SEB finantsjuhtide uuring: Balti suurettevõtete kindlustunne on kõige kõrgem Eestis

SEB poolt oktoobris Balti suurettevõtete finantsjuhtide seas läbi viidud uuring näitab, et võrreldes eelmiste aastatega on finantsjuhtide hinnang ärikeskkonnale muutunud positiivsemaks kõigis kolmes Balti riigis.

 Käesoleva aasta uuringust selgus, et 62% vastanud Eesti finantsjuhtidest arvab, et ärikliima saab järgneva 12 kuu jooksul olema nende ettevõtte jaoks hea või väga hea. Leedus on finantsjuhid samuti optimistlikud – ärikliimat näevad soodsana 55 protsenti ettevõtetest. Lätis on vastav protsent 51. 

„Kui varasemalt on Eesti ettevõtjad alati olnud pessimistlikumad kui lõunanaabrid, siis üks Eesti optimismi põhjusi tundub olema COVIDi-aegsete piirangute suhteline leebus võrreldes Läti ja Leedu omadega“ kommenteeris uuringut ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Küberriski nähakse suurema ohuna kui kaks aastat tagasi

Järgneva 12 kuu suurimate väljakutsete seas on kõikides riikides kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõukulude suurenemine. Samad mured on olnud esirinnast ka COVIDi-eelsel perioodil. Lätis on enim muret tekitavad uued Covid piirangud ning Eestis surve hindadele ja kasumimarginaalidele.

„Huvitav on aga näha, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on küberriski totaalne muretus vähenemas ja  globaalsed majanduse ülekuumenemise ja võimalikud transatlantilised mured on jäetud tahaplaanile, investeeringute ja ettevõtete võimalike laienemiste osas keskendutakse jätkuvalt eelkõige kodumaistele investeeringutele,“ märkis Sokolov. 

Jätkusuutlikkuse teadlikus on kõrge

Jätkusuutlikkuse teemadel mõtlevad kolme Baltiriigi ettevõtted väga sarnaselt. Üle pooltel ettevõtetel on juba paigas strateegia kliimamuutustest põhjustatud väljakutsetega kohanemiseks ja üle pooled ettevõtted hindavad oma toodete/teenuste jalajälge. „Saadaks selgelt aru, et „klient on kuningas“, sest 74% juhtudest nähakse, et sellest on huvitatud klient,“ lisas Sokolov.

Kõigis kolmes riigis raha taha investeeringud ei jää. Kuna regulatsioonid on keerukad, siis eelkõige otsitakse veel targemat sisendit selle teemaga tegelemiseks ning head koostööpartnerit sellel muutuste teekonnal.

Kvalifitseeritud tööjõud on muutunud kõikides Baltiriikides ettevõtete üheks olulisimaks murekohaks

Uuring näitab, et kvalifitseeritud spetsialistide puudus on kõige suurem probleem Leedus, kus selle tõi esile 59% ettevõtetest. Lisaks tööjõu puudusele nähakse murekohta ka tööjõukuludes. Nii Leedus (57%), Eesti (56%) kui ka Lätis (41%) on personalikulude suurenemine järgmise 12 kuu suurimate väljakutse seas. 

„Kui vahepeal tuli põhiteemaks ettevõtetel COVID, siis nüüdseks on tagasi aastatepikkune mure number 1 - kvalifitseeritud tööjõu puudus ja seeläbi ka üldine personalikulude kasv“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Keskendutakse automatiseerimisele

Üheks lahenduseks tööjõupuuduse leevendamiseks võib olla automatiseerimine. 35% Eesti ettevõtetest tõi kõige prioriteetsema tegevusena välja, et järgneva 12 kuu jooksul keskenduvad nad oma ettevõttes innovatsioonile, protsesside automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Sama mõtlevad ka Läti ettevõtted, aga Leedu suurettevõtted (25%) prioritiseerivad investeeringute mahu suurendamist.  Uutesse regioonidesse ei plaani aga Baltikumi ettevõtted lähiajal eriti laieneda.

„Digitaliseerumise prioriteetsus on Eestis finantsjuhtide seas mõne aastaga kasvanud kaks korda. Jätkuvalt aga näevad vaid 10% Eesti ettevõtteid, et nende edasine kasv võiks tulla laienemisest välismaale. Küsimus, et kui kaua me väikese majandusena saame piirduda oma kasvus kohapealse laienemisega?“ Kommenteeris Sokolov.

Tutvu uuringu kokkuvõttega: 

SEB korraldas Balti riikide finantsjuhtide uuringu juba kaheksandat korda. Uuringu fookuses on ettevõtete hinnang majandusolukorrale, peamised probleemid ning võimalused  ärikeskkonnas. Käesoleval aastal osales uuringus 289 ettevõtet, kelle aastakäive ulatub vähemalt 20 miljoni euroni.