Teise sambasse kogutud rahast jätkub keskmiselt 20 pensioniaastaks
Teise sambasse kogujatest on pensioni väljamakse perioodi jõudnud ligikaudu 30 000 inimest, neist on väljamakseteks avalduse esitanud üle 22 500 koguja. Pooled teise sambasse kogujatest valivad väljamakse lahendustest fondipensioni, sest pensioniraha on kogutud alla 50-kordse rahvapensioni määra.
Kuna antud vanusegrupis on pensioni kogumisperiood olnud võrdlemisi lühike, siis tulebki enamikul hetkel valida teise samba väljamakselahendusena fondipension, mille puhul on väljamaksete suurus kõikuv, sest see sõltub pensionifondi tulemustest. Fondipensioni osakaal aga lähiaastatel väheneb, sest aasta-aastalt koguneb inimestele rohkem pensioniraha ning tekib võimalus sõlmida teise samba pensionileping.
„Pensionilepingu eesmärk on lubatud suuruses pensioni maksmine elu lõpuni – ükskõik, kui kaua vanaduspensionil ollakse. Näiteks kui pensionile minna 63-aastaselt, jätkuks keskmisel kogujal teise sambasse kogutud summast 20 pensionil oldud aastaks, sõltuvalt kindlustusseltsist ja sellest, kas pensionileping sõlmiti garantiiperioodiga. Pensionilepinguga võtame kindlustusseltsina selle riski, et peame pensioni välja maksma rohkem, kui inimene on teise sambasse kogunud,“ ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas.
Pensionile läinute osakaal aastatega kasvab ja üha enam soovitakse teise samba raha kasutada. Sellegipoolest on neid, kes lükkavad pensionile minemist edasi ja peamiseks põhjuseks on töötamine. SEB pensionivalmiduse uuringu andmetel plaanib 33% pensionieas edasi töötada ja staaži vähemalt kuue aasta võrra pikendada, minnes ametlikult pensionile 69-aastaselt.
SEB on ainus pank, kelle kindlustusselts pakub ka teise ja kolmanda samba väljamakselahendusi. Seega on võimalik kõik pensionilahendused ja asjakohane nõustamine nii kogumisperioodi ajal kui ka pärast seda saada mugavalt oma kodupangast. „Pensioni kogumisperiood on pikk ja kuigi nõustamisel arvutatakse välja ka oodatav pension, siis väljamaksete saamise protsess on väga detailirohke. Seetõttu tasuks nõustamisele tulla kindlasti ka enne pensioniea saabumist,“ lisas Messimas.
* Kasutatud andmed tuginevad Rahandusministeeriumi riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni 2015. aasta lõpus väljastatud statistikale ning SEB ja turu-uuringute firma TNS pensionivalmiduse indeksi uuringule 2015. aasta lõpus kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.
Lisainfo:
Maarja Gavronski
kommunikatsiooni projektijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
