Enamus Eesti noori peab kuu eelarvet
SEB uuringust selgus, et enamus Eesti noori planeerib oma igakuiseid väljaminekuid, jäädes siiski pisut alla teistele Balti riikidele. Paljud noored tegelevad lisaks ka lühiajalise säästmisega, kuid huvi kaugema tuleviku kindlustamise vastu on väike.
Uuringu tulemuste kohaselt on Läti ja Leedu 18 – 25-aastased veidi paremad rahaplaneerijad kui siinsed noored. Eestis kavandab oma igakuiseid kulutusi 82 protsenti noortest, lõunanaabrite seas aga 86 protsenti.
„Positiivne on see, et lisaks väljaminekute planeerimisele on noorte jaoks oluline ka säästmine, kuid mõlema teema puhul on selles sihtgrupis olulisteks märksõnadeks uuenduslikkus ja mugavus. Näiteks on 18 - 25-aastaste seas aasta-aastalt kasvanud Digikassa populaarsus. Lahendus, mis võimaldab koguda sente kaardimaksetelt, aitab noortel aastas säästa keskmiselt 105 eurot,“ kommenteeris SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.
76 protsenti Eesti noortest kogub raha kindla eesmärgi nimel, millest populaarseimad on mõni suurem ost, reisimine ja kodulaenu sissemakse. Tervelt 61 protsenti noorematest, 18 - 21-aastastest plaanivad tulevikus veeta vähemalt aasta välismaal. 24 protsenti kavatseb seal õppida, 12 protsenti töötada ja 64 protsenti lahkuks Eestist pikemaks ajaks näiteks selleks, et seal vabatahtlikuna töötada. Samas iga teine vanematest, 22 - 25- aastastest plaanib hiljemalt viie aasta pärast kolida elama enda ostetud koju.
Kui lühiajalise säästmisega tegelevad paljud, siis kaugema tuleviku kindlustamise vastu tunneb huvi vähem noori. Seadusest tulenevalt on noortel kohustuslik sõlmida teise pensionisamba leping ja tööle asudes hakkab sellesse sambasse ka raha laekuma. Uuringu tulemuste kohaselt ei tea aga ligi 30 protsenti Eesti noortest, millisesse teise samba pensionifondi nende raha koguneb.
„Mida varem säästmisega alustada, kas või väikeste summade kaupa, seda suurem summa tulevikuks, näiteks pensionieaks, koguneb. Kui aga alustada hilja, siis ei suudeta suuremat summat koguda, sest kogumis- ja investeerimisperiood jääb lühikeseks ning kõrvale pandav raha ei teeni piisavalt lisa. Sellepärast on igati tervitatav Eesti noorte huvi investeerimise vastu - kaheksal protsendil on juba isiklikud investeeringud ja 32 protsenti sooviks hakata aktsiaid ostma või aktsiaturgudel kauplema. Edestame siin selgelt teisi Balti riike, sest Lätis huvitub investeerimisest kokku 23 protsenti ning Leedus 25 protsenti noortest,“ lisas Vaikmäe-Koit.
*Tekstis kasutatud andmed tuginevad SEB uuringule kõigis kolmes Balti riigis 2015. aastal, kokku osales 2002 inimest.
Lisainfo:
Maarja Gavronski
kommunikatsiooni projektijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5270
mobiil +372 5656 5785
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.gavronski@seb.ee
www.seb.ee
