Üheks levinud müüdiks on, et elektriauto pidamine ei pruugi olla kõige ohutum: teda on näiteks äikese ajal ohtlik laadida ning kallis sõiduk võib muutuda autovaraste ihaldusobjektiks.
Mis puudutab autovarastesse, siis paljuski on see võrreldav sellega, kui keegi otsustab võõrast hoovist ära varastada robotniiduki. Ehk temaga saab kasutada niikaua kuni aku tühjaks saab. Nagu juhtus Oslos, kus viis aastat tagasi varastati ajaloo esimene elektriauto (ehkki Norras on elektriauto pea igal teisel). Varastatud autol sai aku tühjaks keset tunnelit ning vargal polnud isegi enam kusagile põgeneda.
Elektriautode vargused võivad teemaks muutuda siis, kui ühtegi teist autot enam pole mida varastada, ütlevad asjatundjad. Avalikus laadimisvõrgustikus laadimiseks on vaja isikustatud kaarti, mis seotud konkreetse autoga ja kodus laadimiseks on samuti tarvis vastavaid lisaseadmeid. Vastasel juhul muutub autol eluvaimu sees hoidmine ebamõistlikult aeganõudvaks tegevuseks.
Elektroonikast tulvil elektriautot on olulisem lihtsam üles leida kui sisepõlemismootoriga autot, mis ei pruugi mitte kunagi mitte ühegi juhtme otsa sattuda. Pealegi on autovargused reeglina spontaansed tegevused ja on üsna raske ette kujutada varast, kes ostaks esmalt endale koju 1000 euro eest vastavale mudelile vajalikud laadimistarvikud ja siis läheb varastab endale auto. Ehk üsna selgelt on tegu teemaga, mille peale lähiajal pole isegi mõtet mõelda.
Ohutu laadimine on oluline
Mis puuduta äikese ajal elektriauto laadimist, siis seda võrdlevad asjatundjad mistahes muu elektrilise seadme laadimisega. Igaks juhuks tasub äikesetormi ajal laadimine pausile panna kindlasti, samas on laadimiseks ette nähtud seadmed kaitstud kõikvõimalike ülepingete eest, ehk kui äike peakski kusagile sisse lööma, saab kannatada elektrisüsteem või laadija, mitte auto.
Eestis enim elektriautosid müünud Nissani esindaja Henri Daum tunnistab, et nende ajaloo jooksul ei ole veel kordagi olnud juhust, mil äike oleks autole kurja teinud. Küll aga on inimesed ise olnud laadimisel hooletud ja tekitanud üksjagu pahandust. Mitte autole, aga omaenda või võõrustaja majapidamisele. Nimelt olevat tüüpiline viga mida inimesed teevad see, et autot laetakse kohas ja kombel, mis selleks mõeldud pole. Juhtmed lähevad kuumaks, ühendused sulavad üles ja lühis, halvemal juhul ka tulekahju, on lihtne tekkima.
Ühtegi suuremat tuleõnnetust pole vähemalt Nissani puhul seni veel juhtunud, kuid väiksemaid „kärssamisi“ küll. Eriti tähelepanelik tasubki auto laadimisega olla sõbrale või sugulasele külla sõites. Mõnes vanemas majas ei kannata juhtmed isegi triikrauda välja, elektriautost rääkimata. Juhtmed peavad olema suutelised pingele vastu pidama elektripostist autoni välja ja pikendusjuhe on ilmselge potentsiaalne ohuallikas. Eriti kaablirullil olev pikendus. Esiteks on sellisel juhul vooluahel mõttetult pikk ning tihedalt koos olev juhme soojaeraldus ohtlikult suur.
Elektriauto laadimiseks tavapistikust on vajalik vähemalt 10 A voolu olemasolu, mis on elementaarne igas majapidamises. „Kangemat“ ülekannet ei soovita tavapistikust laadimisel ka autotootjad ise. Küll aga peaks laadimine toimuma täiesti eraldi kaitsmega vooluahelast, ehk midagi muud tarbijat ei tohiks selles ahelas samal ajal järel olla. Vaja on järele kontrollida kõik ühendused ja pistikud ning laadimise ajal katsuda, ega kuskilt miskit üle kuumenema pole hakanud.
Seega on müüt elektriauto ohtlikkusest tõene vaid sel määral, kuivõrd inimene ise midagi valesti teeb. Õigete laadimisseadmete kasutamine korralikus elektrivõrgus on sama ohutu kui külmkapp toanurgas. Ja hirm autovaraste ees on täiesti alusetu.
