SEB nädalakommentaar: Kiirem majanduskasv nõuab julgust investeerida

Nädal oli majandussündmuste poolest taaskord tihe. Täpsemad andmed avaldati III kvartali SKP kohta, mis kahjuks olulist muutust kaasa ei toonud – aastane majanduskasvu hinnang tõsteti 0,5-lt 0,7 protsendini. Oodatust kehvemad tulemused on sundinud ka mitmeid prognoosijaid oma arvutusi allapoole korrigeerima.

Majandus kasvab alla ootuste

Vaadates tagasi lõppevale aastale, on Eesti majanduskeskkond olnud pigem stabiilne. Madal välisnõudlus ja paari suure haru tsüklilised probleemid on nõrgestanud Eesti eksporti. Samal ajal on jõudsalt suurenenud tööhõive ja kasvanud keskmine palk. Parem sissetulek ja avaramad võimalused töökoha valikul on andnud tugeva tõuke sisetarbimisele. Kõike seda on täiendavalt soodustanud hindade paigalseis, tulumaksu langetamine ja toetuste suurenemine. Seevastu SKP kasv on olnud küllaltki volatiilne. Esimese kvartali 1% kasv tõusis teises kvartalis 2%-ni, et kolmandal taas vaid 0,7%-ni langeda.

Eelmise nädala lõpus avaldatud ettevõtete (v.a. finantssektor) III kvartali tulemused andsid lootust, et esialgset hinnangut SKP kasvule märkimisväärselt ülespoole korrigeeritakse. Kuigi ettevõtete müügitulud suvekuudel vähenesid, suudeti ka kulusid kärpida, mistõttu kasvasid kasumid 5%. Koos tugevalt tõusnud tööjõukuludega suurenes ettevõtlussektoris loodud lisandväärtus III kvartalis nominaalhindades kokku 6,5%. SKP statistikas suurenes loodud lisandväärtus aga vaid 1,3% ning kasumile sarnanev näitaja, kogumajanduse tegevuse ülejääk, hoopis kahanes. Rahvamajanduse arvepidamises on arvestusse kaasatud lisaks ettevõtetele ka teised sektorid, lisaks ei sisaldu ettevõtlusstatistikas finantsettevõtete tulemused. Suure erinevuse peamiseks põhjuseks on aga viis, kuidas majandust mõõdetakse – lihtsustatult on ettevõtlusstatistikas aluseks müük, SKP statistikas aga toodang. Et ettevõtted suutsid laovarude arvelt müüki suurendada, kuid tootsid senisest vähem, suurenes ametlik kasuminumber, kuid mitte majanduses loodud väärtus.

Tegevusaladest pidurdasid Eesti majanduskasvu enim ehitus, veondus ja laondus ning töötlev tööstus. Ehituses vähenes loodud lisandväärtus III kvartalis aastatagusega võrreldes püsihindades 9%. Kuigi kiire palgakasv on kinnisvaraturgu elavdanud, sõltub ehituse suur pilt riigi tellimustest. Üleminek ühelt Euroopa Liidu tõukefondide perioodilt teisele on märkimisväärselt vähendanud riiklike investeeringuid, mistõttu on sektor raskustes. Transpordisektori langus on pikaajaline trend, millele Venemaa majanduskriis on vaid hoogu lisanud. Investeeringud Ust-Luuga sadamasse ja poliitilised erimeelsused on sektorit mõjutanud negatiivselt oluliselt kauem. Et suurima osa Eesti majanduses loodud lisandväärtusest annab töötlev tööstus, mõjutas sektori kahanemine tugevalt ka majandust tervikuna. Tööstust on mõjutanud nii Soome kui Vene kriis, kuid ka mõned suuremad üksiktegurid. Eksportivate ettevõtete jaoks on turukonjunktuur keeruline pea kõikjal, mistõttu on konkurents tihe. Edu on suudetud saavutada sektorites, kus Eesti omab teatavat konkurentsieelist, näiteks puidutööstuses.

Investeeringute kahanemine jätkub

Majanduse kõige suuremaks murekohaks tuleb täna pidada vähest investeerimisaktiivsust. Kolmandas kvartalis oli investeeringute langustempo küll varasemast aeglasem, kahanedes 3,6% võrra. Tegemist viienda järjestikuse kvartaliga kui investeeringud majandusse vähenevad ning varasematel perioodidel on langus ulatunud 10 protsendini. Tänastel investeeringutel on otsene mõju tulevasele toodangule, mistõttu vähendavad edasilükatud investeeringud järgmiste perioodide majanduskasvu. Madalat investeerimisaktiivsust on püütud selgitada nõrga välisnõudluse ja ebakindlusega tuleviku osas. Kahtlemata ei soosi kesine nõudlus tootmismahu kasvatamisele suunatud investeeringuid, küll võiks kitsad olud tööturul soosida investeeringuid efektiivsuse suurendamiseks. Tõeliseks “miljoni dollari küsimuseks” on analüütikute seas vastuolu hõive- ja palgatõusu ning investeeringute vähenemise vahel. Kui ebakindlus mõjutab negatiivselt investeerimist, siis miks peavad ettevõtted otstarbekaks värvata uusi töötajaid ja tõsta palkasid?

Kolmapäeval ilmunud majandusprognoosis nimetab Eesti Pank õigustatult trendi, et koos riigi rikkuse suurenemisega vähenevad ka investeeringud. Mida lähemale rikkamatele riikidele konvergeerume, seda väiksemaks jääb investeeringute maht. Samuti muutub keerukama majanduse puhul muutub vähem tähtsaks investeerimine füüsilisse kapitali nagu tootmisliinid ja –hooned ja olulisemaks intellektuaalne kapital. Kas Eesti ettevõtted on saavutanud taseme, kus praegused investeeringud piisavad, on siiski kaheldav. Tegevusalad, kus Eestil sellel aastal on hästi läinud, investeerivad endiselt tohutu hooga. Kiiret kasvu näidanud puidu- ja mööblitööstus rohkem kui kahekordistasid oma investeeringuid III kvartalis. Harud, sealhulgas ka teadmusmahukad alad, kus majandustulemused on olnud kesised, aga ka investeerivad oluliselt vähem.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB
telefon +372 665 5649
mobiil  +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee
www.seb.ee