Uuring: vanemad on hakanud laste taskuraha kasutust rohkem jälgima

SEB korraldatud uuringust selgub, et lapsevanemad annavad lastele taskuraha võrreldes mullusega vähem regulaarselt ja lisaks jälgivad vanemad ka rohkem seda, millele laps oma taskuraha kulutab.

Küsimusele, kas nende lapsed saavad iseseisvaks kulutamiseks taskuraha, vastas 45% lapsevanematest, et saavad aeg-ajalt ning 44% vastas, et lapsed saavad taskuraha regulaarselt. Läinud aastal andsid lastele aeg-ajalt taskuraha 35% vanematest ja regulaarselt tegi seda 50%. Vanematest 5% ehk 2 protsendipunkti võrra rohkem kui mullu vastas, et lapsed teenivad endale ise taskuraha. Vähenenud on aga nende vanemate hulk, kes oma lastele üldse taskuraha ei anna – kui mullu oli selliseid vanemaid 10%, siis tänavu 6%, teatas SEB.

„Regulaarne lastele taskuraha andmine on märgatavalt vähenenud, seda arvatavasti pikaleveninud majanduslanguse ja kiire hinnatõusu tõttu, mis on muutnud perede rahalise toimetuleku keerulisemaks,“ nentis SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš. „Samas on tore näha, et vähenenud on vanemate hulk, kes kas ei saa või ei soovi lastele üldse taskuraha anda.“

Valdavalt saab laps 20 eurot kuus, kuid surve on summa suurenemisele

Kõige suurem hulk ehk 40% vanematest annab oma lapsele taskuraha keskmiselt kuni 20 eurot kuus, 34% annab 21–40 eurot ja 17% annab 41–80 eurot kuus. 81–120 eurot taskuraha annab vanematest 6%, 121–160 eurot annab 1% ja üle 160 euro 2%.

„Võrreldes läinud aastaga on laste taskuraha summad mõnevõrra muutunud – kolme protsendipunkti võrra on vähenenud nende vanemate hulk, kes annavad lapsele taskuraha kuni 20 eurot kuus ja seitsme protsendipunkti võrra kasvanud vanemate arv, kes annavad lapsele 21–40 eurot kuus,“ märkis Tkatš. „Samas on viie protsendipunkti võrra vähenenud ka nende vanemate hulk, kes annavad lapsele 41–80 eurot kuus.“ 

Huvitava tõsiasjana tõi Tkatš välja, et isad on lastele taskuraha andmisel mõnevõrra heldemad kui emad. „Taskuraha summa kuni 20 eurot kuus on peamine, mille puhul võib täheldada, et emade osakaal on suurem kui isade oma, vastavalt 44% ja 36%, aga suuremaid summasid annavad lastele taskurahaks pigem isad kui emad,“ märkis ta.  

Isad ja jälgivad ka emadest veidi harvemini seda, millele lapsed oma taskuraha kulutavad, kuid mõlemad on seda võrreldes läinud aastaga hakanud tegema sagedamini. Mõnikord teeb seda 50% isadest ja 42% emadest (mullu vastavalt 62% ja 55%), pidevalt aga 41% isadest ja 50% emadest (mullu 26% ja 37%). Üldse ei jälgi oma lapse kulutusi vaid 9% isadest ja 7% emadest (mullu 11% ja 7%).

„Taskuraha kasutamist on vanematel lihtsam jälgida siis, kui anda seda lapsele pangaülekandega, mida enamik ehk 62% vanematest ka teeb,“ rääkis Tkatš. „Lapse pangakaardile tasub määrata ka päeva- ja kuulimiidid, et taskuraha ootamatult ühe korraga ära ei kuluks,“ lisas ta.

Pangakontot ja -kaarti kasutabki 80% lastest ja oma esimese pangakaardi sai 57% neist juba 7–10-aastaselt. 11–14-aastaselt sai pangakaardi 38% lastest ja vaid 6% sai selle 15–17-aastaselt.

SEB korraldatud uuring toimus tänavu juulis ja augustis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele 1001 lapsevanemat üle Eesti.

Lisainfo:

Maarja Kalamas
Kommunikatsioonijuht
Erakliendi valdkond
SEB Pank

Telefon: +372 53 045 743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee