Rootsi finantsjuhtide uuring: keerukale ärikliimale vaatamata esineb optimismi märke
Rootsi finantsjuhid näevad ärivõimalusi ja finantsväljavaateid eelmise aasta sügisega võrreldes optimistlikumalt. Finantsjuhtide seas on praegu peamiseks prioriteediks orgaaniline kasv, suurimaks riskiks peetakse aga majanduskasvu. Seda näitab Deloitte’i ja SEB kevadine finantsjuhtide uuring.
„2023. aasta kevadel iseloomustavad makrokeskkonda endiselt kõrge inflatsioon ja enneolematult kõrged energiahinnad, aga ka kiiresti tõusvate intressimäärade poolaasta. Kuigi majandus seisab endiselt silmitsi tugeva vastutuulega, on teadmised olukorrast paremad ning mitmed riskid on vähenenud, tehes ettevõtetel tulevikku kiikamise lihtsamaks. See toob kaasa soodsad ärivõimalused ja finantsväljavaated,“ ütleb SEB Grupi majandusanalüütik Marcus Widén.
Nende Rootsi finantsjuhtide osakaal, kes näevad eelseisva kuue kuu jooksul ärivõimalusi soodsatena, kasvas kevadises finantsjuhtide uuringus 41 protsendini, võrreldes eelmise sügise 38 protsendiga. Samas suurenes ka tulevikku vähem soodsana nägijate osakaal, kasvades eelmise sügise 17 protsendilt 23 protsendini. See tähendab, et näitaja ehk netobilanss positiivselt ja negatiivselt meelestatute vahel langes eelmise sügise 20 pealt 18 peale. Kuigi enamik vastuseid viitab positiivsele seisukohale, avaldas negatiivsem vaade tarbekaupade sektori olukorrale tugevat mõju, muutes üldise hoiaku mõnevõrra negatiivsemaks. Samas finantsväljavaate näitaja tõusis ning on nüüd miinus 12 protsenti, võrreldes eelmise sügise miinus 29 protsendiga.
Kõige tugevamalt puhub vastutuul leibkondade vastu ja seetõttu ei ole eriti üllatav, et tarbijatega tegelevad ettevõtted on tuleviku suhtes pessimistlikud. Siiski, selles sektoris olevate ettevõtete suur arv mõjutas netotulemust, samas kui paljude teiste sektorite finantsjuhid peavad olukorda normaalseks või keskmiseks.
Prioriteedid ja riskid
Orgaaniline kasv on finantsjuhtide seas esmatähtis, samas kui eelmise sügise peamine prioriteet oli kulude kärpimine. 49 protsenti finantsjuhtidest nimetas prioriteediks orgaanilist kasvu. Sellele järgnesid kulude kärpimine ja rahavoo parandamise meetmed.
Riske puudutavas küsimuses leiab 49 protsenti finantsjuhtidest, et majanduskasv kujutab endast järgneva 12 kuu jooksul märkimisväärset riski. Vastajate suur osakaal teeb selle riski kõige olulisemaks, kuigi tegemist on ka kõige enam vähenenud riskiga. Teiseks ja kolmandaks riskiks peeti nõrka sisenõudlust ning survet hindadele ja marginaalidele.
Muutunud strateegiad
Seoses pandeemia ajal tekkinud tarneahelaprobleemidega sisaldas kevadine uuring ka küsimusi muutunud strateegiate kohta. Küsimusele, milliseid meetmeid ettevõtted kasutusele võtavad, vastati enim, et kasutatakse digitaalseid planeerimisvahendeid, millele järgnesid stressitestid ja tarnijate mitmekesistamine. Samuti selgub uuringust, et oluliselt on vähenenud kohaliku hankimise osakaal ja varude suurendamine.
Sügise alguses toimub omakorda SEB Eesti, Läti ja Leedu traditsiooniline suurettevõtete finantsjuhtide uuring ja siis saab võrrelda, et kas siin pool Läänemerd on finantsotsustajate sentiment sama“, ütles SEB Eesti juahtuse liige ja ettevõtetepanganduse juht Artjom Sokolov.
