Ellujäämisvõistlus objektiivi taga: Eesti fotograafid seisavad silmitsi majanduslike väljakutsetega
Eesti fotograafid on viimaste aastate kriiside valguses seisnud silmitsi suure väljakutsega: kuidas säilitada majanduslik toimetulek olukorras, kus loomeettevõtjate töö on esimene, mille pealt kulusid kokku tõmmatakse. Kindlustatud on vaid tipptasemel tegijad, rööprähklejad ja kunstnikupalgalised.
Fotokunstniku Sigrid Viiri sõnul on Eestis klassikalise kunstnikutööga üsna keeruline toime tulla. Tema sõnul võib ühe näituse tegemiseks kuluda mitmeid kuid või aastaid, samas kui selle eest saadud tasu võib jääda vaid 200 euro ringi. “See on nii absurdne ja jabur olukord. “Kuigi lisaks näitusetasule on võimalik teenida ka teoste müümisega, on Eesti turg siiski küllaltki väike ning tegemist ei ole regulaarse sissetulekuga.”
Kuigi hetkel on Viir keskendunud peamiselt kunstile ja näitustele, siis oma karjääri algusaastatel tegi ta ka tavalist fotograafitööd: käis üritusi pildistamas ja tegi tootefotosid. Võrreldes teiste kunstivormidega, on Viiri arvates fotograafia üks kõige praktilisemaid erialasid, kuna sellega on võimalik üsna kergelt lisaraha teenida. “Näiteks skulptoriks õppinutel on võib-olla keerulisem erialast tööd leida,” märkis Viir.
Droonifotograaf ja UX disainer Kaupo Kalda arvates elavad Eestis ära vaid tipptasemel fotograafid, kes saavad küsida vastavat hinda. “Mina saan hakkama ja saaksin hakkama ka vaid droonifotograafina, sest olen suutnud tekitada endale palju püsikliente ning püüdnud hoida nii-öelda tipunišši. Siiski, hooaeg on mul ju vaid neli kuud, mistõttu põhitööna olen hoopis UX disainer – see annab mulle 2/3 käibest juurde.”
Loomeettevõtja ei erine teistest ettevõtjatest
Üle 20-aastase tööstaažiga fotograafi Kalle Veesaare arvates ei saa öelda, et loomeettevõtjate toimetulek oleks erinev mõne muu ettevõtjast omast – pigem sõltub käekäik sellest, kui palju on ettevõtmisesse panustatud. “Ma olen üritanud oma tööd teha alati nii hästi, kui ma vähegi suudan. Nagu öeldakse, siis selleks, et mingil alal professionaalne tase saavutada, tuleb töötada 10 000 tundi. Võib-olla ma olen siis oma 10 000 tundi täis teinud ja õnneks ei ole kedagi alt vedanud, sest inimesed tulevad minu juurde tagasi,” rääkis Veesaar.
SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas kinnitas, et loomeettevõtjad ei erine muu valdkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatest – seda ka panga poolt pakutavate tingimuste ja võimaluste mõistes. “Sarnaselt üldistele põhimõtetele sõltub ka loomeettevõtluses palju konkreetsest ärimudelist, pakutavast tootest või teenusest ning äriplaanist. Kui need on tugevad ja hästi läbi mõeldud, siis on ka äri tugev,” selgitas Aljas.
70% fotograafidest on tundnud kriisidest tingitud majanduslikke tagajärgi
Viimaste aastate kriiside valguses tõdeb droonifotograaf ja disainer Kaupo Kalda, et loomeettevõtjate töö on üks esimesi, mille pealt hakatakse kriiside ajal kokku hoidma, kuna tegemist ei ole esmatähtsa valdkonnaga. Kalda sõnul on loometöö tasu kannatada saamine märgatav: “Olen küll hinda tõstnud vastavalt inflatsioonile, aga ka oskuste kasvades on käive jäänud stabiilseks.”
“Hiljuti tegin fotograafide Facebooki-kommuunis küsitluse samal teemal,” ütles Kalda. Tema sõnul väitis sajakonna vastajaga uuringus 70% fotograafidest, et on tundnud kriisidest tulenenud majanduslikke tagajärgi. 25% vastanutest aga ei täheldanud mingisugust mõju või ütlesid, et neil läheb lausa paremini kui enne.
Toetame Eesti fotokunsti
Alates 2016. aastast valib Eesti Kunstnike Liit igal aastal viis kunstnikku, kellele makstakse kolmel järgneval aastal Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetuste eest kunstnikupalka. Kuni selle aasta alguseni kunstnikupalgal olnud Sigrid Viiri sõnul oli see madalaid töötasusid arvestades suureks abiks: “Kolm aastat on ikkagi piisavalt pikk periood, et end natuke aega kindlustatult tunda.” Enamik loomeinimeste toetusi – näiteks näituste produktsioonirahad – tulevad fotokunstniku sõnul aga Kultuurkapitalist.
Toetust on võimalik leida ka mujalt. Näiteks tõi SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas välja, et juhul, kui loomingulisest hobist kasvab välja väike loomettevõtte, pakub SEB kliendile äriplaani nõustamist, kus jagatakse soovitusi oma äriga alustamiseks. “Kui oma äri on juba loodud, siis pakume arveldus- ja makselahendusi nii e-poes kui ka füüsilises müügikohas kasutamiseks. Lisaks korraldame mitmeid ettevõtetele suunatud üritusi ja seminare erinevatel ettevõtlust puudutavatel ja muudel olulistel teemadel – sealhulgas maksudest ja raamatupidamisest,” ütles Aljas.
Eesti loomeinimesi saab aga toetada igaüks – soetades nende teoseid või pakkudes kõlapinda. Ka SEB pank on andnud omapoolse panuse, et Eesti fotokunsti inimestele lähemale tuua. Näiteks saavad nende kliendid tellida endale fotograafide – Kaupo Kalda, Sigrid Viiri, Tõnu Tunneli ja Kalle Veesaare – fotodega pangakaarte.
Lisainfo:
Maarja Kalamas
Kommunikatsioonijuht
Erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon: +372 53 045 743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
