SEB nädalakommentaar: Kiire palgakasv ei sobitu aeglase majanduskasvuga

Kolmanda kvartali kiire palgakasv on töötava inimese seisukohast rõõmustav uudis. Kasvav hõive ja keskmine palk tekitavad samas ka kummastust, sest ettevõtete tulud ei suurene ning majanduskasv oli kolmandas kvartalis pea nullilähedane.

Palgakasv jätkub

Neljapäeval avaldatud palgastatistika kohaselt ulatus kolmandas kvartalis keskmine palk 1045 euroni. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes keskmine palk seega koguni 7% võrra. Et madalate energiahindade tõttu on Eesti majandus deflatsioonis, siis on hinnamõjusid arvesse võttev reaalpalk kasvanud veelgi enam, 7,5% võrra.

Joonis 1. Keskmine palk 2015. aasta III kvartalis tegevusalade lõikes, eurot.

Tegevusaladest suurenes protsentuaalselt palk mitmes suhteliselt madalapalgalises sektoris. Kõige kiirem oli kasv majutus- ja toitlustusvaldkonnas, kus makstav keskmine palk tõusis lausa 17%. Et sektoris töötab palju ametlikult miinimumpalka teenivaid töötajaid, võib põhjus seisneda miinimumpalga kasvus, kuid ei saa välistada, et teatud mõju mängib ka maksuameti hoogustunud tegevus. Palgakasv oli tempokas veel kunsti ja meelelahutuse alal (12%) ning kinnisvaraalases tegevuses (11%). Märkimisväärse panuse üldisesse palgatõusu andsid kaks sektorit, mille palkasid kujundab suuresti keskvalitsus – haridus ja tervishoid. Kui haridustöötajate keskmine palk suurenes pea 10%, siis tervishoiutöötajatel 8%. Eriti just õpetajate palgatõus on viimastel aastatel olnud selge poliitiline prioriteet, mis on lõpuks ka realiseerumas. Tervishoiutöötajad naudivad see-eest varasemate kokkulepete vilju.

Survet palkade tõusuks põhjustab aina süvenev tööjõu nappus. Viie protsendi lähedale langenud töötuse määr tähendab, et vaba tööjõuressurss on sisuliselt ammendunud ja töötajaid värvatakse juba hõivatud inimeste seast. Töötajate ülemeelitamine eeldab enamjaolt aga valmisolekut maksta kõrgemat palka. Omaette küsimuseks jääb põhjus, miks ettevõtted nullilähedase majanduskasvu juures peavad vajalikuks töötajaid juurde palgata ning kuidas on võimalik lubada palkade kasvu olukorras, kus loodav lisandväärtus ei suurene. Et esialgse hinnangu kohaselt suurenes sisemajanduse kogutoodang kolmandas kvartalis vaid 0,5% võrra, oleks loomulik näha tööandjate suurt ettevaatlikust tööjõukulude suurendamisel. Seetõttu tundub vaid tööturunäitajatele tuginedes, et ehk ei olnud kolmanda kvartali SKP kasv siiski niivõrd madal ja täpsemate andmete selgumisel korrigeeritakse seda ülespoole.

Hoiuste kasv viimastel kuudel veidi aeglasem

Kuigi konjunktuuriinstituudi uuringute põhjal on inimeste hirm töötuks jäämise ees aasta jooksul mõnevõrra suurenenud, siis vähemalt mustadeks päevadeks raha kogumise tempo on veidi raugenud. Väga pika aja jooksul stabiilselt 8% juures püsinud eraisikute hoiuste kasv on viimasel kahel kuul veidi aeglustunud. Oktoobris suurenesid inimeste säästud pankades 6,7% võrra. Et jaemüügi käibed on viimastel kuudel olnud suhteliselt ühtlased, võib pangakontol seisvate summade vähenemine viidata ka palgakasvu raugemisele aasta neljandas kvartalis.

Samas ületab hoiuste kasv täna veel tuntavalt laenumahu kasvu, mis püsib eraisikute puhul 3,5% lähedal. Eraisikutele antud laenudest põhiosa moodustavate kodulaenude kogumaht on kasvanud viimastel kuudel 4% võrra, kuid välja antud laenude koguarv vaid 2% võrra. Uute laenude kasv on isegi mõnevõrra vähenenud, mis peegeldab elukinnisvara turu kerget aeglustumist.

Kuigi ettevõtete laenamine on kuude lõikes väga volatiilne, siis tundub see aasta teises pooles siiski hoogustunud olevat. 2015. esimesel poolaastal vähenes ettevõtete laenukäive 2% võrra eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Aasta teises pooles on 4 kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes laenukäive aga 26% suurenenud. Suurenenud laenamine võiks viidata sellele, et aasta lõpus on oodata ettevõtete investeeringute mõningast paranemist. Vaadates laene eesmärgi järgi, on viimastel kuudel kasvanud ennekõike laenamine äritegevuse laiendamiseks, kuid ka äripindade finantseerimiseks. Tegevusaladest on tubli kasvu näidanud töötlev tööstus, kuid ka hulgi- ja jaekaubandus ning energeetikasektor. Kuigi tööstussektori kindlustunde koondindikaator on mõnevõrra halvenenud, siis vähemalt vähest nõudlust probleemiks pidavate ettevõtete osakaal on langenud.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik