Ekspordi kahanemine pidurdab majanduskasvu

Eesti eksport ja välisturism on languses, probleemide peapõhjus on peamiste partnerite majandusolukord. Eesti on sihtkohana muutunud populaarseks Aasia turistide seas, kuid Vene ja Soome külastajate langust on raske korvata.

Olukorrast ekspordis
Statistikaameti värsketel andmetel kahanes kaupade eksport mais eelmise aasta maikuuga võrreldes 6%. Ekspordi vähenemisest mais andis märku juba eelmisel nädalal avaldatud statistika Eesti tööstustoodangu ekspordi kohta, mis kahanes vaid protsendi jagu. Langus on seega olnud suurem kaupade arvelt, mida Eesti ettevõtted välismaale vahendavad ja  mitte-tööstuskaupade seas.  Eksport on aastavõrdluses negatiivne olnud viiest kuust kolmel ja summana vähenenud 1,4%. Samas on eksporditavate kaupade hinnad samal ajavahemikul 4% võrra odavamaks muutunud. Seetõttu väljendab ekspordi langus eelkõige tulude vähenemist nominaalses väärtuses. Mahtudes on lihtsustatud arvutuse järgi eksport kasvanud 2,6%.

Eurodes mõõdetuna on viie kuu võrdluses vähenenud enim mineraalsete toodete eksport (-44 mln eur ehk 8%). Tähtsamatest sektorites on  pea 20% võrra kahanenud toidukaupade ja elusloomade eksport. Positiivselt poolelt on edukalt kasvanud puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete (mööbel, puitmajad, padjad jms) eksport, vastavalt +7% ja +6%, samuti metalli ja metalltoodete väljavedu. Hoolimata kasvu raugemisest viimastel kuudel, on Eesti kõige olulisem eksportkaup, masinad ja seadmed, kasvatanud müügimahtu 3%.

Kuidas on muutunud kaubavahetus peamiste ekspordipartneritega?
Riikide lõikes ei ole üllatav, et Eesti eksport vähenenud kõige enam Venemaale (-45%).  Aasta esimese viie kuu võrdluses on täielikult on lõppenud elusloomade väljavedu, ligi poole võrra on vähenenud masinate ja seadmete, metalltoodete ning toidukaupade eksport. Märkimisväärselt on kukkunud ka eksport Lätti (-7%), mida võib pidada Vene kriisi teiseseks mõjuks. Nagu ka Venemaa puhul on väljaveo kahanemine Lätti olnud laiapõhjaline, ainsana on kasvanud masinate ja seadmete ning puidu ning puittoodete väljavedu. Soome majanduslanguse tõttu on sinna suunduv eksport küll 2,4% võrra miinuses, kuid mitme olulise kaubagrupi eksport on ka suurenenud. Suurematest harudest on ainsana märkimisväärselt kahanenud puidu- ja puittoodete väljavedu.

Eesti ekspordinumbrid on aidanud parandada tugev ekspordikasv Rootsi, mis viie esimese kuu võrdluses on eelmise aasta samast perioodist 11% võrra suurem. Ekspordis on endiselt lõviosa masinatel ja seadmetel. Võrreldes teiste oluliste kaubanduspartneritega, on Rootsi majandus näidanud väga head kasvu. Seetõttu on sealse turuosa suurendamine Eesti ettevõtete jaoks väärt  väljakutse. Positiivne näide on siinkohal muude tööstustoodete ekspordi 30% aastakasv Rootsi, mille alla kuuluvad peamiselt puitmajad ja mööbel. Haru kasvu võib pidada ka väärtusskaalal üles liikumiseks: puidu ja puittoodete eksport Rootsi kahanes võrreldaval perioodil 5% võrra.

Koos ekspordiga kahaneb ka turism
Lisaks kaupade ekspordile suurendab Eesti elanike sissetulekuid välisriikidest turism. Reedel avaldatud statistika põhjal vähenes mais majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv kahjuks aastases võrdluses 6%. Nagu ka kaupade eksporti, mõjutavad Eesti turismi negatiivselt probleemid Soomes ja Venemaal. Viie kuu kokkuvõttes on soomlaste külastuste arv eelmise aasta algusest maas -5%, Venemaalt pärit külastajate arv aga koguni -40%. Kui Rootsi suunduv eksport on hea, siis sealt pärit turistide arv on üllatuslikult 2% võrra vähenenud. Mujalt riikidest pärit külastajate arv on enamjaolt küll kasvanud – Aasia päritolu turistide hulk koguni kolmandiku võrra, kuid ei suuda kompenseerida Vene ja Soome külastajate suurt langust.

Tarbijahinnad juunis taas languses
Teistest olulistest majandusnäitajatest uuendati lõppeval nädalal tarbijahinnaindeksit. Mais korraks plusspoolele liikunud indeksi muutus pöördus juunis taas negatiivseks ja hinnad kahanesid eelmise aasta juuniga võrreldes keskmiselt 0,1%. 2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksi langust enim 9% odavam mootorikütus, kuid ka 6% võrra odavam elekter ja 4% võrra odavamad küttekulud. Indeksit mõjutas enim vastassuunas alkohoolsetel jookide kallinemine 5%. Tarbijahinnaindeksi olulist kasvu ei ole ennustada ka lähitulevikus: kui elektrihind tundub juulis vähemalt esialgu püsivat juunikuu tasemel, siis naftahinna järsk kukkumine peaks peagi langetama kütusehinda ka meie tanklates.

Suurkoondamised veel töötusstatistikas välja ei paista
Ajakirjandus vahendas sel nädalal teateid mitmest olulisest koondamisest, mis puudutavad just Ida-Virumaad. Mineraalväetisi tootev Nitrofert koondab sel sügisel kõik ehk kokku 426 töötajat, põhjendades seda maailmaturul kukkunud hindadega. Eesti Energia soovib aasta lõpuks koondada aga umbes 200 kaevurit. Registreeritud töötus on Eestis hetkel veel õnneks kahanemas: juunis vähenes registreeritud töötus 4,1%ni tööjõust.
Lõppeva nädala kokkuvõtteks ei ole majandusuudised olnud kahtlemata rõõmustavad. Samas on aasta alles poole peal ja nagu näitas eelmine aasta, võib ka kehv algus aasta teises pooles positiivseks pöörata, tuues kaasa mõõduka majanduskasvu.
 

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB
telefon +372 665 5649
mobiil  +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee
www.seb.ee