Erik Laur: Märgitakse täis ja jääb puudugi
Pole midagi parata, Leedus näib elu olevat ilus. Majandus kasvab neil hoogsalt, inflatsioon on madalam ja tihtipeale ilm ka ilusam. Paneb kadestama, aga varsti-varsti on Eesti jaeinvestoril üks asi juures, millega kunagise vürtsiriigi investorite ees uhkustada – selleks on tulusam riigivõlakiri.
Möödunud esmaspäeval toimus Leedus riigivõlakirjade oksjon. Kuigi meil on selline üritus suursündmus, siis Balti suurima riigi jaoks on see pea iganädalane nähtus. Möödunud nädala oma teeb eriliseks aga see, millise võlakirja pakkumist suurendati. Nimelt oli tegu kohaliku riigivõlakirjaga, mille pikkus on ligikaudu kaks aastat. Jah, täpselt samad näitajad nagu meie käimasoleval Eesti riigivõlakirja emissioonil, ainult riik ja riskitase on teised.
Oksjoni käigus müüdi kutselistele investoritele 60 miljoni euro eest võlakirju. Keskmiseks tootluseks kujunes 3.152% ning kõige õnnelikumad said võlakirjad kätte 3.17% tasemelt. Need, kes soovisid paremat tootlust jäid tühjade pihkudega. Kokku oli Leedu rahvavõlakirja vastu huvilisi 204 miljoni euro jagu. Isegi veidike rohkem kui käimasoleva Eesti rahvavõlakirja emissiooni kogumaht. Teadupärast pakuvad Leedu riigivõlakirjad rahvusvahelisel turul 10-15 baaspunkti kõrgemat tootlust kui Eesti noteeringud oma kõrgema riskitaseme tõttu. Seega võime oletada, et ideaaltingimustes oleks sarnase huvi korral Eesti võinud kaasata 60 miljonit eurot lausa 3% tasemelt.
Suve jooksul on samale võlakirjale tehtud lisaemissiooni neli korda, kokku 190 miljoni euro eest. Suve alguses müüdi võlakirju 60 miljoni euro jagu keskeltläbi 3.47%-se tootlusega. Arvestades, et kolm kuud tagasi oli Saksamaa kahe aastase riigivõlakirja tootlus enam kui 70 baaspunkti võrra kõrgem möödunud nädala esmaspäeva tasemest, siis sedavõrd kõrget tootlikkust Leedu kahe aastasest riigivõlakirjast lähiajal oodata on üleliia optimistlik.
Kui aga lahutada kolme kuu tagusest Leedu riigivõlakirja tootlusest vahe Eesti omaga (10-15 baaspunkti), siis saame ligikaudu sama tootluse, millega saavad Eesti investorid praegu oma riigi võlakirju märkida. Sedasi näivad Eesti riigivõlakirjad kohe eriti atraktiivsed. Kuna Leedu jaeinvestor neid märkida ei saa, siis ei jää neil muud üle, kui vaadata meie riigivõlakirja emissiooni ja tõdeda, et märgitakse täis ja jääb veel puudugi.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler