tulususe tõus kaasa Saksamaa 10-aastase võlakirja hinna tõusu ligikaudu 2% võrra (võrreldav maailma aktsiaindeksiga).
Samas on kõiki praegusi riske (probleemid Hiina kinnisvaraturu ja USA võlalaega ning energiakriis) võimalik õigete poliitiliste lahendustega seljatada, seega on praegu valdavaks väljavaateks siiski maailmamajanduse kiire jätkuv kasv. Ettevõtted on endiselt optimistlikud ja tarbimisandmed paljudes maailma piirkondades näitavad samuti, et aasta lõpus on majandustegevus elav. Aasta viimases kvartalis peavad investorid samas toime tulema suurenenud volatiilsusega, mis võimendub novembris (tõenäoliselt) veelgi, kuna siis oodatakse USA keskpangalt otsust võlakirjaostu programmi kärpimiseks, mida võib näha esimese sammuna rahapoliitika karmistamiseks eeloleval paaril aastal.
September
Aktsiaturud on kerkinud uutesse kõrgustesse, ent investorid muutuvad närvilisemaks. Maailma aktsiaturud liikusid. suve lõpus üles ning indeksid kerkisid taas kõigi aegade kõrgeimatele tasemetele. Viimased nädalad on investorite jaoks pingelisemad olnud, kuna pandeemiakriis on süvenemas. Majanduspiirangute kõrvaldamisest tingituna olid maailmamajanduse tulemused aasta teises kvartalis vägagi korralikud. Aasta lõpp tuleb ent tõenäoliselt raskem, kuna nakatumise tase on kogu maailmas tõusuteel. Mõned riigid kavatsevad vaatamata keerukamaks muutuvale olukorrale enamiku piirangutest tühistada, kuid ka ülejäänud riikide piirangud on ilmselt tagasihoidlikumad kui eelmise aasta karantiini päevil. Mõned Aasia riigid rakendavad pandeemia suhtes endiselt nulltolerantsi ning seega ka rangemaid meetmeid (Hiinas suleti ühe nakatumise tõttu täielikult terve sadam), mis mõjutab olulisel määral maailma transpordisüsteemi ja taastuvat, kuid endiselt haavatavat tarneahelat. Samas on ettevõtete ja tarbijate meelestatus endiselt väga positiivne: Markit Eurozone Manufacturing indeks langes juulis teist kuud järjest, ent on siiski kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Regiooni töötuse määr langes jätkuvalt, jõudes 7,7%-ni, ning on lähedal pandeemiaeelsele näitajale. Ka USA töötuse määr on langenud ja püsib praegu 5,4%-l.
Euroopa ja USA aktsiaturgude tootlus ületas augustis taas arenevaid turge – neid vedas alla Hiina, mille valitsus on märgatavalt suurendanud oma fookust mitmetele ettevõtlussektoritele, eesotsas IT-ga. Hiinas kehtestatakse rangemad konkurentsinõuded, ettevõtted peavad hakkama kliendiandmetega vastutustundlikumalt ümber käima ja laenusaamine muutub keerukamaks. Kõik see peaks aitama kaasa sotsiaalse heaolu suurenemisele, ent ettevõtete jaoks tähendab see märkimisväärseid investeeringuid ja väiksemaid kasumeid. Eurodes arvestatuna on Hang Sengi Hiina ettevõtete aktsiaindeks sellel aastal põhimõtteliselt muutumatuna püsinud ning jääb globaalsetest indeksitele ligikaudu 20% võrra alla.
Langev töötuse määr ja võrdlemisi tagasihoidlikud majanduspiirangud on ajendiks majandustegevuse kasvule, mis koos jätkuvalt häiritud üleilmse transpordisüsteemiga ja piiratud kaubavarudega avaldavad inflatsioonile survet. Vaatamata sellele, et viimaste kuude inflatsiooninäitajad on mitme aasta kõrgeimad, on COVID-19 viirusega seonduv suurenev risk hoidnud ära võlakirjade tulususte kerkimise – need on endiselt äärmiselt madalal. Ehkki Saksamaa 10-aastase riigivõlakirja tulusus kerkis augustis pisut, oli see kuu lõpuks siiski -0,40% tasemel. USAs, kus intressimäärade tõusu ennustatakse varem kui Euroopas, kerkis sama tähtajaga võlakirjade tulusus 0,10% võrra 1,30%-le. Lähitulevikus mõjutab võlakirjaturge kõige rohkem USA Föderaalreservi (FED) oodatav otsus varade tugiostuprogrammi kärpimiseks. Praegu teeb FED selle programmi raames igakuiselt majandusse 120 miljardi USD suuruse likviidsussüsti, mis on saanud turgude jaoks määrava tähtsusega teguriks.
August
Hiina regulatiivsete meetmete karmistumine survestab arenevaid turge. Viimastel nädalatel finantsturgudel toimunu annab märku sellest, et investorid ei ole maailma majanduskasvu osas enam nii positiivselt meelestatud. Ehkki USA ja Euroopa ettevõtete väga head teise kvartali kasumid tõstsid MSCI World aktsiaturu indeksit pea 2% võrra, püüdis investorite tähelepanu hoopis Hiina valitsuse suurenenud tähelepanu ja võimalikud piirangud sealsete tehnoloogiaettevõtete, nagu Alibaba ja Tencenti osas. Selle tulemusel langesid Hiina aktsiaindeksid 13%, mis omakorda vedas alla arenevate turgude turu. Lisaks tekitas uute Covid-19 nakatumiste arv maailmas küsimusi selles osas, kas praegune muljetavaldav maailmamajanduse kasvutempo on siiski jätkusuutlik. Esialgsete andmete kohaselt kasvas USA majandus ainuüksi teises kvartalis 1,6% ja euroala majandus 2%, mis on väga hea tulemus. Uus Covid-19 laine loob aga suure riski, et maailmamajanduse kasv võib talve lähenedes aeglustuda. Tõusnud vaktsineerimise tempo on lubanud valitsustel seniajani majanduspiiranguid tõsta, ent on märke ka sellest, et tulevikus kasv aeglustub. Näiteks World Manufacturing PMI ostujuhtide indeksi uuring näitas, et tööstussektorite esindajate prognoosid langesid teist kuud järjest. Ehkki absoluutarvudes on ostujuhtide indeks endiselt kõrgel tasemel ja annab märku kasvust, on tööstussektori prognooside pidev langus andnud minevikus signaale majanduskasvu aeglustumisest.
Aktsiaturgudel kerkinud pinged peegeldusid ka võlakirjaturgudel, kus tõusis nõudlus kõige madalama riskiga võlakirjade järele, seda vaatamata äärmiselt madalatele ja tihti negatiivsetele tulusustele. See tõi omakorda kaasa selliste võlakirjade hinna tõusu. Näiteks langes Saksamaa 10-aastase riigivõlakirja tulusus mai -0,10% tasemelt juuliks -0,5%-le, mis on sarnane aasta alguse tasemele. Langevad võlakirjade tulusused (mis tähendab kerkivaid võlakirja hindu) ei ole sellise tugeva majanduse puhul tüüpilised ning aktsiaturgude kasv võib investorite prognooside kohaselt peegeldada kahte stsenaariumit: kas pikenenud (ja isegi agressiivsemaid) keskpankade lõdvendavaid rahapoliitilisi meetmeid või palju kiiremat majanduskasvu aeglustumist, kui praeguste majandusandmete alusel võiks eeldada. Niisiis on turgude jaoks määravateks teguriteks jätkuvalt maailma tähtsaimate riikide fiskaal- ja rahapoliitilised meetmed. Juulis tunnistas USA Föderaalreserv, et riigi majanduskasv kulgeb prognooside kohaselt, ent rahapoliitiliste meetmete karmistamiseks on endiselt tarvis paremaid majandusnäitajaid, seda eriti tööturul.
Lähitulevikus on olukord turgudel tõenäoliselt jätkuvalt mõnevõrra pingelisem kui äärmiselt rahulikus ja positiivses aasta esimeses pooles. Sellegipoolest on kõrge reitinguga võlakirjade intressimäärad negatiivsed ning kasvav tarbimine ja inimeste mobiilsus annavad märku sellest, et ettevõtete kolmanda kvartali majandustulemused on samuti head. Tõenäoliselt on investorid seega valmis oma portfelli rohkem riski võtma, seda isegi turbulentsel perioodil, mis soosib kõrgema riskitasemega investeeringuid, näiteks ettevõtete aktsiatesse.
Juuli
Optimism on turgudel tagasi ja aktsiaindeksid kerkivad uutesse kõrgustesse. Üleilmse vaktsineerimistempo kiirenedes oli paljude riikide valitsustel võimalus majanduspiiranguid leevendada, nii et vaatamata uute juhtumite arvu tõusule on igapäevane elu tasapisi tavapäraseks muutunud. Pandeemiast tingitud olukorra paranemine peegeldus ka investorite kerkinud optimismis turgudel. Viimaste aastate suurenenud majapidamiste säästud, majandustegevuse kiirenemine ja keskpankade jätkuvalt soodne rahapoliitika lubavad meil paljudes ärisektorites oodata väga tugevat teist poolaastat. Selle tulemusel on näitajad, mis peegeldavad ettevõtjate esindajate tulevikuprognoose, paljude aastate kõrgeimad. Majandustegevus on viimastel kuudel oluliselt kiirenenud ja juulis loodetakse ettevõtetelt näha suurepäraseid teise kvartali majandustulemusi. Investorid eeldavad ettevõtetelt kogu ülejäänud aasta väga häid tulemusi, mis seletab suuresti ka seda, miks aktsiaindeksid uutesse kõrgustesse on kerkinud. Lisaks sellele on viimaste nädalate tööstusmetallihindade langus toonud kaasa turu prognooside teatava languse pikaajalise inflatsiooni osas, mis on turgudel pinget leevendanud. VIX indeks, mis mõõdab investorite lähituleviku volatiilsuse prognoose ja mida nimetatakse mõnikord investorite hirmuindikaatoriks, langes juunis 15 punktini, jõudes nii oma madalaimale tasemel alates 2020. aasta veebruarist, kui COVID-19 pandeemia maailma tabas.
Turvalistesse riigivõlakirjadesse investeerivad investorid peavad jätkuvalt hakkama saama keerukas negatiivsete tulusustega keskkonnas. Võlakirjade intressimäärad, mis on aasta algusest saadik stabiilselt kerkinud, on taas langusteel. Investorid võtavad üha enam riski ning eelistavad ettevõtete aktsiaid ja kõrgema riskitaseme, ent suurema tootlusega võlakirju.
Ehkki keskpangad jätkavad madalate intresside poliitikaga veel vähemalt mitu aastat, spekuleeritakse siiski, et USA Föderaalreserv hakkab peatselt kärpima oma väärtpaberite ostuprogrammi, mille raames tehakse igakuiselt 120 miljardi USA dollari väärtuses tugioste. See saab olema esimene tõeline samm rahapoliitika karmistamiseks, mis mõjub turgudel tõenäoliselt häirivalt. Maailmamajanduse üldpilt on samas siiski äärmiselt tugev ja see peaks olema otsustav tegur finantsturgude kursi määramisel aasta teises pooles.
Juuni
Inflatsiooninäitajad kärpisid turgude optimismi, ent seda ainult hetkeks. Mais üha enam päevakorda kerkinud inflatsioon vähendas veidi investorite optimismi, tõstes kuu esimeses pooles turu volatiilsust ja viies aktsiate tootluse negatiivseks. Pärast esialgset ehmatust aktsiaindeksid siiski taastusid ja jätkasid tõusuteel.
Nagu oodatud, said turuosalised mais teada, et USA inflatsiooninäitaja oli võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt tõusnud. Ehkki eelmise aasta madala baashinna tõttu oli kõrget inflatsiooni oodata, olid USA inflatsiooninäitajad siiski paljude analüütikute jaoks oodatust kõrgemad. Ainuüksi aprillis tõusis hinnatase USA-s 0,8% (prognoos 0,2%) ja aastane inflatsiooninäitaja kerkis 4,2%-le (prognoos 3,6%), olles kõrgeimal tasemel alates 2008. aastast. Lisaks juba mainitud madalale baashinnale mõjutas inflatsiooni tugevalt ka toorainehindade tõus, endiselt taastuvad tarneahelad ja sellest tulenevalt tõusnud transpordikulud. Samas prognoositakse järgnevateks kuudeks inflatsiooni mõningast langust, mis toob finantsturgudel kaasa rahulikuma perioodi. Kui inflatsiooni kasv suvel aeglustub, liigub investorite tähelepanu taas maailmamajanduse taastumisele ja pandeemiast tingitud olukorra parandamisele. Piirangute leevendamine paljudes riikides suurendab tarbijate liikuvust ja kulutusi, mis mõjutab kahtlemata väga positiivselt nii ettevõtete finantstulemusi kui riigi rahandust. Piirangumeetmete leevendamisega saavad ka kõige rohkem kannatanud majandussektorid tasapisi normaalsuse juurde naasta, mis toob kaasa töötuse määra järsuma languse. Näiteks USA-s ja Euroopas on töötuse määr langenud vastavalt 5,8%-le ja 8,0%-le. Kiiresti taastuva tarbimise ja kasvava nõudluse tõttu on tööstussektori ostujuhtide indeks, mis peegeldab tööstussektori seisu ja prognoose, kerkinud neljandat kuud järjest ning on hetkel kõrgeimal tasemel 2010. aastast saadik. Tõepoolest, kiiresti taastuv nõudlus prognoosib paljudele USA ja Euroopa ärisektoritele kibekiiret ja kasumlikku majandusfaasi, ent arengumaad võitlevad endiselt pandeemiaga ja on selles osas oluliselt maha jäänud. Seda on märgata ka muutustest finantsturgude indeksites: aasta algusest peale on nii arenevate turgude aktsiad kui võlakirjad arenenud turgude indeksitest kaugele maha jäänud. Teisest küljest on olukord arengumaades vaktsineerimise kiirenemise tõttu paranemas.
Surve USA Föderaalreservile on viimastel nädalatel samuti leevenenud, kuna pikaajalised intressimäärad on USAs stabiliseerunud ja isegi langenud. Muid olulisi uudiseid mais seoses suuremate keskpankadega ei olnud, seega mõjutab nende rahapoliitika finantsturge endiselt soodsalt. Samas on turgudel hakatud vaikselt arutama, kas Föderaalreserv kavatseb peagi oma võlakirjade tugiostuprogrammi kärpida. Arvatakse, et Föderaalreservi juht Jerome Powell võib seda mainida juba käesoleva aasta kolmandas kvartalis. Siiski ei tohiks üldine rahapoliitiline kurss eriti muutuda, kuniks tööturu taastumise kohta selgeid märke pole.
Mai
Investorid valmistuvad kuumaks suveks – aktsiaturgudel lüüakse uusi rekordeid. Aprillis oli meeleolu finantsturgudel valdavalt positiivne. Aktsiahindu tõukasid ühe kõrgemale esimese kvartali tugevad SKT näitajad, käimasolev vaktsineerimine ja keskpangad, kellel läks korda turu intressimääri stabiliseerida. Ehkki üha kiirenev majandustegevus ja suures koguses turgudel saada olevat odavat raha tekitavad investorites muret kontrollimatu inflatsiooni pärast, on head uudised ülejäänud majandusandmete osas need hirmud üles kaalunud. MSCI World aktsiaindeks kerkis aprillis 2,2% ning on aasta algusest saadik tõusnud üle 11%. Arenevad riigid, kus pandeemiast tingitud olukord on hetkel märksa raskem ja vaktsiinide saadavus palju viletsam kui arenenud riikides, on viimastel kuudel maailmaturgudel teistest maha jäänud. MSCI Emerging Markets aktsiaindeks on aasta algusest oluliselt vähem kerkinud, ligikaudu 6,5%.
Nagu tavaks saanud, on maailmamajanduse taastumises olulist rolli mänginud Ameerika Ühendriigid kui maailma suurima majandusega riik. President Biden on täitmas oma lubadust kõik USA kodanikud võimalikult kiiresti ära vaktsineerida ja eduka vaktsineerimisprogrammi tulemusi on juba näha: riik tühistab piiranguid ja avatakse oodatust palju kiiremini. Mitmete otsetoetuste ja palgataseme tõusu tõttu tõusis USA leibkondade kasutada olev tulu märtsis märkimisväärselt ja palju sellest rahast on veel kulutamata. See ennustab suveks hüppelist tarbimise kasvu.
Üldiselt võib öelda, et ettevõtete kahanevate laovarude ja tarbimise kasvuprognoosi tõttu ennustatakse paljudele sektoritele kibekiiret hooaega, kuna nad on sunnitud kasvava nõudlusega sammu pidama. Kasv peegeldub ka maailma tööstuse ostujuhtide indeksis World Manufacturing PMI, millega mõõdetakse üleilmse tööstussektori esindajate prognoose – see on kõrgeimal tasemel alates 2010. aastast. Kiiresti taastuv tarbimine koos veel mitte täielikult taastunud tarneahelatega suurendavad aga inflatsioonisurvet, mis on turgudel juba mõnda aega pingeid tekitanud. Kardetakse, et keskpangad oma püüdlustega takistada turge üle kuumenemast võivad hakata rahapoliitikat karmistama kavandatust märksa varem. Enamik analüütikuid leiab siiski, et järgnevatel kuudel tõusev inflatsioon on suuresti tingitud eelmise aasta madalast võrdlushinnast. Leitakse, et USA-s jõuab inflatsioon aasta teises pooles 2% lähedale.
Ehkki aktsiaindeksid on jõudnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele, on paljud investorid maailmamajanduse käekäigu osas järgnevatel kuudel positiivselt meelestatud. Seetõttu võtavad nad enda portfellidesse ka jätkuvalt täiendavat riski ja kasutavad turu korrigeerimisi, et enda portfelli odavamaid aktsiaid lisada. Nagu juba mainitud, on suurimaks riskiks jätkuvalt oodatust kõrgem inflatsioon, mis võib muuta keskpankade äärmiselt turusõbralikku rahapoliitilist kurssi.
Aprill
Vaktsineerimisest innustust saanud aktsiaturud lõid uusi rekordeid. Ehkki Suessi kanali blokeerinud Ever Given, üks maailma suurimaid konteinerlaevu, põhjustas turgudel märtsi lõpus mõningase segaduse, ei olnud sellel vahejuhtumil maailmamajanduse ega finantsturgude seisukohast kaugeleulatuvaid tagajärgi. Märtsis jätkus maailma aktsiaturgudel tõus ja peamised aktsiaindeksid kerkisid kõigi aegade kõrgeimatele tasemetele. Märtsis tõusid ka võlakirjade tulusused (nt USA 10-aastase riigivõlakirja tulusus kerkis märtsis 1,4%-lt 1,74%-ni), ent pärast keskpankade sekkumist oli näha tulususte stabiliseerumist. Euroopa Keskpank teatas, et suurendab taas võlakirjade tagasioste ning USA Föderaalreserv on vähendanud emiteeritavate riigivõlakirjade hulka, mis vähendab nende pakkumist turul. Sellised meetmed on aidanud intressimäärasid stabiliseerida, seega ei tohiks nende kerkimine investoritele järgmistel kuudel peavalu valmistada. Üldisele positiivsemale meeleolule finantsturgudel on aidanud kaasa optimistlikud väljavaated maailmamajanduse kiirenemise osas eesolevatel kuudel. Kuna vaktsineerimine käib ja valitsused viivad ellu ulatuslikke majandust stimuleerivaid programme, ennustavad tööstussektori esindajad väga head aastat: üleilmse töötleva tööstuse ostujuhtide indeks on kümne aasta kõrgeima taseme lähedal ja USA ISM tootmisindeks on jõudnud 64,7 punkti tasemele, mis on kõrgeim näitaja pärast 1983. aastat, kui Ronald Reagan oli USA president. Samuti annavad maailmamajanduse taastumisest märku kiiresti kerkivad toormehinnad. Ühe tähtsama tööstusmetalli vase hind on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 80% võrra, terasehinnad on kerkinud ligikaudu 40% ja nafta hind, mis on üle pika aja jõudnud 60 dollarini, on ainuüksi novembriga võrreldes tõusnud üle 50%. USA intressimäärade kiire kasv ja dollari väärtuse tõus on suurendanud paljude arenguriikide kulutusi oma dollaris võetud laenude teenindamiseks, mis on viimastel nädalatel põhjustanud olukorra, kus arenevate riikide aktsiate ja võlakirjade sooritus on arenenud turgudele alla jäänud.
Ehkki MSCI World aktsiaindeks on eelmise aasta märtsiga võrreldes kerkinud üle 40% ja jõudnud rekordilisele tasemele, suunavad investorid üha rohkem varasid aktsiatesse. Ühest küljest on eri liiki võlakirjade äärmiselt madalad tulusused sundinud investoreid riski suurendama, ent teisalt annavad turgude jaoks olulised tegurid, nagu vaktsineerimine ning keskpankade ja valitsuste äärmiselt soodne fiskaalpoliitika, investoritele lootust, et teine kvartal tuleb aktsiaturgudel edukas. Investorite hirmuindeksiks kutsutav VIX-indeks langes märtsis viimaste aastate madalaimale tasemele, andes märku sellest, et investorid tunnevad end turvaliselt ega eelda turgudel tulevikus erilist volatiilsust. Loomulikult sõltuvad nii finantsturgude käekäik kui ka maailmamajanduse taastumine suurel määral sellest, milline on maailmas pandeemiaga seonduv olukord.
Märts
Finantsturgudel tulususe kasv peatus. Maailma aktsiaturgudel aasta algusest kestnud tõus peatus veebruari lõpus. Ehkki majandusandmed on endiselt paljulubavad ja maailma majanduskasvult oodatakse pärast piirangute lõdvendamist taastumist, on investorite ärevus viimastel nädalatel suurenenud. Selle on tinginud võlakirjade tulususte tõus ja kerkinud inflatsiooniprognoosid, mis on tekitanud investorites hirmu, et keskpangad on sunnitud oma rahapoliitikat karmistama ja baasintressi tõstma. Võlakirjade tulususte tõus ei alandanud ainult võlakirjade hinda, vaid kahjustas ka aktsiaturge, iseäranis kasvuaktsiate osas, mille hinnad on tundlikud intressimäära muutuste suhtes. Ehkki inflatsiooni kiirenemiseks on mitmeid põhjuseid (majanduste taasavamine, nõudluse kasv, toormehindade tõus, laiaulatuslikud majandust stimuleerivad paketid), on inflatsiooni võimalik tõus lähikuudel tõenäoliselt siiski lühiajaline, seda baasefekti mõju tõttu, mis peaks aasta lõpuks kaduma. Samuti on COVID-19 pandeemial olnud tõsisemad pikaajalised majanduslikud tagajärjed (kõrgem töötuse määr, suurenenud pankrottide arv, rohkem ebakindlust tuleviku suhtes), mis ei tohiks lubada inflatsioonil kasvutempot tõsta.
Võimaliku intressimäärade tõusu kartes pööravad turud märtsis maailma keskpankade sõnavõttudele hoolikalt tähelepanu. Tõenäoliselt püüavad keskpangad finantsturge rahustada, kinnitades, et järgnevatel aastatel pole plaani rahapoliitilist kurssi muuta ning intressimäärad püsivad nullilähedased või isegi negatiivsed. Eelnevalt ennustati, et USA intressimäärad jäävad kuni 2023. aastani samale tasemele, seega on USA Föderaalreservi märtsi teadaanne määrava tähtsusega: finantsturud jälgivad hoolega iga sõna Föderaalreservi esimehe J. Powelli kõnes, et aimu saada, kas hiljutine tulususte tõus mõjutab ka keskpanga poliitikat.
Lisaks keskpankade poliitikale sõltuvad maailma majanduse areng ja finantsturgude meeleolu suuresti ka pandeemilisest olukorrast. Vaktsineerimine kogub hoogu – praeguse seisuga on USA-s vaktsineeritud umbes 15 protsenti ja Ühendkuningriigis ligikaudu 30 protsenti elanikkonnast. Euroopa Liidus on see näitaja oluliselt väiksem, siin on vaktsineeritud vaid veidi üle 5 protsendi elanikest. Kui selline tempo jätkub, siis saavutab Ühendkuningriik kriitilise 70 protsendi piiri maiks, USA septembriks ja Euroopa Liit alles 2023 aastaks. Samas eeldatakse, et vaktsiinitootjad peaksid peagi saama üle häiretest tarneahelas ja Euroopas peaks protsess seejärel kiirenema, mis annab ka siin tulevikuks lootusrikkama väljavaate.
Veebruar
Investorid keskenduvad jätkuvalt pandeemiajärgsele maailmale. Vaatamata kogu maailmas toimuvale vaktsineerimisele ja paljudes riikides rakendatud rangetele piirangumeetmetele ei ole riigid veel majandusi avanud – seda on takistanud viiruse uued mutatsioonid ning kõrge nakatumise ja surmade määr. Vaktsineerimine kogub aga üha enam hoogu ja hoolimata probleemidest vaktsiinitarnetega, on suhteliselt lühikese ajaga vaktsineeritud üle 100 miljoni inimese. Kui vaatame finantsturgude arengut, siis on näha, et riskidele vaatamata on investorid lähituleviku osas positiivselt meelestatud. Nii kerkisid jaanuaris jätkuvalt ka paljude kõrge riskitasemega varaklasside hinnad, pikendades nii muljetavaldavat kolmekuist kasvuperioodi. Samas langesid turvaliste investeeringutena tuntud riigivõlakirjade hinnad, kuna nende tulusus ei olnud investoritele atraktiivne ning vajadus turvaliste investeeringute järele langes. VIX indeks, mida tuntakse kui investorite „hirmuindeksit“, on langenud madalamaile tasemele alates eelmise aasta veebruarist, kui COVID-19 viirus Euroopas levima hakkas. Investorite positiivset meelestatust toetavad jätkuvalt keskpankade ja valitsuste majandust stimuleerivad meetmed. Valitsused ja keskpangad kulutasid 2020. aastal erinevatele stimuleerivatele meetmetele üle 21 triljoni dollari (24% 2019.aasta globaalsest SKT-st), seega annavad nad endast kindlasti kõik võimaliku, et seda raha ei raisataks.
Kuna karantiin kestab oodatust kauem, peame olulisi märke majanduse taastumisest veel vähemalt mõned kuud ootama. Maailmamajanduselt oodatakse aasta teises pooles, pärast piirangute tühistamist, taastumist. Lisaks suurenesid 2020. aastal paljudes riikides inimeste säästud ja pärast piirangute tühistamist on oodata tarbimise järsku kasvu. Vaatamata suurtele viirusega kaasnevatele riskidele eeldatakse, et turgude meelestatus püsib järgnevatel kuudel positiivne, mis soosib kõrge riskitasemega investeeringuid, eeskätt aktsiaid.
Jaanuar
Pandeemia aasta lõppes investorite positiivse meeleoluga ja aktsiaturgude uute rekorditega. Paljude kõrge riskiga varaklasside tootluse tõus detsembris pani punkti aastale, mis oli investorite jaoks pärast finantskriisi keerukaim. Aasta viimasel kuul kerkis MSCI World aktsiaindeks peaaegu 2%, mis tegi aastaseks tõusuks kokku 6,3%; arenevate turgude aktsiaindeks MSCI Emerging Markets tõusis detsembris aga 5% ning kogu aasta jooksul 8,5%. Viimastel nädalatel on turgudel valitsenud positiivne meeleolu, seda vaatamata teisele või lausa kolmandale viiruselainele, millega paljud riigid praegu silmitsi seisavad ja mis on tinginud äärmiselt karmide piirangute kehtestamise. Finantsturgudel on aga näha, et vaktsiiniuudiste valguses näevad investorid juba pandeemiajärgset maailma ja eeldavad, et naaseme kiiresti tavapärase elu juurde. Turgude optimismile andsid hoogu ka suuremad keskpangad ja valitsused, mis majandust jätkuvalt toetasid ja lubasid seda ka edaspidi teha. Ehkki USA-s on täiendavate stimuleerivate meetmete üle peetavad läbirääkimised juba mõnda aega takerdunud ning investoritele survet avaldanud, allkirjastas ametist lahkuv USA president Trump 20. detsembril lõpuks 900 miljardi dollari suuruse koroona päästepaketi, mis aitab inimestel ja ettevõtetel praeguse majanduslanguse üle elada. Karantiinile vaatamata on ettevõtete kasumiprognoosid praegu väga kõrged: näiteks USA tööstusettevõtete indeks ISM Manufacturing tõusis detsembris 57.1 punktini, mis tähendab, et tööstusettevõtetelt eeldatakse rohkem tellimusi ja suuremat käivet ja kasumit.
Investeerimise kuukiri 2020
Detsember
Vaktsiini kasutuselevõtuga näeme pandeemia lõppu. November oli aktsiaturgude jaoks üks kõigi aegade parimaid kuid – seda peamiselt tänu headele uudisele, mis on seotud COVID-19 vaktsiiniootustega. Tegu on väga olulise uudisega, kuna kogu maailm võitleb praegu viiruse ulatusliku teise lainega. Peagi algava 2021. aasta väljavaated hõlmavad piirangute lõpetamist ja majandustegevuse taastumist õigeaegselt saabunud vaktsiini abil. Kevadest alates on turud taastunud, seda peamiselt tänu stimuleerivale raha- ja fiskaalpoliitikale, ent tänu vaktsiinidele on nüüd ka pandeemia lõppu paista. Turgudel ollakse praegu väljavaadete osas optimistlikud ning vaktsiini mõju ja majanduse jõudsat taastumist 2021. aastal võetakse üha vähem arvesse. Aktsiatega kaubeldakse praegu suhteliselt kõrgetel hinnatasemetel ja pessimistlike investorite hinnangul on need üsna kallid. Samas on märgata, et võrreldes teiste varaklasside, eriti riigivõlakirjadega, eelistatakse pigem aktsiaid. Enneolematu 2020. aasta nõudis enneolematuid meetmeid ning kuna keskpangad ja valitsused nägid majanduse stimuleerimiseks palju vaeva, kukkusid tootlused rekordiliselt madalale tasemele ja valitsuste võlamaht kerkis enneolematult kõrgeks. Seega meie hinnangul kuniks COVID-19 ei ole seljatatud, jätkub valitsuste ja keskpankade tugi ka 2021. aastaks.
November
COVID-19 teine laine pidurdab majanduse taastumist vaktsiini saabumiseni. Majanduse ning finantsturgude arengus on viimasel ajal esiplaanil olnud koroonaviiruse pandeemia ja USA presidendivalimised. Septembris jätkus Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa turgudel taastumine ning ka saabuv statistika oktoobri osas on toonud peamiselt positiivseid üllatusi. Puhtalt finantsstatistikast lähtuvalt on meil seega alust olukorda helgemates värvides näha. Samas kui COVID-19 teine laine peaks üha tõsisemaks muutuma, võib ka meie tulevikupilt muutuda. Piiranguid ja sulgemisi on üha rohkem, seda iseäranis Lääne-Euroopas. Viiruse levik on suurenenud ka USAs, ent uued piirangud on olnud peamiselt piirkondlikud. OECD-riikide (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) SKT langeb, kõige rohkem euroalas ja Ühendkuningriigis. Tänu uutele majandust stimuleerivatele meetmetele ja headele väljavaadetele peagi algava vaktsineerimise osas võime loota, et SKT järgmisel kevadel taastub, ent äärmuslikke rahapoliitilisi meetmeid on jätkuvalt tarvis.
September
Majanduse taastumine keerulises keskkonnas. Viimane suvekuu oli viies järjestikune kuu, mil kogu maailma aktsiahinnad pärast märtsi järsku ja suurt langust taastusid. Kuigi teine kvartal oli raske ning tänane majanduskeskkond on endiselt keeruline, näeme me kolmandas kvartalis märke majanduse taastumisest. Majanduste taasavamine on osutunud peaaegu sama keeruliseks kui nende sulgemine, ent viimastel kuudel on majapidamiste ja ettevõtete seas näha tugevat tahet normaalsusesse naasta. Uute COVID-19 puhangute ohtu ei tohiks alahinnata, ent usume, et tulevasi puhanguid ohjatakse „nutikate“ piirangutega, mis vähendavad nende mõju majandusele. Oleme viirust pärssiva ravimi ja vaktsiini turule toomise ootuses. Juhul, kui puhangud tulevikus jätkuksid, ei oleks nõnda nende mõju majandusele pikas perspektiivis nii ränk. Valitsuste ja keskpankade enneolematult ulatuslik kriisiabi (kokku ligikaudu 20 triljonit USD) aitas majanduse taas rajale ning hoidis nõudlust kõrgema riskiga varaklasside järele. Valgus tunneli lõpus on muutunud tugevamaks ning on lootust kauaoodatud taastumiseks. See, kuhu lõpuks jõuame, sõltub ettevõtete, majapidamiste, poliitikute ja keskpankade juhtide reageeringutest praegusele äärmuslikule olukorrale.
August
Viiruse jätkuvast levikust olenemata on aktsia hinnad lähenemas ajaloolisele tasemele. Juuli tõi veel enam tõendeid, et majandustegevus on pärast majanduse avanemist ja piirangute tühistamist elavnenud. Samas esines juulis majanduse taastumises ka pause, seda eriti USAs. Juuli algusest hakkas enamikes piirkondades uute nakatumiste arv tõusma. Kuu lõpus nakatumiste kasv USAs küll aeglustus, ent Euroopas ja Jaapanis jätkus kasv, ehkki sealne nakatumise tase on oluliselt madalam kui USAs. Positiivsed tulemused vaktsiinide esimeste katsete osas andsid lootust vaktsiini saabumiseks. Peamised keskpangad ei teatanud täiendavatest stimuleerivatest meetmetest, kuna turul on niigi juba likviidsuse üleküllus ning intressimäärad alampiiride lähedasel tasemel. Valitsustele on samas avaldatud survet pakkuda täiendavat eelarvepõhist toetust. USA kongressis arutati, millises mahus toetus peaks olema, keskendudes tööturule. Samal ajal leppisid Euroopa Liidu liidrid kokku 750 miljardi euro suuruses Covid-19 toetuspaketis. Euroopa Liit kavatseb esimest korda oma ajaloo jooksul ühiselt suure laenu võtta. Kokkuvõtteks võib juuli kohta siiski öelda, et aktsiahinnad tõusid neljandat kuud järjest, hoolimata kõigi aegade kõige kehvematest ettevõtete 2. kvartali majandustulemustest, uutest viirusepuhangutest, osalistest piirangutest ning jätkuvatest pingetest USA-Hiina suhetes. Teisalt on ettevõtete majandustulemused jätkuvalt positiivselt üllatanud (90% USA ettevõtetest ületas prognoose). Seega oleme kõrge riskiga varaklasside, nagu aktsiate suhtes jätkuvalt ettevaatlikult meelestatud.
Juuni
Kas majandus käivitub pärast järsku seisakut taas? Mai oli teine järjestikune kuu, mil aktsiad pärast märtsi järsku langust taastusid. Loomulikult avaldas turgudel jätkuvalt peamist mõju COVID-19 pandeemia, kusjuures üha enam keskenduti riigipiiride avamisele, piirangute leevendamisele ja selle võimalikule mõjule majandusele. Turgude volatiilsus oli võrreldes aprilliga väiksem, mis annab märku sellest, et ehkki investorite seas on pinge langenud, hoiavad nad olukorra muutumisel valvsalt silma peal. Positiivsena võib välja tuua, et koroonaviiruse levik on paljudes riikides stabiliseerunud, ent vaatamata statistika paranemisele on endiselt liiga vara täie kindlusega öelda, milliseks rahvatervise prognoosid kujunevad. Uute puhangute risk on suur ning tekitab endiselt muret. Jätkatakse masstestimise ja uute tehnoloogiliste lahenduste (nt tervisekontrollide läbiviimine ja inimeste liikumise seire, et tuvastada kõige suurema puhanguriskiga piirkonnad) ning muude meetmetega, et viiruse levikut kontrolli all hoida ja võimalikult ruttu tavapärase igapäevaelu juurde naasta. Käesolevas kuukirjas jagame oma prognoose makromajandusliku keskkonna ja muude turge mõjutavate tegurite osas.
Mai
Lootus avatuma majanduse taastumiseks vähendas pinget turgudel, ent ebakindlus püsib. Pärast märtsikuist šokki ja suurt langust oli aprillis aktsiaturgudel tugev taastumine. Ka turgude volatiilsus vähenes märtsi äärmuslike näitajatega võrreldes märkimisväärselt. Koroonaviiruse levik jätkus kogu maailmas, ent mõnedes riikides oli juba näha märke leviku aeglustumisest. Riigid plaanivad oma majandusi järk-järgult avama hakata ning mõnedki on sellega juba algust teinud. Samal ajal on valitsused ja keskpangad rakendanud ulatuslikke stimuleerivad meetmeid, et majanduse seiskumisest tingitud kahju leevendada ning on sellega turgudele positiivsust süstinud. Ettevõtete esimese kvartali majandustugevused olid eelmise aastaga võrreldes oluliselt kehvemad, ent siiski pisut paremat, kui kardeti. Koroonaviiruse pandeemia peamine mõju on nähtav alles ettevõtete teise kvartali tulemustes, mis avaldatakse suvel. Vaatamata turgude taastumisele aprillis püsib maailma majanduse kasvu osas endiselt suur ebakindlus järgmisteks kvartaliteks. Palju sõltub sellest, millises ulatuses ja kui edukalt õnnestub majandustel avaneda. Viimasel ajal on tekkinud mure Covid-19 võimaliku teise laine osas. Turgudel on ka edaspidi oodata ebakindlust.
Aprill
Valguskiir äkitselt saabunud pimeduses. 2020. aasta esimene kvartal on nüüdseks seljataga ning enamike investorite jaoks osutus see raskeks perioodiks. Ehkki oli juba enne teada, et olime majandustsükli hilises faasis, ei suutnud keegi aasta alguses ennustada, et suur osa maailmamajandusest COVID-19 pandeemia tõttu täielikult seiskub. Enam ei arutata, kas käesolev aasta toob kaasa majanduslanguse või mitte, nüüd proovitakse ennustada, kui sügav see saab olema ning kui pikalt see kestab. Samas näib, et nii COVID-19 pandeemia kui ka otsustajate ja turuosaliste reaktsioon sellele on jõudmas uude etappi. Lühiajaliste probleemide ulatus on kõigile selge, ent nüüd pööratakse üha enam tähelepanu selle, millal olukord taastub ning kuidas taastumine välja näeb. Vaatamata meie ümber aset leidvatele tõsistele sündmustele ning paljude jaoks traagilistele tagajärgedele, julgeme siiski ettevaatlikult prognoosida majanduse paranemist 2020. aasta lõpus – seda juhul, kui finantsturud selginenud väljavaadetele positiivselt reageerivad.
Märts
Veebruaris keskendusid turud kaubandusprobleemide asemel viirushaiguse COVID-19 puhangule. Veebruari viimasel nädalal olime tunnistajaks ühele kõigi aegade kiireimale langusele aktsiaturgudel, kuna sai teatavaks, et viirus levib laialdaselt väljaspool Hiinat ning ähvardab kaasa tuua pandeemia, mis võib tõsiselt mõjutada majanduskasvu ja ettevõtete kasumeid üle kogu maailma. Keskpangad ja teised riigiasutused on uudist kuuldes kasutusele võtnud vastumeetmeid. Aktsiahinnad on sellele aga mitmeti reageerinud. Nüüdseks on selge, et viirusepuhang mõjutab 2020. aasta esimeses kvartalis nii Hiina kui vähemal määral ka kogu maailma majanduskasvu. Küsimus on vaid selles, kui sügav saab langus olema ning kui kaua läheb aega tootmise taastumiseni tavapärases mahus. Väljavaate muudavad keerukaks mitmed tegurid. Esmalt ei osata loomulikult praegu ennustada, kui kaua viiruse kiire levik väljaspool Hiinat jätkub. Seega on raske prognoosida ka keskpankade ja valitsuste reaktsioonide ulatust ning seda, kuidas tegevuste koordineerimine võimalikult tõhusa tulemuseni viiksid. Oleme nõus, et järsu majanduslanguse risk on kerkinud, ent näeme kõige tõenäolisema stsenaariumina siiski seda, et see ei pruugi kaasa tuua majandussurutist. Aktsiate osas peame lähitulevikus leppima üha suuremate aktsiahindade kõikumistega. Kui me näeme COVID-19 leviku stabiliseerumist, siis on aktsiainvesteeringutel märkimisväärseid eeliseid, võttes arvesse kogu maailmas rakendatavat stimuleerivat rahapoliitikat. Investorid ei olnud valmis 2019. aasta 4. kvartali aktsiaralli ajal aktsiaid soetama ning tõenäoliselt on see neile vastumeelt ka 2020. 2. kvartali aktsiaralli käigus, mis leiab aset siis, kui COVID-19 vaibuma hakkab. Kui peaks juhtuma, et COVID-19 jätkuvalt levib ning lääne ettevõtted ja valitsused on sunnitud ettevõtteid ja teenuseid sulgema, siis tõenäoliselt toob see kaasa ka aktsiate täiendava languse.
Jaanuar
2019. aastal olid aktsiaturud äärmiselt tugevad – mida käesoleval aastal oodata? Vaatamata maailma majanduskasvu pidurdumisele, tööstussektori aeglustumisele, ettevõtete kasumite kasvuprognooside alandamisele, Brexitiga seotud pingetele ja USA-Hiina kaubanduskonfliktile oli 2019. aasta aktsiaturgude jaoks äärmiselt edukas. 2019. aasta pingetest tingituna rakendasid keskpangad stimuleerivaid meetmeid, mis vähendasid turgude hirme. Samuti olid aasta lõpuks kaubanduspinged vähenenud ning on olnud esialgseid märke sellest, et majandusnäitajad on põhjas ära käinud. Langenud on ka majandussurutise risk. Kõik mainitud tegurid on turgudele optimismi süstinud. Probleemiks on aga see, et aktsiaturg on juba ennustanud kasvu taastumist. Küsimus seisneb ainult selles, kas kasvu taastumine on tingitud 2019. heast tootlusest või piisab sellest ka aktsiaturgude täiendavaks tõusuks. Meie hinnangul on tõenäoline viimane variant. Aktsiatele ei ole praegu võrdväärseid alternatiive ning keskpankade stimuleerivad meetmed avaldavad mõju kogu 2020. aasta vältel. Kõike seda arvesse võttes ning silmas pidades, et USA sisemajandus on endiselt tugevas seisus, prognoosime me 2020. aasta esimeseks pooleks kasvu kiirenemist. Oluline on tähele panna, et tegu on prognoosiga, kuna tunnistajaks ei ole me sellele veel olnud. Jätkuvalt nõrk tööstussektor ja halbade üllatuste naasmine makromajanduse vallas teevad meid samas mõnevõrra ettevaatlikuks. Samuti on rohkelt kahtlusi käimasoleva majandustsükli jätkusuutlikkuse ja viimase aja finantskasu osas. Kokkuvõttes säilitame neutraalse riskipositsiooni. Prognoosime tulevikuks küll majanduskasvu taastumist, ent pärast 2019. aasta suhtarvudest tingitud aktsiarallit tahame seda enne reaalselt näha, kui hakkame sellest lähtuvalt paigutusi muutma. Kuna 2002. aastast alates on aktsiate hinnatasemed olnud kõrgeimal tasemel, on meil praeguses olukorras tarvis majanduskasvu, paraku aga pole me meie hinnangul hetkel veel seal. Seega säilitame vaatamata majanduse tugevale prognoosile ja vähenenud majandussurutise riskile, neutraalse positsiooni.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga. Seda teavet ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuste tegemist soovitame põhjalikult analüüsida kavandatud investeeringu finantsilisi, juriidilisi, regulatiivseid, raamatupidamislikke ja maksualaseid küsimusi, samuti hinnata investeeringuga seotud riske ning investeeringu asjakohasust ja sobivust. Vajadusel soovitame küsida põhjalikumat selgitust AS-i SEB Pank nõustajalt ja maksualastes küsimustes vastava ala spetsialistilt. Üldine teave nii investeerimise kui ka väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank veebilehel.
