SEB uuring: Ida-Virumaa elanike majanduslik kindlustunne ja finantsrahulolu on Eesti nõrgim
Ida-Virumaa elanike majanduslik kindlustunne ja rahulolu oma finantsolukorraga on Eesti madalaim. Kui eestlaste keskmine finantsrahulolematus on 27 protsenti, siis Ida-Virumaal küündib see 44 protsendini. Lätis ei ole oma majandusliku olukorraga rahul 41 ja Leedus 38 protsenti elanikest.
Majanduslikku kindlustunnet iseloomustavad näitajad (s.h sissetuleku piisavus ja viimase 12 kuu dünaamika, säästude maht, laenukoormus) viitavad Ida-Virumaal eksisteerivatele majandusraskustele. Ida-Virumaal moodustab majanduslikult kindlustamata inimeste osakaal pea neljandiku. Tervelt 22 protsendil piirkonna elanikest puuduvad vahendid kõikide eluks vajalikke ostude, nagu söök ja riietus, sooritamiseks.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kommenteerib olukorda nii: „Ida-Virumaa elanike madalam rahulolu oma majandusliku olukorraga oli etteaimatav. Maakonna töötuse määr on pea igal aastal olnud Eesti kõige kõrgem ja keskmine sissetulek üks väiksematest. Lisaks on viimastel aegadel piirkonda tabanud raskused kohalikus majanduselus suurt rolli mängivas keemia- ja põlevkivitööstuse sektoris. Seevastu Balti riikide võrdluses ei ole Ida-Virumaa kõige raskemas seisus ja nii Lätis kui Leedus leidub piirkondi, kus olukord on märksa raskem.“
Madalaks osutus ka idavirulaste primaarsete säästude maht, mis võimaldaks üle elada majanduslikult raskeimad ajad või sooritada suuremaid oste. Vähem kui 20 protsendil Ida-Virumaa elanikest on olemas rahapuhver, millega regulaarse sissetuleku katkemisel tasuda vältimatute kulutuste eest kauem kui kolm kuud. Seevastu rohkem kui 80 protsenti ei oma üldse sääste või on säästnud vähem kui kolme kuu vältimatute kulutuste summa kokku. Võrdluseks, Lääne-Virumaa elanikel on vastav näitaja oluliselt madalam, 58 protsenti. Märkimisväärne osa Ida-Virumaa elanikest - 14 protsenti - kannatab liiga suure võlakoorma all. See näitaja on aga suurim Kesk-Eestis (17 protsenti), mis muidu paistab silma Eesti tugevaimate majandusliku kindlustunde näitajatega.
Pressiteates mainitud uuring toimus 2016. aasta suvel kõigis kolmes Balti riigis ja selles osales kokku 2966 inimest. Küsitlemise viis: omnibuss uuring silmast – silma kohtumised. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.
Balti riikide majandusliku kindlustunde kaarida saate detailsemalt tutvuda siin: http://www.seb.ee/balti-riikide-majandusliku-kindlustunde-kaart
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee