Sularaha osakaal telefonipettustes on kasvanud 44 protsendini

Telefonipettused on Eestis endiselt kõige levinum skeem, millega kelmid üritavad ohvritelt raha välja petta. Kuigi eelmise aastaga võrreldes on SEB andmetel telefonipettuste põhjustatud kahjusummad langenud, on nendes märgatavalt kasvanud sularaha roll: 2025. aasta kahe esimese kuuga moodustasid 44 protsenti telefonipettuste kahjudest sularahatehingud.

Petturi lähenemine potentsiaalsele ohvrile ei ole ajas suuresti muutunud, kuigi ka kurjategijad pingutavad, et võimalikult ajakohaste motiividega ohvrile läheneda. „Petturi põhjendus ohvrile ligipääsemiseks on näiteks mõni elektriga või tulumaksutagastusega seotud teema või juba tavapäraseks kujunenud kõne pangast, millega väidetakse, et ohvri nimel on näiteks võetud laen. Kurjategijate leidlikkusel ei ole piire ning pettus võib vabalt seisneda ka milleski senitundmatus,“ selgitas SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk.

Sularaha osakaal telefonipettustes on jõudsalt kasvanud

Keskmine telefonipettuse põhjustatud kahju käesoleva aasta kahe esimese kuu näitajate põhjal oli 6200 eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil keskmine telefonipettuse käigus saadud kahju oli 6300 eurot, on kaotatud summades näha väikest langust. Kui varasemalt on kurjategijad üritanud ohvrilt raha kätte saada pigem kaarditehingute või ülekannete kaudu, siis 2024. aasta tõi sellesse trendi muutuse, mis visalt laieneb ka 2025. aastal. Uuenduslikuks käiguks on just sularaha osakaalu suurenemise telefonipettustes.

„Eelmisel aastal jõudis SEB statistika järgi 30 protsenti telefonipettustes kaotatud raha petturiteni sularahas ning 2025. aasta kahe esimese kuuga on sularaha osakaal telefonipettustes suurenenud lausa 44 protsendini,“ nentis Kukk.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juhi Hannes Kelti sõnul on sularaha osakaalu kasv telefonipettustes hea näide sellest, kui kiiresti kurjategijad oma käitumist muudavad ning kui hästi reageerivad muutustele oma tegutsemiskeskkonnas.

„Ka politsei andmetel oli juba 2024. aastal märgata nn sularahakullerite teadete tõusu. See on vägagi ohtlik trend, milles petturid suudavad inimesed nii kaugele viia, et kurjategijatele avatakse oma kodu uksed, andes enne ka täpne ülevaade sularaha kogusest, mida kodus hoitakse,“ sõnas Kelt.

Kelmuste koguarvu kasv Eestis on viimasel ajal olnud võrreldes näitajatega ülejäänud maailmas üsnagi tagasihoidlik: politseis registreeritud juhtumite statistikas oli 2024. aastal telefoni- ja internetikelmuste tõus vaid 8%. Samuti jäi interneti vahendusel toime pandud kelmuste hulk 2023. aastaga umbes samale tasemele.

Pettus algab olenemata raha teekonnast tavaliselt probleemi teatava kõnega. Petturid on sageli nii veenvad ning tihti ei oska ohvrid isegi öelda, mis neid sundis teatud viisil käituma. Ohvrile hakkab tavaliselt olukord kahtlane tunduma alles siis, kui raha üleandmine on juba toimunud. See aga annab petturtele hea võimaluse tühjendada kontod või sularahaga kiirelt kaduda.

Kuidas telefonipettustest hoiduda?

• Kasutage limiitide seadmist - kasutuslimiidid võiksid olla minimaalsed, sest nii saab tagada ohvriks sattudes võimalikult minimaalse kahju.
• Jätke meelde, et pangatöötajad ei käi mitte kunagi inimestel kodu ukse taga.
• Helistajale, kes ennast näiteks pangatöötajana tutvustab, ei tohiks väljastada isiklikke andmeid, koode, pangakaarti ega ka sularaha.
• Vestelge nendel teemadel ka lähedastega, et aidata ka neil ohtlikku kõnet ära tunda.