Pensionifondide panus: võrdsed võimalused suurettevõtete juhtkonnas
SEB on pensionifondidele seadnud eesmärgi edendada jätkusuutlikkust. Nii mõeldakse kohe tuulikutele või päikeseparkidesse investeerimisele. Vähem mõeldakse vast sellele, et pensionifondide abil saame edendada ka võrdsemaid võimalusi.
Lisaks keskkonnateguritele on kestlikkuse üks komponente meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamine. SEB pensionifondides jälgime näiteks kahte indikaatorit – naiste osakaalu investeeritavate ettevõtete juhtorganites ning palgalõhe suurust.
Kuna pensionifondide portfellides on osalused tuhandetes maailma ettevõtetes, peegeldavad sellised indikaatorid keskmisi suurusi. Näiteks on SEB teise ja kolmanda samba portfellidesse kuuluvates ettevõtetes naiste osakaal juhtorganites keskmiselt ligi 34% ja palgalõhe ligi 5% ehk nii palju ületab sarnasel ametikohal olevate meeste palk naiste oma. Need suurused eraldivõetuna ei pruugi olla järelduste tegemiseks piisavad. Üks võimalus on neid võrrelda maailma väärtpaberiturgude keskmistega.
Graafikult võime näha, et naiste osakaalu osas on portfelliettevõtete juhtorganites SEB pensionifondidel veidi parandamisruumi (SEB keskmine ligi 34% vs aktsiaturgude keskmine ligi 35% ja võlakirjaturgude keskmine peaaegu 41%). Palgalõhega on asjalood paremini kui turuindeksites keskmiselt (SEB keskmine ligi 5% vs aktsiaturgude keskmine ligi 6% ja võlakirjaturgude keskmine peaaegu 12%). Andmeallikaks on ISS Global, kes on rahvusvahelise tegijana spetsialiseerunud jätkusuutlikkuse andmete kogumisele ja süstematiseerimisele. ISS Global kõrval on teisigi andmepakkujaid, näiteks: Sustainalytics, Morningstar, MSCI, Refinitiv, Bloomberg ja S&P. Kohati on andmed siiski veel lünklikud, sest paljud maailma ettevõtted pole kahjuks kaetud.
Mida saab fondijuht teha, et oma portfelli keskmisi parandada?
Üks võimalus on valida portfelli ettevõtteid, mille näitajad on paremad. Kui üksikettevõtete asemel investeeritakse teiste fondide ja ETF-ide kaudu, tuleks valida tooted, mille skoorid on paremad. SEB pensionifondides keskendume vähemalt jätkusuutlikkustegureid arvestavatele fondidele (nn. SFDR artikkel 8 fondid1), kuid üksnes sobivast kategooriast ei piisa ja vaadata tuleb fondi sügavamalt sisse ja uurida erinevaid alamindikaatoreid. Lisaks indikaatorite hetke väärtustele tuleb vaadata, kas olukord võrdsete võimaluste osas portfelliettevõtetes paraneb, halveneb või on muutumatu.
Portfelliomanikena saame valida, millistesse ettevõtetesse investeerime ning selle läbi ka nende tegevust mõjutada – suunata ja veenda ambitsioonikamaid eesmärke seadma kõigis jätkusuutlikkuse valdkondades.
Liigume jätkusuutlikuma mõttemaailma poole kõigis meie pensionifondides. Uuringud näitavad, et ettevõtted, kes pööravad järjepidevalt ja süsteemselt tähelepanu jätkusuutlikkusele, on pikas plaanis edukamad kui need, kes sellega ei tegele. Nii ei pea valima tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse vahel.
1 SFDR ehk Sustainable Finance Disclosure Regulation on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris.
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge pensionifondi prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga ja registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee
Lisainfo:
Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee
www.seb.ee