Poliitika mängib turgudel suuremat rolli, kuid ees on tugev tulemuste hooaeg
Üleilmsed aktsiaindeksid tegid juunis uue kõigi aegade tipu ja lõpetasid kuu korraliku tõusuga, kuid eri turgude vahel tekkisid suured lahknevused. Samal ajal kui USA ja arenevate turgude aktsiad kerkisid juunis eurodes mõõdetuna üle 4%, jäid Euroopa aktsiad rohkem kui 1% jagu miinusesse. Selle erinevuse peapõhjuseks võib pidada asjaolu, et pärast Euroopa Parlamendi valimisi poliitiline ebakindlus siinses regioonis kasvas. Suures plaanis toetas turge intressimäärade langus ja globaalse makropildi paranemine. Need tegurid koosmõjus ettevõtete teise kvartali tulemustega soosivad sel suvel aktsiate tõusutrendi jätkumist.
Poliitilised riskid langetasid Euroopa turge. Juuni alguses toimunud Euroopa Parlamendi valimistel suutsid oma toetajaskonda kasvatada peamiselt keskmisest värvikamad jõud, kes paiknevad poliitilise spektri mõlemas äärmuses. Selle tagajärjel mitmes riigis praeguste valitsuserakondade positsioon nõrgenes, põhjustades sisepoliitiliste pingete kasvu.
Prantsusmaa president Macron otsustas suurelt riskida ja kuulutas välja erakorralised parlamendivalimised. Paraku lõikas ta sellega endale näppu, sest valimised võitis vasakpoolne valimisliit Uus Rahvarinne ja toetust kasvatas tugevalt ka Le Pen’i juhitav parempoolne Rahvuslik Liit. Ükski poliitiline jõud ei saanud parlamendis enamust, mis tähendab vajadust moodustada laiapõhjalisem valitsus, aga see võib takistada vajalike reformide elluviimist. Poliitilise pinevuse tõttu kukkus Prantsusmaa aktsiaturg juunis üle 6% ja tõmbas regiooni indeksid miinusesse.
Poliitika roll kasvab ka USA-s. Ühendriikide president Biden paistis presidendikandidaatide esimeses televäitluses silma oodatust nõrgema esitusega, mille tagajärjel kergitasid turud ja kihlveokontorid Trumpi võidu tõenäosuse 60% juurde.
Turuosaliste hinnangul tähendaks Trumpi võit pikemas vaates kõrgemaid võlakirjatootlusi, sest tema poliitika võib kaasa tuua maksukärpeid ja kaubandustariife ning suurendada eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni. Samas tundub ennatlik juba praegu Trumpi võidule panustada, kuna pole selge isegi see, kas tema vastu kandideerib tingimata Biden.
Turg ootab intressilangust. USA on viimastel aastatel olnud globaalse majanduse üks peamisi kasvumootoreid, kuid nüüd viitavad mitu märki sealse majanduse jahtumisele. Sellele osutavad näiteks tööturu ja tarbijate kindlustunde nõrgenemine, krediitkaardivõlgnevuste kasv ning eluasemeturu aktiivsuse vähenemine. Kuigi sellised trendid aitavad aeglustada inflatsiooni soovitud tasemele, peaks Föderaalreserv olema üha ettevaatlikum majanduse liigse jahtumise suhtes.
Praegu ootab turg Föderaalreservilt aasta lõpuks kuni kahte 0,25% suurust intressikärbet. USA tõusvad võlakirjatootlused muudaksid riigi paisuva eelarvedefitsiidi rahastamise veelgi kulukamaks ja keerukamaks. Kui turud hakkavad rohkem panustama Trumpi võidule ja tekib surve võlakirjatootluste tõusuks, siis peaks Föderaalreserv olema valmis seda tasakaalustama plaanitust kiirema baasintressi langetamisega.
Teise kvartali tulemustelt loodetakse aktsiatele tuge. Pärast Prantsusmaa valimisi poliitilised teemad ilmselt veidi taanduvad ja lähiajal tõusevad lisaks makronäitajatele esiplaanile ettevõtete teise kvartali aruanded. Globaalses vaates oodatakse firmadelt positiivseid tulemusi, sest esimest korda viimase kahe aasta jooksul on analüütikud ettevõtete kasumiootust enne tulemuste hooaega kergitanud.
Kuna ka üleilmsed makronäitajad püsivad suhteliselt head, peaks järjekordsed tugevad kvartalitulemused tõukama aktsiate hinda veelgi ülespoole. Samas on väga oluline, kuidas kirjeldavad ettevõtted aruannetes oma teise poolaasta väljavaateid.
Ootame suvise tõusutrendi jätku. Üleilmse majanduse kosumine ja intressimäärade langus lubavad eeldada, et lähikuudel positiivne makrokliima püsib ning aktsiaturgude tõus jätkub. Sügiseks on arvatavasti näha, kas keskpangad alustasid intressikärpeid õigel ajal või hoidsid intresse kõrgel ikkagi liiga kaua. Kuigi intressikärbetega on viivitatud, on üleilmse majanduse pehme maandumine endiselt meie põhistsenaarium. Samuti püsivad riskid inflatsiooni ja majanduslanguse vaates ikka veel üldjoontes tasakaalus. Poliitilise riski fookus pöördub aasta teises pooles üha rohkem USA presidendivalimistele.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
