Aktiivselt juhitud fondid ei suuda indeksfonde edestada? Suudavad küll!

Sageli on investorid seda meelt, et fondivalitsejad ei suuda aktiivselt juhitud fondis indeksfondide tootlust ületada ning eelistavad investeerimisel passiivset stiili. Siiski on aktiivselt juhitud fondidel pensioni kogumisel oluline roll, pakkudes atraktiivseid investeerimisvõimalusi mõistlike kuludega.

Investeerimisest rääkides keskendutakse enamasti passiivsele investeerimisele, kuid vähem on juttu sellest, millist tulemust suudavad fondijuhid pakkuda. Hea näide fondist, mille tulemused on paremad, kui Eesti pensioniturul oleval madala riskitasemega indeksfondil ja globaalsetel võlakirja indeksfondidel nii kolme aasta kui ka pikemas perspektiivis, on SEB pensionifond 65+*. Lisaks on aktiivselt juhitud pensionifond  võrreldes indeksfondiga pakkunud turgude languse korral paremat kaitset. 

Passiivselt vs aktiivselt juhitud fondid

Passiivse fondi eesmärk on jälgida teatud indeksit. Sel puhul ei juhi fondijuht fondi tururiski ega vali investeeringuid, mis võivad indeksfondi tulemust edestada. Teatud võlakirju ja struktureeritud instrumente indeksfondides ei ole.

Seevastu on aktiivselt juhitud pensionifondidel võimalus erinevatesse allutatud võlakirjadesse, sündikaatlaenudesse, struktureeritud instrumentidesse, reguleeritud turul mittekaubeldavatesse võlakirjadesse ning raskustes olevate ettevõtete võlakirjadesse otse investeerida ning sellised investeeringud pakuvad fondidele lisatuluallikat.
Samuti on aktiivse fondi juhil mitmeid mooduseid hea tootluse tagamiseks. Näiteks on võimalik fondijuhil aktiivselt juhitud pensionifondis kasutada erinevaid investeerimisstrateegiaid tootluse suurendamiseks.

Lisaks saab aktiivselt juhitud fond välistada teatud ettevõtteid või kasutada investeerimisvõimalusi, mis on indeksfondidele kättesaamatud. Investeeringute osakaalu suurendamine või vähendamine vastavalt majandusolukorrale, hinnaerinevused nii varaklasside vahel kui sees, ajutised võimalused finantsturgudel, kui investorid on uudistele või sündmustele üle reageerinud, likviidsus- ja keerukuspreemia teenimise võimalus – need on vaid mõned näited strateegiatest, mida fondijuhid fondide juhtimisel kasutavad.  

Suure võlakoormusega riikide ja ettevõtete võlakirjadel on indeksites suurem kaal

Enamasti on Balti investeeringute suurus indeksfondides nullilähedane. Näiteks Euroopa ettevõtete võlakirjade indeks sisaldab vaid 0,03% Balti ettevõtteid. Samas on Balti investeeringud pakkunud kõrgemaid intressimäärasid, kui sarnase krediidireitinguga ettevõtted Lääne-Euroopas, mistõttu on aktiivsed pensionifondid investeerinud kohalikesse võlakirjadesse. 

Euroopa valitsuste võlakirjade indeksis, mis investeerib euroala riigivõlakirjadesse, on Itaalia osakaal märkimisväärselt suurem kui Eestil (21,7% vs 0,05%). Ehkki Hispaania riigivõlg on Eestist üle nelja korra suurem, on Hispaania kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus madalam kui Eesti omadel. Itaalia ja Eesti riigivõlakirjade täiendav tootluse erinevus on praegu umbes 0,33%, mis ei ole Itaalia võlakoormuse taset arvestades piisav riskipreemia. 

Saksamaa, mida peetakse võrdlusaluseks ja euroala kõige turvalisemaks riigiks, on indeksis 18,9 protsendiga alles kolmandal kohal, jäädes alla Prantsusmaale ja Itaaliale. Ülemaailmselt investeerides on oluline positsioon Jaapanil – riigil, mille koguvõlg on 255% SKT-st ning kus keskpank on aastaid püüdnud hoida intressitaset madalal, mis teeb sellest välisinvestoritele väheatraktiivse keskkonna. Sarnaselt saab vaadelda ka ettevõtete võlakirju: suurematel ja suuremate võlgadega ettevõtetel on indeksites suurem osakaal, mistõttu neid indeksfondides eelistatakse.

Vladislavas Zaborovskis
SEB Varahalduse fondijuht

*Tootlustega saab tutvuda Pensionikeskuse lehel ning Bloombergi lehel. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.

*SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse, nõustamise ega toote või teenuse pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge pensionifondi prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga ja registreerige nõustamisele.

Lisainfo: 

Maarja Lumiste
Kommunikatsioonispetsialist
SEB Pank

Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee