Balti riikide elanike ettevõtlusvalmidus: huvi on, aga on ka takistusi

SEB poolt tellitud värske uuring toob esile, et Balti riikides on ettevõtlushuvi täiesti olemas, aga mitmed tegurid takistavad ettevõtlusega alustamist.

1. Kuigi 53% Balti riikide vastanutest ei plaani kohe ettevõtet luua, mõtleb ettevõtlusele siiski märkimisväärne osa – Eestis kaalub seda 19% ning veel ligi kümnendik oleks valmis alustama, kui leiaks sobiva äriidee.
2. Eestis on ebastabiilne majandusolukord on suurimaks takistuseks 26% vastanutest, järgnevad finantsraskused ning teadmiste puudumine.
3. Eestis küsiks 49% ärinõu spetsialistilt ja 36% perekonnalt, Leedus eelistakse 43% küsida nõu just perelt.

Ettevõtluse vastu on huvi, kuid enamik pole kindlad

Kõige suurem osa vastanutest (53% igas riigis) ütles, et neil pole plaanis lähiajal ettevõtet luua. Lisaks märkis 19% vastanutest Eestis, 26% Lätis ja 24% Leedus, et nad ei ole selle peale mõelnud. Ja umbes 10% Lätis ning 8% Eestis ja Leedus oleksid valmis ettevõtlusega alustamist kaaluma, aga pole seni leidnud konkreetset äriideed.

Eesti elanike soov ettevõtte loomist kaaluda on sisuliselt sama mis eelmisel aastal ehk oma ettevõttega startimise peale mõtleb 19% inimestest, rohkem teevad seda mehed kui naised. 19% ei paista suur number, aga Euroopa kontekstis on tegemist igati korraliku protsendiga. Lugedes põhjuseid, miks ettevõttega alustamisega viivitatakse, või ei alustata sellega üldse, on selge, et osa takistusi on objektiivsed, näiteks hetkel  majanduskeskkonnast tulenevad, osa aga sellised, mille lahendamisele saab üsna edukalt kaasa aidata, näiteks vähesed teadmised ja oskused, “ kommenteeris tulemusi SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Ettevõtluse alustamist takistavad eelkõige järgmised tegurid:

1. Ebastabiilne majandusolukord – 28% Lätis, 30% Leedus ja 26% Eestis peavad seda oluliseks probleemiks.
2. Finantsraskused ja puudulik algkapital – üle 20% vastanutest igas riigis viitas sellele.
3. Vähene teadmistepagas ja oskused – 19–23% vastanutest ütles, et neil puuduvad vajalikud teadmised ettevõtluse alustamiseks.
    

Ettevõtluse alustamisel peavad vastajad kõige olulisemaks rahalist tuge ja soodsaid laene (32–34% igas riigis). Samuti otsitakse võimalusi omandada ettevõtluseks vajalikke teadmisi, leida äripartnereid ja saada tuge praktilistes küsimustes nagu bürokraatia ja haldus.

Kellelt küsitakse nõu enne ettevõtlusega alustamist?

Uuringus osalenud Balti riikide elanikud küsiksid oma potentsiaalse äriidee kohta kõige sagedamini tagasisidet erialaeksperdilt – Eestis 49%, Lätis 41% ja Leedus 40%. Samas Leedus peetakse olulisemaks pereliikmete arvamust, 43% vastanutest küsiks enne äriga alustamist nõu just perekonnalt. Eestis küsiks perekonnalt nõu 36% ja Lätis 26%.

„Tulemused näitavad selgelt, et ettevõtlushuvi on olemas, aga takistuste ületamiseks on vaja rohkem süsteemset tuge. Vajatakse praktilisi oskusi ja teadmisi mentoritelt, aga miks mitte ka pankadelt, võimalusel paremat ligipääsu algkapitalile, kogemuste jagamist juba tegutsevate ettevõtjate poolt, et äriideega enesekindlamalt alustada. Näeme ka oma töös, et just nõustamine on see, mida ärikliendid väga kõrgelt hindavad,“ kommenteeris Leppänen.