Mihkel Nestor: Ühendriikide majandus Trumpi ajastul

Ameerika Ühendriikide vastvalitud president on andnud majandusteemadel suuri lubadusi. Nende rakendamine mõjutaks oluliselt nii USA kui ülejäänud maailma majandust.

Milline saab olema USA majanduspoliitika Trumpi ajastul?

Pikalt kestnud põnevus, kellest saab Ameerika Ühendriikide järgmine president on saanud oma lõpu. Ent vähemalt sama huvitav on küsimus, millised saavad olema Donald Trumpi poliitilised sammud tema teisel ametiajal. Mõistetavalt kipub Eestis arutelu keskenduma tema välispoliitilistele plaanidele. Ühendriikide enda kodanike kõnetab välispoliitikast palju enam aga Trumpi majanduspoliitika. Kuigi USA majandusel on läinud viimastel aastatel teiste riikidega võrreldes väga hästi, siis tajuvad inimesed riigi majandusseisu endiselt palju halvemana kui enne koroonakriisi. Trump on poliitkampaaniates armastanud rõhutada oma tausta eduka ärimehena, kes teab, kuidas riigi majandust paremini juhtida. Poliitikaasjatundjad on pidanud seda ka tema ehk peamiseks eeliseks Kamala Harrise ees, kelle jaoks majandusteemad mugavustsoonist välja jäid.

Tõele au andes, ei ole ka Trump muidugi mingit põhjalikku majandusteemalist valimisplatvormi paika pannud. Oma avalikes väljaütlemistes on ta selged prioriteedid siiski seadnud. Nendeks on protektsionistlik kaubanduspoliitika, immigratsioon, maksupoliitika ja energeetika. Tema peamised lubadused on olnud välismaistele kaupadele kõrgete tollitariifide kehtestamine, illegaalse immigratsiooni lõpetamine ja migrantide välja saatmine, maksukärped ettevõtetele ja jõukamatele indiviididele ning rohepöördele piduri panemine. Tema enda sõnade kohaselt selle tulemusena „tõusevad inimeste sissetulekud hüppeliselt, inflatsioon kaob täielikult, töökohad tulevad tagasi ning keskklassi elu hakkab õitsema nagu ei kunagi varem.”

Trumpi plaanide teostumine muudaks USA tööturgu

Mida arvata Trumpi plaanidest majandusteaduse vaatevinklist võttes? Alustame tööturust. Hinnanguliselt on illegaalseid immigrante USAs umbes 11 miljonit, kellest parimas tööeas on ligi 9 miljonit inimest. Seejuures on nende arv pidevalt kasvanud – ainuüksi eelmisel aastal saabus riiki juurde 2 miljonit illegaalselt migranti. Trumpi poliitika teostumisel peaks mõlemad numbrid kahanema nullini. Arvestades Trumpi esimesi samme oma eelmisel ametiajal on küsitav ka tema suhtumine legaalsesse immigratsiooni. Kõigi seadustega kooskõlas saabus ainuüksi mullu sinna uut elu otsima 2,5 miljonit inimest.

Tegemist on suurte numbritega, seda ka kogu tööturuga võrreldes. Kokku on täna USAs tööga hõivatud inimesi veidi enam kui 160 miljonit, töötuid, kes tööd teha sooviksid, umbes 7 miljonit. See tähendab, et kui Trumpil õnnestuks kõik illegaalid riigist välja saata, ei piisaks töötutest, et nende poolt vabaks jäänud ametikohad täita. Ettevõtete jaoks tähendaks see vajadust läbi ajada vähema arvu töötajatega, mis takistaks neil tarbijate nõudlusega toime tulla. Eriti keeruline oleks olukord madalapalgaliste töökohtadega, kus valdav enamus illegaalsetest immigrantidest töötab. Töötajate vaatevinklist positiivne oleks seejuures muidugi palgatõus, mille sellised sammud kaasa toovad. Samas küündib ka täna Ühendriikide aastane palgakasv 4% juurde, mis jõuka riigi kohta pole paha tulemus.

Kiirem majanduskasv ei pruugi olla soovitav

Majanduskasvu soosivalt mõjuksid muidugi maksulangetused. Madalamad maksud jätaksid tarbimiseks ja investeeringuteks rohkem raha, mis majanduskasvu ergutaksid. Samas ei saa öelda, et USA majandusel ka täna kasvust puudu oleks. Kui Eestis ja Euroopas majandus suuresti paigal tammub, siis USAs küündis majanduskasv kolmandas kvartalis 3% lähedale. Viimase 5 aasta vältel on USA majandus kasvanud 12%, samas kui Euroala oma vaid 5% ja Eesti SKP kõigest 1%. Vähemalt aktsiaturud näivad majanduskasvu kiirenemisse ja ettevõtete kasumite kasvu uskuvat – esimese paari päevaga peale Trumpi võitu on S&P500 aktsiaindeks kasvanud 5%. 

Inflatsiooni kiirenemine näib kindel

Eelnevate lubaduste taustal on kahtlemata kõige keerulisem Trumpi lubadus kahandada inflatsioon nullini. Alustuseks on omaette probleem, mida nullinflatsioon endaga kaasa tooks. Reeglina on see keskpankade suurim hirm, sest kui hinnad ei kasva, tardub ka majandus. Tööjõu vähendamise, kaitsetollide ja maksude kärpimise taustal tundub inflatsiooni kahanemine ebarealistlik ka Trumi majanduspoliitikat toetavate ekspertide hinnangul. Piiratud pakkumine ja kasvav nõudlus peaksid majandusteooria kohaselt hinnad hoopis kiirele kasvule viima. 

Arvestades USA riigirahanduses toimuvat, ei pruugi kiirem inflatsioon ka kõige halvem stsenaarium olla. Trumpi soov langetada makse, vähendab vähemalt esialgu riigi eelarvetulusid, mille kuludega klapitamine on sealsete riigijuhtide jaoks olnud võimatu missioon juba pikema aja vältel. USA riigieelarve defitsiit on viimastel aastatel kõikunud umbes 6% ümber SKPst, ülejäägis eelarvet nähti sealmail viimati aastal 2000. Selle tulemusena on USA riigivõlg paisunud 120% SKPst mis on kaks korda kõrgem kui sajandi alguses. Samas on ka eksperte, kes usuvad, et majanduskasvu kiirenemine kosutab riigi maksutulusid sedavõrd, et eelarve tasakaal selle tulemusena paraneb. Eks saame näha. Vähemalt aitaks kiirem inflatsioon olemasoleva võla teenendamisega paremini toime tulla, seda muidugi juhul kui keskpank intresse ei tõsta. Vaadates dollari kiiret tugevnemist, siis arvab vähemalt finantsturg, et Föderaalreserv on selleks siiski sunnitud.

Trumpi majanduspoliitikat pelgab enim ülejäänud maailm

USAst problemaatilisem on Trumpi potentsiaalne majanduspoliitika ilmselt aga kogu muu maailma jaoks. Eelmisel aastal importis USA mujalt maailmast kaupasid enam kui 12 000 miljardi dollari eest, samas kui kaupasid müüdi teistesse riikidesse vaid 8000 miljardi eest. Riigi SKPst moodustas kaupade eksport kõigest 7%. Samas on paljude teiste riikide jaoks USA turg eluliselt ülioluline. Hiina, keda ähvardatakse kuni 60% tollimaksuga, müüs eelmisel aastal Ühendriikidesse 15% oma kogu kaubaekspordist. Euroopa Liidu riikide poolt eksporditud kaupadest läks sinna koguni 20% ja paljude teiste riikide puhul on see määr oluliselt kõrgem. Ilmselt ei jääks kõrged tollimaksud teiste riikide poolt vastuseta, mis tõstab hindasid üle maailma. Ekspordist sõltuva Eesti ja tavalise tarbija jaoks on see tume tulevik.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik