Kuidas saada praktilisi kogemusi tehnoloogiamaailmas töö leidmiseks?

Viimasel ajal on rohkem märgata pealkirju keerulisest olukorrast tööturul ja lugusid IT-eriala tudengitest, kes ei leia tööd. Siiski on olemas võtteid, mis aitavad hariduse, ümberõppe ja tööturu vahelist lõhet vähendada. SEB näitel oleme kogenud, et simulatsioon-tööintervjuud ja töövarjutamine on selleks väga tõhusad meetodid. Need praktikad on kasulikud nii õppijale, karjäärivahetajale kui ka tööandjale, eriti talentide värbamisel ja töötaja pikaajalise edu tagamisel.

Harjutamise tähtsus

Sel aastal oleme Baltikumis värvanud juurde ligi 100 IT talenti. Värbava juhina olen kogenud olukordi, kus kandidaadi CV tundub paberil täiuslik, kuid intervjuu ajal jääb inimene kinni või ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Simulatsioon-tööintervjuud pakuvad stressivaba keskkonda, kus õppijad saavad harjutada ja valmistuda reaalseks olukorraks. See praktika aitab neil enesekindlust tõsta, oma oskusi ja potentsiaali paremini sõnastada. kood/Jõhvi õppija Mikk Adler, kes käis SEB-s simulatsioon-intervjuul ja täna töötab arendajana, tõdes, et kogemus oli väga positiivne. Tsiteerin Mikku: “Kindlasti on sellest edaspidi mulle kasu. Isegi kui teoorias on kõik ette läbi mõeldud ja ette valmistatud, siis päriselt asja läbi tehes läheb ikka midagi teisiti ja õpikogemust oli küllaga.”

Olukorras, kus valikus on kaks kandidaati – üks tugeva suhtlemisoskusega ja teine parema CV-ga – osutub sageli määravaks just oskus suhelda ja valmidus tiimitööks. Tänapäeva agiilses töökeskkonnas on suhtlemisoskus võtmetähtsusega. Tehnoloogiaettevõtetes on igapäevased stand-up’id ehk kiirkoosolekud tavalised ja seal peab oskama minutitega ennast arusaadavaks teha.

Kasulik nii tööandjale kui ka alustavale juhile

Simulatsioon-tööintervjuud on hea võimalus ka tööandjale, eriti alustavale juhile oma värbamisoskuste arendamiseks. Neil, kes on värbamises uued, aitab see praktika oma lähenemist lihvida ja küsimusi paremini läbi mõelda. See on õpivõimalus mõlemale poolele. Tiimijuhid, kes ei pruugi IT-taustaga olla, saavad samuti julgust juurde tehniliste talentide värbamiseks, kui nad harjutavad tööintervjuude läbiviimist. Nii tugevdatakse mõistmist äri- ja tehnoloogiaosakondade vahel.

Töövarjutamise varjatud väärtus

Töövarjutamine on teine praktika, mis on kasulik nii õppijale kui tööandjale. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see on ajamahukas lisakohustus, pakub töövarjutamine võimalust oma tegevusi kõrvalt jälgida ja mõtestada, mis loob võimalusi eneserefleksiooniks ja arenguks. Töövarjutamine võib potentsiaalselt viia uue töötaja värbamiseni, sest päevaga saab palju rohkem talendi kohta teada kui ühe tööintervjuuga ehk seda võib kasutada ka võimaliku värbamise tööriistana. Lisaks on see võimalus ühiskonda tagasi panustada valdkonnas alustava inimese toetamisega tema karjääriteekonnal.

Tudengitele pakub töövarjutamine harukordset võimalust näha organisatsiooni seestpoolt. See pole lihtsalt vaatlemine – see on küsimine ja kaasamõtlemine. Parimad töövarjutamise kogemused sünnivad siis, kui tudengid on uudishimulikud ja julgevad rutiini kahtluse alla seada ning ettepanekuid teha. Ettevõtte seisukohalt võib värske pilk avada uusi arenguvõimalusi. 

Septembris käisid meil töövarjutamise päeval üheksa kood/Jõhvi õppijat. Üks osaleja kirjeldas, kuidas tal oli võimalus osaleda sprint-i planeerimises ja saada ülevaade, kuidas töötavad tiimid nii suures organisatsioonis. Teine õppija tõdes, et ta nägi esimest korda, kuidas õpitud tehnoloogiaid päris töökeskkonnas kasutatakse. Taolisi kogemusi ei saa luua (üli)koolide sees, seetõttu on oluline koolide koostöö ettevõtetega.

Tööle saamiseks tuleb pingutada

Tänane tööturg nõuab kandidaatidelt rohkem pingutust, kuid see pole sugugi halb. Tööle kandideerimisel peabki olema konkurents ja tuleb pingutada. Olenemata kandidaadi kogemusest, läbitakse alati põhjalik sisseelamisperiood, mis kestab tavaliselt kuni kuus kuud, enne kui inimene hakkab tõsiselt panustama. See muudab eriti oluliseks selle, et värbamisprotsessis leitaks õige inimene. Lõppkokkuvõttes loevad just praktiline kogemus, suhtumine ja sobivus tiimiga.

Soovitused kandideerijatele

• Kandideerimisprotsessis on oluline tunda oma sihtrühma. CV ja isikliku loo esitamisel mõtle läbi, mida värbaja ja ettevõte vajavad ja otsivad. Süvene töökuulutusse ja tutvu ettevõtte tegemistega. Sageli on CV koostatud kandidaadi enda vaatenurgast, kuid tõhusam on vaadata seda värbaja pilgu läbi.
• Eriti karjäärimuutjate puhul pole mõtet CV-d üles ehitada kronoloogiliselt. Selle asemel keskendu olulisele ja too esile kogemused, mis on seotud matemaatika, loogika, inseneriteaduse või muude numbriliste oskustega. Kui oled tulemas teiselt erialalt, mis pole IT-ga otseselt seotud, aseta väheoluline info CV lõppu, aga ära jäta seda välja, et ei tekiks lünki Sinu elulookirjelduses. 
• Pea meeles, et värbajal on sageli palju CV-sid läbi vaadata ja Sul on umbes 10 sekundit, et tema tähelepanu köita. Too esile oma tugevused ja tehtud projektid, mis sobivad konkreetse tööga, isegi kui pole otsest IT-kogemust. Oluline on siduda varasemad kogemused IT-sektoris vajalike oskustega.
• Lõpuks, ära unusta praktiseerimist. Simulatsioon-tööintervjuud, töövarjutamine ja praktika on suurepärased võimalused oma oskusi lihvida ja saada kogemust, mis aitab tööturul silma paista.

Sander Aasna
SEB Eesti tootearenduse juht