Põhjamaade majandusülevaade: finantsturgude võbelustest majanduslanguseks ei piisa
2018. aasta lõppu ilmestas mitmete majandusnäitajate nõrkus ja turuosaliste suurenenud hirm tuleviku ees. Kui aktsiahindade langus puudutas kõiki suuremaid börse, siis reaal¬majandust kirjeldavad indikaatorid nõrgenesid peamiselt Euroopas ja Aasias.
2018. aasta lõppu ilmestas mitmete majandusnäitajate nõrkus ja turuosaliste suurenenud hirm tuleviku ees. Kui aktsiahindade langus puudutas kõiki suuremaid börse, siis reaalmajandust kirjeldavad indikaatorid nõrgenesid peamiselt Euroopas ja Aasias. Puhkenud paanikahoog on hetkel taandunud ja S&P500 indeks jõudnud tagasi 2018. alguse kauplemistasemele, kuid volatiilsus jääb turge kimbutama ka tulevikus. Majandustsükli küpses faasis soovivad investorid languspunkti ennetada, mistõttu põhjustavad negatiivsed uudised äkilisi ja esmapilgul põhjendamatuid reaktsioone. Teisalt ei ole finantsturgude võbelused piisavad, et käivitada globaalset majanduslangust. Majapidamiste finantsseis püsib tugev ja kõrge tootmisressursside kasutus sunnib ettevõtteid investeerima.
Juhtivad keskpangad seisavad täna dilemma ees, kuidas normaliseerida rahapoliitikat ilma majandusosalisi liigselt šokeerides. Töötuse määr OECD riikide seas on langenud madalaimale tasemele alates 1980ndast aastast ja enamus prognoose ennustab selle jätkuvat alanemist vaatamata majanduskasvu aeglustumisele. Palgakasv on suuremates majandustes kiirenenud keskeltläbi protsendi võrra, kuid ajaloolises plaanis siiski väga aeglane. See hoiab tagasi inflatsiooni ja lubab keskpankadel jätkata intressimäärade normaliseerimisega senisest veelgi aeglasemas tempos. Euroopa keskpanga puhul tähendab see siiski esimest väikest intressitõusu 2019. aasta lõpus, kui pankade hoiustele kehtestatud negatiivne intressimäär kerkib -0,25%ni. Föderaalreserv tõstab SEB hinnangul peamist intressimäära 2,75% tasemele tänavu juunis, kuid see jääb viimaseks tõusuks terve prognoosiperioodi vältel.
2018. aasta osutus Euroala majanduse jaoks oodatust palju kesisemaks. Põhjuseks olid nii probleemid väliskaubanduses, kuid ka eratarbimise oluliselt aeglasem kasv. 2019. aastal jääb väljavaade ekspordis heitlikuks, kuid ruumi sisetarbimise kasvuks Euroalal jagub. Ühelt poolt on kõrgel tasemel tootmisressursside kasutus, mis viitab peatsele vajadusele teha investeeringuid. Teisalt on majapidamiste finantsseis tugev ja tarbijasentimendi paranedes on neil võimalusi oma kulutusi kasvatada. Prognoosi põhjal peaks Euroala majandus kasvama 2019. aastal 1,6% ja 2020. aastal 1,7%. Euroopat laiemalt vaadates on põhiküsimus mõistagi ka Suurbritannia tulevik. Kõige tõenäolisema stsenaariumina näib siiski „karmi Brexiti“ vältimine ja kui ebaselguse periood lõpuks otsa saab, mõjub see majandusele positiivselt, lubades edasi minna seni ootel olnud investeeringutega.
Ehkki USA sise- ja välispoliitika on turbulentne ja mõjutab täna selgelt juba ka reaalmajandust, siis on riigi majanduskasv püsinud seni tugev. Kitsad olud tööturul ja kahanev eelarvepoliitika panus hakkavad kasvu edaspidi siiski aeglustuma, mille tulemusena suureneb riigi SKP 2019. aasta 2,4% ja 2020. aastal 1,7%. Kaubandussõja vastaspoolel asuv Hiina jätkab majanduse ümberstruktureerimisprotsessiga, mis tähendab paraku ka veidi aeglasemat majanduskasvu. Sellegipoolest ületab Hiina SKP kasv 6% kogu prognoosiperioodi vältel.
Eesti jaoks kõige olulisemate riikide, Soome ja Rootsi, majanduskasv on aeglustumas, jäädes sarnaselt Euroalale 2018. aastaks seatud ootustele selgelt alla. Märgid ekspordikasvu aeglustumisest on muutnud varasemast konservatiivsemaks ka tarbijad ja ettevõtted. Prognoosi järgi piirdub 2019. aastal Rootsi majanduskasv kõigest 1,6%ga, Soomes on SKP kasv pisut kiirem, 1,9%. 2020. aastal kasvab mõlema riigi majandus ligi 2% tempos.
Eesti majandus liigub suure sõltuvuse tõttu ekspordist käsikäes Euroala ja peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi omaga. Väliste tegurite kõrval mõjutab ekspordivõimekust aina enam aga ka meie enda hinnapõhise konkurentsivõime vähenemine. 2019. aastal saab majanduskasv olema veel suhteliselt tugev tänu eratarbimise jõudsale tõusule. Kuigi oleme jõudnud sisuliselt täistööhõiveni, avardab tarbimisvõimalusi mulluse maksureformi mõju ning jätkuv palgakasv. Negatiivse poole pealt hakkab edasist kasvu piirama ehitusturu aeglustumine, seda just erasektori kahaneva nõudluse tõttu. Riigi tellimused aitavad olukorda siluda vähemalt 2020. aastani. Praeguste trendide püsimisel ootame Eestis 2019. aastaks 2,8% suurust majanduskasvu, mis 2020. aastal aeglustub 2,5%ni.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post julia.piilmann@seb.ee