Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob välja, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsendipunkti ning hetkel kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).
Lisaks ligi poolele pensioniks kogujatele plaanib 32% vastanutest tulevikus täiendavalt koguma hakata, kuid kõige aktiivsemalt asuvad säästmise kallale naised ja pensionieale lähemale jõudvad inimesed. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub igakuiselt üle 100 euro. Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.
„Ühtepidi tuleks olla rõõmus, et inimesed üha enam tunnevad vajadust pensioniks kogumise järgi ja on mõistnud, et see on kõige lihtsam viis väikestest summadest kasvatada tulevikuks korralik kapital, samas teeb muret, et 83% uuringus osalenutest tunnistasid, et nad ei tunne huvi oma pensioni suuruse vastu. Ehk siis kogutakse, kuid pole selget pilti, kui palju tuleks koguda pensionipõlveks, et tagada endale elamisväärne pension. Paljudel ei pruugi olla arusaama, et kogudes vaid II sambasse, ei saa unistada majanduslikult lahedast äraelamisest,“ kommenteeris muutust SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Alla kolmandiku Eesti inimestest usub, et riik on võimeline tagama neile elamisväärset pensioni, seevastu 55% vastanutest usuvad, et saavad ise pensioni kindlustamisega hakkama. Kogumise trendi toetavad nii silmnähtavad demograafilised muutused ühiskonnas kui ka riikliku pensioni madal tase, mis kõiki kolme Balti riiki ühendab. Leedus moodustab keskmine pension täna 236 eurot, Lätis on sama näitaja 256 ja Eestis 313 eurot. Demograafilises vaates saabub riikides raskeim hetk juba siis, kui pensionile lähevad tänased 40-aastased ning suhe tööealiste ja pensionäride vahel muutub tunduvalt suuremaks. Eestis moodustavad pensionärid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on sama näitaja juba 40% tasemel. Lätis on vastav näitaja praegu 28%, tulevikus aga moodustavad pensionärid ühiskonnast koguni 43%; Leedus on vastavad arvud 27% ja 42%.
SEB Pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensioninialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes. 2018. aasta vastanute arv on 1500, sh. Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimisvajadusele.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee
